neljapäev, märts 26, 2015

Meie ja soomlased

"Stalini lehmad" niisiis. Ma olen küll Sofi Oksasest kõigest neli aastat noorem, aga ma kasvasin Lõuna-Eestis ning seetõttu jäi Soomega kokkupuude pealiskaudsemaks. Ei näinud ma prostituute ega viinaturiste. Ma kujutan ette, et raamat sai ilmselt päris palju kriitikat stiilis "nii see küll ei olnud", sest soomlase nahas seda raamatut lugedes väga olla ei tahaks. Olin veel üsna aruta pubekas ka siis kui meie esimesed kontaktid soomlastega tekkisid ning minu jaoks oli kõik ilus ja imeline. Nad saatsid meile ju asju! Hiljem, põhikooli lõpus, tekkis meile sõprusklass Tamperes ja siis tundsin esmakordselt, kui nemad ikka veel meile riideid saatsid, et äkki aitaks, me ei ole enam nii vaesed ning oli kuidagi häbi. Alguses oli meil väga palju tuttavaid Soome perekondi, sest mu isa läks Soome tööle. Koristajaks. Tal on kõrgharidus. Ma ei osanud tollal sellest midagi mõelda, sest isa Soomes oli lõuna-eestlase jaoks ikka kõva sõna.  Tagantjärele mõtlen, et ega see ilmselt talle lihtne ei olnud. Tundub, et minu isa võttis olukorda huumoriga, aga meil on ka üks pilt ühest tema sõbrast, kes pildi tegemise hetkel üritab meeleheitlikult oma koristuskäru kaadrist välja lükata. Käisime siis ka isal külas, ta elas omaette korteris ning söömas käisime mingite talongide eest haiglas, kus isa töötas. Ema kogu aeg pabistas, et need talongid on ju mõeldud ainult isale söömiseks, mitte tema pere jaoks ning lõpuks vist isegi viisakalt vihjati seda meile. Ema korrutas kogu aeg, et on piinlik. Mina ei osanud seisukohta võtta - tasuta toit ju ikkagi. Ahjaa, meenub ka üks minugi jaoks piinlikuvõitu hetk - seisime ühe tänapäevases mõttes R-kioski juures ja imetlesime jäätiste nimekirja - kuidas on võimalik, et müüakse nii palju sorte jäätisi! Järsku astus meie juurde üks kohalik proua ja pakkus, et ta ostab lapsele jäätise. Mu vanemad keeldusid ja ema ohkis pärast pikka aega kui piinlik, arvavad, et me oleme nii vaesed, et ei jõua lapsele jäätistki osta! Aga üldmulje oli ju ikkagi tore. Kõik meie Soome tuttavad olid toredad. Vahepeal suutis isa nimelt kuidagi mingid tutvused sobitada ja soomlastele erialaselt kasulik olla  ega pidanud enam koristajana töötama. Soome tuttavad käisid esimesel vabal laulupeol (ainus, kus ma käinud olen siiani...), mäletan, et oli palav, kohutavalt palju rahvast ning piinlikkus - soomlased tahtsid vetsu, aga lauluväljakul olid ainult mingid latrid aukudega maas. "Meie" soomlased õppisid usinasti eesti keelt ja olid muidu toredad ning toetavad. Ema oli soomlastest vaimustuses - kui kultuursed ja viisakad inimesed! Vanaema jäi veidi eriarvamusele - no mismoodi käivad vanamutid roosades ja valgetes riietes, no mida nad kallistavad iga kord, miks nad nii kõva häälega räägivad?! Tagantjärele mõtlen, kas see ema kinnisidee "mitte näida välja litsakas ega odav", mida mullegi usinasti õpetati, olnud siiski kuidagi soomlastega seotud? Et ema siiski märkas, kuidas keskmine soomlane pidas eesti naist litsiks nagu Oksanen väidab?
Ja kuhu need soomlased ometi kadusid? Me ei suhtle neist enam kellegagi. Vanasti saadeti kasvõi kaarte kui enam nii tihedalt ei kohtutud. Mis juhtus? Kas me saime liiga edukaks ning soomlastele meeldisimegi vaid vaese väikevennana, keda aidates sai end parema inimesena tunda (nagu Oksanen kirjutab)? Kuidagi imelik seda praegu vanematelt küsida. Igatahes oli peatükk "meie ja soomlased" üks üsnagi sisukas ja meeldejääv aeg minu lapsepõlvest, mis mingil hetkel lihtsalt läbi sai.

7 kommentaari:

Mariliis ütles ...

Mina usun, et stereotüübid elavad edasi. Kui ma Brüsselis elasin ja tihedalt soomlannast sõbrannaga suhtlesin, ütles tema, et Soomes üle põlve seelikut ei kanta, muidu oled automaatselt lits. Mingi lollakas reegel, mis Eestis minu meelest küll ei kehti. Meie tüdrukud seelikuid ei pelga ja saavad seetõttu Soomes väga sageli kortsus kulmu osaliseks.

Eestis arvame ju samuti, et Soomest tulevad laevad on viinaturiste täis ja need turistid mõjutavad tugevalt ka meie riiklikku alkoholialast statistikat. Endiselt on soomlane meie jaoks turist, kes käib Eestis "odavat" tarbimas. Odavat ükskõik mida. Ja kõik teavad, et Tallinna Vanalinnas on soomlaste hinnad. Üks tavaline eestlane Raekoja platsil õlut küll ostma ei hakka.

Raamat meeldis mulle väga. Oksanen ongi aus ja otsekohene, teda ei huvita, et kirjutis võib kellegi välja vihastada või solvata. See annab minu meelest usalduskrediiti juurde.

Marca ütles ...

Mulle tundub, et alguses neid viinaturiste nii palju ei olnud kui nüüd, aga võib-olla ma lihtsalt ei märganud. Nagu oleksid kõik normaalsed soomlased oma eesti-huvi ära rahuldanud ja järele ongi jäänud need, kes ainult "odava" järel käivad. Oleks ma siis Tallinnas elanud, oleks ehk rohkem silma jäänud.
Eestlane=ida-eurooplane=lits/pätt on kahjuks jah üsna levinud stereotüüp, aga eks on selleks ilmselt alust ka olnud. Kuigi ma eestlasena ikka tahaks arvata, et enamik sellest stereotüübist tuleb panna Eestist pärit muust rahvusest inimeste arvele.
Mu rootslasest kolleeg leidis ka endale "mail-ordered bride"´i Venemaalt ja kui ma siis küsisin, et no miks, kas Rootsis normaalseid naisi pole, siis ta vastas, et ega ei ole jah, neil ainult kurjad sootud feministid...Seda ma ikka hästi ei usu, ilusaid naisi on Rootsis küllalt ning samas tema Vene naine polnud ka selline klassikaline rahaahne bimbo vaid haritud ja töölkäiv inimene.

Mariliis ütles ...

Aga vahel ongi huvitav kas või kiusu pärast enda mingeid valikuid kuidagi stereotüüpe tagantõhutavalt serveerida, kas pole :P Tellisin jah Venemaalt pruudi, meil ju kõik karvased femmarid. Või et kolisin jah välismaale, Eesti mehed ju kõik joodikud ja matsid.

Mis mulle tänapäeva ühiskonna puhul meeldib, on see, et lisaks stereotüüpidele mahub maailmapilti ka stereotüübipuhast ja ehedat väljamaalast/eestlast. Piirid on lahti, mine käi ja suhtle, helista, kirjuta, kõik variandid on lubatud. Tegelikult me ju teame, et soomlane ei võrdu automaatselt viinast läbiimbunud paksu XXXL suuruses t-särgi ja prillidega kesksoolisega ja eestlane pole a) tuti veereni lühikese seelikuga "elukutseline" või b) siilika ja Adi dressidega taskuvaras.

Hundi ulg ütles ...

Varased kokkupuuted soomlastega.

Vaatasin tollal neid tavaturiste ja mõtlesin, et meie naised käiksid Soomes olevate võimaluste ja poevalikutega riides kindlasti kümneid kordi maitsekamalt. Sama mõte oli ka meeste koha pealt.

notsu ütles ...

ma kuulsin kellegi käest, kes kuulnud seda ühe tuttava soomlase käest, et halvasti käituvad, lärmavad ja purjus soome turistigrupid on sageli kuskilt Soome enda Taga-Kolgamendist - elevil, et esimest korda elus linna saanud ja ei oska käituda (nt oma häält kasutamiseks sordiini all hoida), pluss see salapärane tegur, mis paljud inimesed välismaal halvemini käituma paneb kui kodus.

notsu ütles ...

... see jutt tulnud mu mäletamist mööda arutamise peale, et eestlane näinud teatris hulka halvasti käituvaid soomlasi. no ja soome tuttav seletanud, et ega see kontingent polegi võib-olla varem teatris käinud ega oska seal käituda.

Marca ütles ...

Ma olen ka kuulnud teooriat, et turistid rääkivat võõral maal kõvema häälega oma idenditeedi kaitsmiseks, et see olevat justkui mingi inimese loomulik omadus. Ma küll mõtlen, et enda võõramaisust välja näidata oleks justkui end rohkem haavatavamaks teha, aga ju siis suur lärmav grupp sisendab ikka rohkem julgust :)
Teatrikombed on ehk erinevad ka, kui varem oli meil ikka suur erand kui keegi teksade ja kampsuniga teatrisse tuli, siis nüüd see enam nii ebatavaline ei olegi. Ilmselt on see muutus ka käitumises.