kolmapäev, jaanuar 28, 2015

Mida valijakompass minust arvab

Tegin taaskord traditsioonilist valijakompassi testi. Tulemuseks sain teada seda, et tegelikult ei ole ma ei lind ega loom. Sellist erakonda, mis minule sobiks, polegi veel leiutatud.
Kui niisama peale vaadata, siis enim eelistuste kattumisi on Reformierakonnaga, kuid kui antud vastuseid täpsemalt uurida, selgub, et tegelikult on erinevalt vastatud küsimused just need ühed olulisemad.
Võrdlus valdkonniti annab Reformi puhul järgmise pildi, mis pole mu meelest sugugi ühilduv:
Huvitav on  see, et oma valikutelt paistan ma jubedalt konservatiivne olevat, kuna ükski haru eriti kaugele ei küündi. Jah, paljude küsimuste põhjal tuli neutraalseks jääda, kuna vastus sõltus asjaoludest ning enamik küsimusi sai vastuseks "pigem ei/jah" kui kindla ei või jahi. Asjaolusid on liiga palju.
Üldisel erakondade meelsusmaastikul jään kah tagasihoidlikult keskele, sinna kuhu ükski erakond ei paigutu:
Ma oleks ilmselt sihtgrupp, kellele sobiks justnimelt vastuhääle andmine, kuna poolthäält ei teeni mult sajaprotsendiliselt ükski erakond.
Üldiselt valiks ma hea meelega mõnd väikeerakonda, aga kuna ilmselt nad sisse ei saa, läheb mu hääl niimoodi kaduma. Nii, et kui keegi küsib, miks inimesed valivad Reformierakonda, siis minu vastus tuleb siit.
Ja kui keegi tuleb mulle rääkima, kuidas Reformierakond on ikka väga jube valik, viskan ma teda oma Savisaare-fenomeniga (ehk siis valin, sest lihtsalt meeldib) ehk siis mulle lihtsalt meeldib Eerik-Niiles Kross. Mis sest, et ma teda oma piirkonnas valida ei saa. Muuseas, soovitan soojalt lugeda seda raamatut (hetkel saab RR-ist  suisa 3 euroga kätte). Kah Kender, va "verdtarretav ropendaja" (kuskil oli niisugune pealkiri - huvitav, kas on kedagi, kel roppused vere tarretama panevad?), aga hoopis teistsugune lugu. Kui sa oled üles kasvanud Rambot ja Ameerika Ninjat idoliseerides siis mõjub kindlasti. Tõeline kangelane, kes ainsana suudab su Savisaare ja Putini käest ära päästa, Helmedest rääkimata. Heast suguvõsast ja kena välimusega pealegi. Rohkem ilusaid mehi Riigikokku!

5 kommentaari:

  1. Vastuhääle andmine oleks minu jaoks üle mõituse raske. Kas Keskerakond või EKRE - see dilemma rebiks mind lausa ribadeks.

    VastaKustuta
  2. Kui Postimees seda küsis, siis vastasin kiirelt, et annaks vastuhääle EKRE-le, pärast hakkasin mõtlema, et kuigi EKRE on otseselt vastumeelne, siis KE on pigem hunt lambanahas. Ma ei tea, mis käima läheks, kui KE riiklikul tasandil võimule tuleks. Ilmselt õnneks pole kummagi partei puhul seda ohtu, et nad võimule saaks.

    VastaKustuta
  3. "Üldiselt valiks ma hea meelega mõnd väikeerakonda, aga kuna ilmselt nad sisse ei saa, läheb mu hääl niimoodi kaduma."

    palun põhjenda mulle, sest mina sellest aru ei saa.
    Kuidas on Su hääl realiseeritud, kui annad oma hääle erakonnale, kelle vaateid 100% ei toeta, aga kes saab garanteeritult võimu juurde?? Ilmselgelt tänase seisuga keegi üksinda valitsust ei tee. Tekib mingi koalitsioon st tekib koalitsiooni leping st tekib kompromiss. Ja kui Sa tegid valiku nt RE vms kasuks mingist lubadusest lähtudes, siis puudub ikkagi garantii, et see konkreetne lubadus sinna sisse läheb.

    Minu loogika töötab täpselt vastupidi.
    RE, IRL, KE ja SDE saavad sisse nii ehk naa. Ma ei pea muretsema selle pärast. Selle pärast muretseb Eesti rahvas, kes tahab stabiilsust- "nad on seal varem olnud ja midagi hullu pole ju juhtunud, las olla edasi...".
    Samuti ei saa midagi kardinaalselt juhtuda ka riigi nö suunas- selle eest hoolitseb praegune jõudude tasakaal, sotsiaalne tellimus ja demograafiline profiil. Kardinaalselt saab olukord muutuda küll, aga siis väliste mõjude (EL, Venemaa vms) tõttu, aga siis poel ka vahet, kellele mina oma hääle andsin.

    See tähendab, et mulle on jäetud turvaline võimalus anda märku, et ma pole praeguse olukorraga rahul. Ma väga tahan, et keegi veel pääseks parlamenti, et status quo oleks lõhutud, et peaks natuke rohkem vaeva nägema läbirääkimiste, meeskonnatöö, kompromissidega. Et oleks rohkem vaateid ja rohkem erinevaid kogemusi.

    Ma ei poolda kahjuks kummagi väikepartei vaateid (immigratsiooni ja kooselu teema, suhkrumaks, midagi oli vist veel). Aga ma annan ühele neist (nimekirja esimesele naisele) hääle põhimõtteliselt. Ilmselt võtan loosi, mul on ükskõik. Küsimus on ju muus. Et oleks rohkem värvi, vaateid ja et ei oleks enam nii mugav. Et fookus poleks "kust see raha võetakse" vaid " kuidas meie riik saaks rikkamaks ja kust raha juurde hankida".

    Ja kuna meedia töötab samuti kui Sina- "ärge raisake oma hääli vaid hoidke mugavustsoon alles", siis juhul, kui jäävad siiski vaid need 4, on mul vähemalt enda ees hea tunne. Ma vähemalt üritasin olukorda muuta.

    VastaKustuta
  4. No ühest otsast ma mõtlen ikka nii ka nagu sina, Rohelisi olen kunagi isegi valinud. Sisse nad ei saanud ja lõpuks läksid veel omavahel parteisiseselt tülli ka ning sinnapaika see katsetus jäi. Ma mõtlesin ka seekord alguses mõnele väikeparteile hääl anda, aga nende vaated ei sobi mulle mitte. Oleks olemas mõni alternatiiv, mis mulle sobiks, kindlasti hääletaks, sest praegu on tõesti olukord nii, et vali, keda tahad, miskit ei muutu.

    VastaKustuta
  5. Jube loll põhjendus, või noh, põhjendust nagu polegi, et miks. Samamoodi ei suuda ma puhtalt põhimõttest valida suvalist naiskandidaati, kelle tegevust ma ei tea.

    VastaKustuta