reede, oktoober 31, 2014

Udo Uibo. Sõnalood

Etümoloogia on meil üks kodune hobi. Varasematele diletantlikele oletustele toetuseks sai ostetud Eesti Etümoloogia Sõnaraamat. Kui kuuldused Sõnalugudest levima hakkasid, siis teadsin, et seda on ka kindlasti lugeda vaja. Ei kahetsenud. Julgeks kõigile soovitada. Tõeliselt vau! efektiga raamat. Kergesti loetav sealjuures.
Mõned üllatused olid ka. Kohe esimene sõna abrakadabra tekitas minus nõutust - kas tõesti mõistab enamik seda kui segast, arusaamatut juttu või asja? Minu jaoks seostub abrakadabra ikka otseselt võlukunstiga, mida raamatus nimetatakse tänapäeva keeles harvaks kasutuseks. Ilmselt räägin siis veel arhailises keeles.
Pujeng on ka mulle võõras sõna, mina kirjutaks selle ikka o-ga. Ilmselt on siis mõlemad variandid õiged. Häälduses ütlen ma ka ikka selgelt o mitte u.
Sõna jeekim kuulsin ma enda meelest esmakordselt üldse L. suust. Tema imestas nüüd, et raamatu väitel tuleneb see O. Lutsu "Kevadest". Tema seda lugenud pole (!), on ainult filmi näinud ja väidab, et tema meelest filmis seda sõna ei ole (ei ole viitsinud seda väidet kontrollida). L. nimelt olla seda sõna kuulnud teleseriaalist "Kodus ja Võõrsil", kus seda olevat pikemalt korrutatud mingi kahtlase olendiga seoses ning tema arvas, et see on mingi huvitav tõlkelaen. Mina pole jälle teleseriaali näinud ja seega ei tea kinnitada ega ümber lükata.
Kui järele mõelda, siis on terve hulk sõnu, mida me kasutame, ilma nende õiget tähendust mõistmata.
Panen siia kirja mõned enda kodunt pärinevad:
- buhhaarik - Googeldasin, vene sõna nagu arvata ongi, aga mida see täpsemalt tähendab, ei saanudki teada...Minu mälestustes on buhhaarik keegi väike karvane väänik :)
- tolmuahv - jällegi ei anna Internet muud seletust kui keegi, kes on tolmuga kaetud. A miks just ahv?
- Niidi- Naatsarus - päriselt? Google ei anna ühtki vastet? Kas tõesti ainult minule teadaolev väljend? Kasutati selle kohta, kellel riiete külge mõni niit jäänud.
- hiireimetaja - folkloori andmebaas annab enamlevinumaks hoopis kassiimetaja. Tähenduseks siis inimene, kellel on hõlmad laiali või liiga suur dekoltee.
Kindlasti on neid sõnu rohkem ja ilmselt on selliseid sõnu igaühel, mida teised nii väga ei kasuta. L. irvitab alati kui ma ütlen näiteks rõivistu - tema arvates on garderoob ikka õige sõna, ta ei tea kedagi, kes rõivistu ütleks. Meil oli küll koolis just rõivistu, mitte garderoob. Ja rõivistumutt, mitte garderoobitädi või kartsamutt. Eriti rõlge kuju oli rõivistuvanamees.

Üks lõbus lingike etümoloogiavallast kah (iseasi, kui tõsiseltvõetav).

17 kommentaari:

Mariliis ütles ...

"Jeekim" on minu meelest Tartu sõna. Noh, Tartus kasutati seda kunagi (no nii 15-20 a tagasi). Kust see tuli, ei tea mina ka, aga sõna ise on tuttav.
"Tolmuahvi" kasutasime ka põhikoolis, aga see tuli klass vanemas käivast K. Tolmoffi nimest (Kivilinnas). Teisi sinu koduseid sõnu ei ole ma kuulnud.

"Rõivistu" on ka läbi ja lõhki Tartu sõna. Kui L. on Tartus kasvanud, paneb muidugi imestama, et tema seda ei kasutanud? Teine kooliga seotud sõna on "puks", mis samuti Tartus kasutatav. Mujal Eestis on spikker.

Aa ja sõnadega seoses jäin paar nädalat tagasi sõbrannade ees naerualuseks, sest mina tõsimeeli arvasin, et sõna "kääbus" hääldatakse kolmandas vältes :s Teine välde kõlab minu jaoks kuidagi poolikult. Ei tea, kust sellise tunnetuse saanud olen ja miks keegi varem minu üle naernud pole, kui seda sõna kasutanud olen. Käisin isegi EKI lehelt vaatamas, milline hääldus ikkagi õige on. Ja II välde oli õige. Minu jaoks ulmekas. See kõlab minu jaoks sama valesti nagu sõna "mustus" hääldamine II vältes. Friik olen.

Marca ütles ...

L. ei ole Tartust pärit tegelikult. Puks on jah mullegi täitsa tuttav sõna, spikker on kuidagi...ametlik.
Mul sõbranna hääldab "kupong" rõhuga esimesel silbil, minu jaoks see imelik.
Üks teine vaidles, et "plaksutama" asemel on õige "platsutama" :)
Aaptek (L.) vs apteek (mina).
"Ahnepäts" (L., kes arvas, et see tuleneb karust) vs "Ahnepäits" (mina).
Siis Ida-Virukad hääldavad osasid tähti pehmelt, näiteks "võtmed" (t on nagu sõnas võtma), L-id on neil hästi pehmed (Halloo-s näiteks).
Ma ise ütlen "kolp" ja "solkmed" valesti, no nagu sõnas solk l-ga.

ritsik ütles ...

Buhhaarik on küll tundmatu sõna. Vanemad kolleegid ka ei teadnud.
Niidi-naatsarusest ka pole kuulnud. Naatsarus oli piiblis see tegelane, kelle Jeesus surnust üles äratas. Kuna surnud mähiti linadesse, siis loogiline, et niidid jäid külge. Väga arhailine väljend, põnev!

ritsik ütles ...

http://dic.academic.ru/dic.nsf/dic_synonims/12696/%D0%B1%D1%83%D1%85%D0%B0%D1%80%D0%B8%D0%BA
jah, buhharik on mingi joodikulaadne.

Marca ütles ...

No vot siis armsat buhhaarikut :P Vaatasin ka, et vene foorumites on see kasutajanimena liikvel.
Naatsarust seostasin Piibliga jah, aga täpselt ei teadnud, kes ta oli. See sinu seletus on tegelikult ju täiesti loogiline.

Mariliis ütles ...

Oeh, minu mees ütleb "kastrull". Ma saan iga kord südamest naerda kui ta jälle kastrullitab. See aaptek on minu kõrvale sama absurdne, aga olen kuulnud, et leidub inimesi, kes seda sõna just nii hääldavad.

"Puksist" veel nii palju, et algkoolis käisin ma Põlvas ja seal olid "spikker" ja "spikerdamine", puksimisest saingi aimu alles Tartusse (6. klassi) tulles. Nii et tartlasele kõlab see ametlikuna, aga mujal Eestis ikka samasugune igapäevane sõna nagu "puks" Tartus.

Lendav ütles ...

Toots oli see, kes Suve filmis aapteki läks.

Aga tolmuahvi kohta on üks vana laul. Mu ema ütleb, et see olla ta lapsepõlve ajast (ta on 75). Laulu pealkiri on vist "Koolipoisi mure". algab umbes nii: kes koolipoisi elust-olust natukegi teab, see vangipõlve piinaga ta kohe ühte seab....
ja kusagil on seal ka selline rida:
kas tolmuahv Brasiilias või hoopis Põltsamaal?

Pinnisin emalt välja, et ta selle sõnad täielikult meelde tuletaks ja kirja paneks, siis saan jagada.

Lendav ütles ...

Pujeng on jah, kuidagi võõras. Aga mu sõbranna ütleb koguni budženg...

Marca ütles ...

Nii, ma leidsin nüüd Interneti vahendusel, et "Brasiilia tolmuahv" olla kasutusel J.Krossi Wikmani poistes, seega ilmselt tõesti mingi vana folkloor.

kitty ütles ...

noo, surnust üles äratati ikka Laatsarus. ja Jeesus oli pärit Naatsaretist.

Marca ütles ...

Ilmselt sobib Naatsarus niidi taha paremini kui Laatsarus. Või on see mingi sõnamäng Laatsarus-Naatsaret? Selliseid imelikke tähtede ja vahel lausa silpide äravahetamist on ju mujalgi.
Võib muidugi olla, et seost Piibliga üldse polegi.

Riina ütles ...

Selle teemaga seoses meenus seik, kui minu vene päritolu sõber kasutas sõnu "hiire püss", et kirjeldada midagi, mis on tühine ja tähtsusetu või kergesti teostatav (käkitegu), siis jäin talle tühja pilguga otsa vaatama. Võttis aega, et aru saada - "hiire piss" oli see, mida ta tegelikult silmas pidas. No umbes nii, et "phähh, mis see maraton siis ära joosta ole - hiirepiss!"
Tema olla alati arvanud, et räägitakse püssist.

notsu ütles ...

"Jeekimi" kohta räägiti kunagi raadios.

Marca ütles ...

See raadiolõik ongi täpselt sama jutt, mis raamatus. Ehk siis "Sõnalood" sellel raadiosaatel baseerubki.

sesamy ütles ...

see "hiireimetaja" on minu tuttavate meesterahvaste seas kasutusel märkimaks väga väikese/olematu rinnapartiiga naisi...

Morgie ütles ...

Ma tean hoopis seda versiooni, et: "tüdruk, pane ülemised nööbi kinni, mis sa käid ringi nagu mingi hiireimetaja-kassikasvataja!"
Ja veel üks kena väljend vastavast valdkonnast oli "rekk plika" - kõlvatupoolsete elukommetega tüdruk.
Jeekim on muidugi Lutsult, kindel see.
Olematu rinnapartiiga tüdruku kohta öeldi meie pool hoopis "lame nagu laud".

Morgie ütles ...

Garderoob oli meil hoopis "riidehoid", rõivistut ei kasutanud tõesti keegi - Tallinna koolid.