Taaskord sarjast kummalisi katsumusi, mida aju su teele veeretab ehk kui lõbus on elu karja sisemiste minadega, kellest igaüks oma vankrit erinevasse suunda veab.
Tuleb uus töö. Tüütu ja igav. Mingite kemikaalide ohutusjuhendite teemal, vaja üle kontrollida, kas arvuti on kogu vajaliku info korrektselt üles lugenud või on ka mõned valed lõigud sisse sattunud vms. PDF-failide ja Exceli tabelite võrdlus. Öäkk! ütleb normaalne inimene minus, pedant hõõrub käsi, et vigu tahaks küll otsida! (Kõrvalepõige - Mikro arenguvestlus, tunnen huvi, kas tal kui "loen keskmiselt kolm raamatut päevas"-lugejal emakeele tunnis igav ei hakka. Õpetaja vastab, et oi ei, ta on mul siin nagu abiõpetaja, alati kuulab teisi ja parandab, kui nad mõne vea teevad...Braavo, mu kullake, just nii neid sõpru elus leiabki!)
Kõige parem on seda tööd teha mitme monitoriga, mul ei ole, kõigil teistel kontoris on. Tundub, et see pauk läheb minust mööda. Selgub veel, et ega seda tööd hästi osadeks jaotada ei anna, üks inimene peaks sellega tegelema. No jah, kahju temast siis. L. peab videokõne juhendite saamiseks, kole küll, et see töö jälle tema kraesse kukub. Teen näo, et olen ka huvitatud ja lähen vaatan, kui ta seletab, mis jamaga tegemist on. Omalegi ootamatult lipsavad mul suust sõnad: "Ei noh, ma võin seda ju teha küll!" Ainult selle pärast, et vältida piinlikku vaikust ja kohmetust selle ümber, et kes sellega siis tegelema peaks. Palun öelge nüüd keegi ruttu, et ei, ära end küll ohverda, see oli sinust kena ja me jätame su ohvri meelde ning tasustame pärast, aga las seda teeb ikka keegi teine. (Ja ma oleks raudselt end puudutatuna tundnud ning astunud võitlusse enda õiguse eest töötada, sest mis te tahate vihjata, et ma ei sobi või?!)
Öeldi küll, et aega on selle asjaga, tehke, kui viitsite, aga no ma vaatan kohe veidike. Raisk, millesse ma end nüüd mässinud olen! Täielik ikaldus! (Aus avastus - juhendite keelt valdaval inimesel oleks see asi käkitegu, mul, kel see keel maksimaalselt B1 tase, võtab ikka aega, aga noh, keelt valdav inimene tahab rohkem raha ja "meil pole niikuinii midagi teha".) Kohe lipsab üle huulte sarkastiline: "No te võite nüüd ära koju minna, eks ma üksi tee seda siin!" Palju õnne mulle, tundke kaasa, ma olen selline ohver!
Normaalne mina seisab kogu selle aja kõrval, vaatab ja imestab, kuidas ma enda seest säärased tüübid ikka ja alati üles leian.
liitun öäk-leeriga. Mind tabas mingi tehnilise tõrke tõttu selline töö eile öösel - tõlkeabiprogrammist tavalisse tekstiredaktorisse konverteerides haihtus üks joonealune märkus ära, ma panin seda tähele lihtsalt sellepärast, et algse 103 joonealuse asemel oli nüüd ainult 102. Ja hakkasin sihtfaili ja lähtefaili võrdlema, silm punnis peas, mis joonealune siis haihtunud on. Ja alustasin seda loomulikult valest otsast, mis tähendab, et kadunud märkuse leidmise ajaks olin ma 101 märkust ära võrrelnud.
VastaKustuta