teisipäev, juuli 07, 2015

Mina ja päike

Ilmselt teab iga valge nahaga inimene mõnd seesugust, kes talle alati "kaastundlikult" meelde tuletab, milline luik ta ikka välja näeb ning soojalt päevitada soovitab ning kui too selle peale vastab, et pole midagi teha, ta lihtsalt ei päevitu vaid läheb punaseks ning nahk tuleb maha, siis seda päikesekummardajad enamasti uskuda ei taha ja arvavad, et eks sa ilmselt siiski miskit valesti teed - ei ole ju võimalik, et tema läheb pruuniks ja sina punaseks. Lisaks veel lood sellest, kuidas tema või keegi teine läks ka algul punaseks, aga siis lõpuks sai nipi kätte ja hakkas ka normaalselt pruunistuma. Mulle meeldib päike ja rand ning mulle meeldivad ka väljakutsed, ka need, mis suurima tõenäosusega minu jaoks kehvasti lõppevad ning kõige rohkem armastan ma seda, kui saan kellelegi tõestada, et ta eksib. Seega, kui tuli pakkumine veeta päev kaunis Kauksi rannas, olin ma loomulikult nõus. Päev rannas on suure enamuse jaoks normaalne asi - tullakse hommikul, imikud ja raugad kaasas, piknikukorv ühes ning lahkutakse siis, kui päike loojuma hakkab. Ma olen kah täitsa terve naine ning tahan seda kõike saada! Loomulikult ma ikka valmistasin ennast ette, ostsin kõige karmima faktoriga päevituskreemi (no kamoon, sellega ei saa ju mitte keegi pruuniks! Sellepärast sa ei päevitugi!) ning istusin suure osa ajast päikesevarju all. L. kui "normaalse" nahaga inimene heidab mulle samuti ette, et just kreemid on need, mis mul päevituda ei lase ning seetõttu suhtub ka enda kreemitamisse pigem taunivalt. Kuigi ta väitis pidevalt, et peab ujuma minema, suutsin ta ülemise otsa vähemalt kaks korda 30-se faktoriga üle kreemitada, jalgu ei pidanud ta vajalikuks, et noh, karvased ja kogu aeg vees jne. Lastele uhasin 50-se faktoriga kreemi. Tagantjärele targana oleks ilmselt pidanud kõigile seda 50-st uhama, sest Orto 30-nene ei teinud oma tööd hoolimata sellest, et oli lausa laste nahale ette nähtud ning me tõesti kreemitasime end sellega mitmeid kordi. Tulemused siis - L. nägi üldpildis välja isegi hullem kui mina - üleni kaetud lillakas-punaste laikudega, ka seal, kuhu kreemi sai, jalgadest rääkimata. Minu jalad on siin:

Ja mul ei ole muidu sellised sardellpöiad, see on paistetus. Pilt ise on tehtud muuseas 24 tundi peale päevitamist. Jalad olid (ja on kergelt siiani) kaetud pisikeste punaste täpikestega, labajalad üldise lillaka varjundiga (tunnistan, sinna sai kreemi ilmselt minimaalselt). Rannas käisime laupäeval, eile ja täna on jalad hullumiseni sügelenud. Ilmselt on tegemist mingit sorti päikeseallergiaga, kuid sellises ulatuses pole ma seda varem küll kogenud. Õlad, selg ja käed on minu puhul täitsa korras ehk siis valged nagu ennegi. Sügeleb ja punetab veel dekolteepiirkond, aga seal ongi mul jube õrn nahk, mis hakkab sügelema juba peale tunniajast jalutuskäiku päikselise ilmaga poolvarjus. Õnneks ei ole keegi seekord avaldanud arvamust, et nii peabki olema ja küll varsti läheb punane koht pruuniks.
Lapsed on see-eest täiesti korras. Mikro istus kogu aja ainult vee piiril ning teda sai paar korda läbi häda kreemitatud (ta sõdib selle tegevuse vastu aktiivselt), kuid kusagilt on ta pärinud loomulikult tõmmu naha (kuigi juuksed on lumivalged). Mini veetis suurema osa ajast vees, kuid ikkagi ei põlenud ära, kuigi tal oli maal olemisest kerge roosatus selja peal olemas.
Ehk siis sai kenasti tõestust see, et inimesed reageerivad päikesele tõepoolest erinevalt ning isegi suure tahtmise juures pole kõigil võimalik "normaalselt" päevituda.

8 kommentaari:

Kaur Virunurm ütles ...

Mul on ema punapea ja täiesti mittepäevituv, ainult valge-punane-valge toonides. Isa oli "tavaline eestlane" ja 100% päevituv, ta läks kevaditi kenasti pruuniks ja nii jäi. Neil oli koos rannas käia päris keerukas ja tulemus oli väga kena illustratsioon eri nahatüüpide erinevusest.

Marca ütles ...

Jah, inimesed võiks oma partnerivalikul ikka sellega arvestada :) Minu emapoolne vanaema oli pruunisilmne tõmmu, aga nii tema kui minu ema otsustasid kaasaks valida valgeverelised mehed ja nüüd ongi tulemus käes :) Oleks siis veel, et ma oleks kaunis valgenahaline blondiin, aga ei, juuksed on mul tumedad ja nahk valge. Mõni võiks ju öelda, et Lumivalgeke oli ka selline - juuksed mustad kui eebenipuu, nahk valge kui lumi ja huuled olid vist verekarva, aga olen ka lugenud arvamust, et selline kombinatsioon ei annaks küll mitte mingil juhul maailma kauneimat olevust välja :)

notsu ütles ...

mitte et ma kahtleks päikese võimes nahk maha põletada ja muid hirmsaid asju teha, aga üks punaste täpikeste süüdlane võib olla ka päikesekaitse ise, kui kogemata kombel selline satub, mis organismile ei istu.

või vähemalt nii ma arvan, sest kui ma kunagi Orto päikesekaitset oma näos proovisin, siis hakkasid silmad pea kohe sirinal vett jooksma. ja sestsaadik suhtun ma neisse kahtlustavalt: silmad panevad kipitama, asi see neil siis punaseid täppe teha.

Marca ütles ...

Ma arvan, et mul on see ikkagi päikesest, sest olen varemgi neid kergemal kujul peale päikese käes viibimist näinud.

Lizzy ütles ...

Paistes jalad ja sügelev nahk võib olla sellest, et veepuuduses on vesi jalgadesse kogunenud ja nahk muutub siis õhukeseks ja hakkab sügelema. See probleem mul on ilma päikeseta ka, aga just siin palavate ilmadega läks asi väga hulluks kätte ära.

Marca ütles ...

Paistetus läks mul õnneks järgmiseks päevaks üle. Nii hullu veepuudust mul olnud ei ole, et paiste lööks, kuigi see kuivusest sügelev nahk on probleemiks tihti.

Lizzy ütles ...

Novot, sellest kõik algab. mul alguses paistes veel polnud, lihtsalt hakkas nahk mingil x hetkel peamiselt säärtel sügelema. Mingil ajal on olnud ka paistes (ilmselt liigsest veest, mis jalgadesse on kogunenud ja mida organism teeb veepuuduse tõttu)

Marca ütles ...

Tore. Ma ei jõua iial nii palju juua ka kui vaja oleks, sest vastasel juhul jookseksin lihtsalt päev otsa wc vahet.