12 küsimust iseendale

Kaevame omas nabas ühesõnaga siis. Teised ees ja mina järel. Leidsin Merje juurest, kes leidis selle Lizzy juurest ja vahepeal jõudis Ebapärlikarp ka enda oma valmis. 

1 Mida ma teeksin, kui ma ei kardaks mitte midagi?

Elaks nagu normaalne inimene ja viiks ämblikud ajalehe peal õue. 

Aga tegelikult on hirm ikka vajalik ka, ämblike osas ehk mitte, aga enesealalhoiuinstinkt on mul kohati nõrk ja siis ma pean mõistusega end kartma sundima. Ma roniks ja hüppaks ja noriks sageli rohkem kui eluterve. Kusjuures see võib vabalt linnalegend olla, aga lapsepõlves, kui Matti Nykänen veel kõva tegija oli, väitis mu ema mulle, et Matti on seetõttu hulljulge, et ta aju oli sündides pikalt hapnikuta ja mul olla sama viga. Ma arvasin veel paar aastat tagasi, et mul oli lihtsalt nabanöör ümber kaela nagu paljudel, aga mingi hetk ema poetas, et mind olla neli minutit elustatud...See ilmselt mingi naljaasi ikka ei olnud. 

2 Olen jäänud paigale või pürgin millegi poole?

Pürgin ikka valgustatuse poole. "Tahan saada heaks!"(õrnalt, Onu Bella häälega) oli siin blogis kunagi ju motoks ka. Ma ei tea, miks ma selle ära vahetasin, praegu küll ei leia, et eesmärk täidetud oleks. Kõrvaltvaatajale võib jääda mulje, et rohkem koha peal tammuvat inimest on raske leida (16 aastat ühes töökohas, samas ametis, sama mees 13 aastat ja isegi elukohta pole plaanis vahetada), aga areng võib ka sügavuti käia, et te teaksite :) Tõsiselt öeldes siis ma pürgin selle poole, mis tulemas on, olgu see, mis tahes. 

3 Kes on mulle kõige tähtsam inimene?

Mina ise ikka, teisi oleks kuidagi kole pingeritta asetama hakata. A la "kumb lastest sulle rohkem meeldib?" 

4 Kas minu elus on inimesi, kes ei peaks seal olema?

Ei ole küll. Samas kui tähte närida, siis ma ei leia, et mu elus oleks ka kedagi, kes seal olema "peaks". Ma ei usu, et inimesed on sulle ette määratud, ise valid, kelle oma ellu lased. 

5 Mis on need väärtused, millesse ma usun?

Individualism ja vabadus. Ma usun muidugi muudesse väärtustesse ka, need lihtsalt ei meeldi mulle nii palju.

6 Mis on su suurim saavutus?

Äkki iseendaks jäämine, vähemalt võrreldes sellega, mida ma nooremana arvasin, et minust saab. Ei saanud ühti! Kummalisel kombel meenuvad siinkohal ka mõned matemaatilised ülesanded, mille lahendamiseks ma end algul võimeliseks ei pidanud, aga millega ometigi ideaalselt toime tulin. 

7 Mis pakub sulle tõelist rõõmu?

Ma olen vist õnneks üldjoontes optimistliku meelelaadiga, mind suudavad rõõmustada igasugu pisiasjad. Ilus või huvitav ilm näiteks, mingi meeldiva sündmuse ootus, hea toit, hea muusika, kena kultuurielamus, meeldiv vestlus. Hiljuti leidsin kena moto, mis kuhugi tätoveerida sobiks: "Mulle on vähe vaja." Ühelt poolt siis justkui vähenõudlikkus, aga teiselt poolt hoopis ähvardus. Viimasega seondub järgmine lõik.

8 Minu kõige pöörasem mälestus?

See, kui ma striptiisivõistluse võitsin. Võistlustulle astusin teadmata, mis laadi ettevõtmisega tegemist ja tõe paljastumisel (pun intended) andis enamik alla. Mul oli võitjamentaliteet - "mina ei anna kunagi alla!" (vähemalt olukordades, kus normaalsed inimesed kanguse asemel mõistust kasutavad...).ATV-dega kõrbes kihutamine (ilma igasuguse turvavarustuseta, korra üle mitmerealise kiirtee) oli ka tore, kõige toredam oli see, et sõbranna boyfriend, kes mul selja taga istus, olevat pärast kurtnud, miks teda minusuguse hullu eest ei hoiatatud. No mul läks adrenaliin nii põhja, et ma tõesti unustasin ära, et tema on seal taga ja püüab kuidagi kinni hoida. Ja siis nad tulevad ja ütlevad mulle, et tee ikka load ära - ma teen teile teene inimesed, kui mul neid pole. 

9 Pean ma kellegi peale viha? Miks?

Ei, ma ei oska viha pidada. Ma võin vihastada ja pärast imestada, miks inimesed mu peale solvunud on. Samas, külm jutt käib küll kõhust läbi, kui oma autokooli sõiduõpetajat näen, aga see pole vihkamisest, see on puhas ebameeldivus nagu ämblike puhul.

10 Mida ma tahaksin rohkem teha?

Reisida. Väga ei paista tunneli lõpust seda valgust, et ma mai alguses Kreekasse saan...Kontsertidel käia. Neid ei paista ka kuskilt, 30. mai, Lauluväljak, ma ei panustaks. Ühe suvefestivali piletid on küll taskus juba. 

11 Kui rahal ei oleks väärtust, siis mida ma oma eluga peale tahaksin hakata?

Mulle tundub, et äkki siin on midagi tõlkes kaduma läinud? Äkki mõeldakse ikka seda, et kui raha ei oleks küsimus? Kui rahal väärtust ei oleks, oleks üsna jama lugu, naturaalmajanduses must asja ei oleks. Istuks kuskil kännu otsas ja seletaks, teised kuulaks loobiks kividega? Aga kui raha oleks nagu muda, mis ma siis teeks? See on raske küsimus, sest kui eeldaks, et see raha saabub üleöö, siis oleks ju keeruline oma väljakujunenud elustiili muuta. Ma ei ole kindel, et ma kõige targemaid valikuid oskaks teha. Elaks nii, et peale mind tulgu või veeuputus? Ilmselt oleks mul raske oma lastele seletada, et teie peate õppima ja tööl käima, mulle kukkus see papp lihtsalt sülle. 

12 Suurimad elu õppetunnid?

Ei tea, pole eriti Eluülikoolis käinud. Elu on mind hellitanud.