kolmapäev, juuli 15, 2015

Üks häda ajab teist taga

Mul on nii palju kohutavaid probleeme, et tõesti ime, kuidas ma üldse vastu pean. Nüüd lisandus veel üks, mis unetuid öid põhjustab. Nimelt - me saame....kassi! L.-i ema kassil juhtus väike "õnnetus" ning loomulikult on lihtsam tagajärjed suguvõsasiseselt ära jagada, eriti kui Mini on juba süllekukkunud õnnest joobunud. Mul pole kassi olnud nii kuskil 20 aastat ja enne seda oli meil ka selline vabakäigukass, mitte korteriloom, kes meie omast paratamatult tuleb, sest vastasel juhul jääks tema elu siinse tänava ääres üsna lühikeseks.
Kas see tähendab nüüd, et me ei saa 15 järgnevat aastat kodunt mitte kuhugi? Kas kõik kassiomanikud on kodused inimesed, pühendunud 24/7 kassi eest hoolitsemisele? Kas ma pean ennast nüüd töölt lahti võtma? Selleaastase puhkuse võime ära unustada, sest on vaja hakata kassi sisse elatama? Kas lisaks lapsehoidjale pean hakkama tulevikus ka kassihoidjat otsima?
Niisiis, ma saan aru, et paljudel inimestel on kassid ja nad funktsioneerivad sellest hoolimata ka väljaspool kodu. Et lähengi ise tööle ja lapsed lasteaeda ning kass on üksi kodus? Ja kui ma tagasi jõuan, ei ole terve tuba junne täis ning mööbel ribastatud? Kass pidavat isegi paar päeva inimeseta hakkama saama? Ma ei usalda inimesigi, kuidas ma nüüd kassi usaldama peaks? Äkki leiab tikud ja paneb terve maja põlema?
Ok, nädalaks suvilasse tuleks kass ilmselt puuriga kaasa võtta, aga ilmselt ei tohiks seda teha kohe tema võtmise alguses - rikub niigi nõrka närvisüsteemi? Kas see loom öösel magab üldse? Kas ta tahab meie voodisse magama pääseda ning seda saamata kaabib pool ööd ukse taga ning kuseb karistuseks kinga sisse? Mitu miljonit kogu see kassitavaar maksab? Kui tihti üks kass sööb üldse ja mida? Kas ma pean teda õpetama potil käima või oskab ta uuele potile ümberlülituda kui kassiemme teda kodus juba veidi õpetanud on?
Aga muidu, vaadake kui nunnu see elukas on! Tommy (võib hiljem küll ka Martaks osutuda).

Õnneks on mul iidamast-aadamast olemas "Kassiomaniku käsiraamat" - peab seda tudeerima hakkama.
EDIT: Lugesin siis mõned leheküljed seda peent raamatut ja paanika on suurem kui enne. Ehk siis kass on põhimõtteliselt imik. Aga hullem.
Kõigepealt võtsin ette peatüki "Ettevalmistused kodus" (kommentaariks, et järgnevad punktid on raamatu põhjal HÄDAVAJALIKUD):
1. Kahepoolne kleeplint toataimede pottide ümber keeramiseks, et kass ei saaks nende sees mulda välja kraapida. Esiteks ei saa ma sellest aru - mida see kleeplint siis takistab? Kass kleepub sinna kinni nagu porikärbes kärbsepaberile või? Teiseks on L.-i ema kodu põhimõtteliselt džungel ja ma pole veel kuulnud, et kass lillepottide kallal käiks.
2. Perspexist kaitsekate, et kass ei saaks pliidile hüpata. Noh, kõik kassiomanikud, raudselt teil kõigil on see peene nimega kate?
3. Kaetud pistikupesad elektrilöögi vältimiseks. Mul on lapsed, eks, mul peaks need ilmselt olema, sest see on HÄDAVAJALIK. Aga mul ei ole. Mu lapsed pole tõesti erilist huvi pistikupesade vastu tundnud ja enda hoolimatuse õigustamiseks võin öelda, et ma pole neid katteid ka teistel lastega peredel näinud.
4. Lihtsad lukud kappidele, et kass neisse sisse ei roniks. Kui me eelmisse korterisse kolisime, siis eelmistel omanikel olid kappidelt nupud maha keeratud, neil oli umbes neljaaastane laps. Me mõtlesime, et ilmselt peame sama tegema, aga ei tulnudki teemaks. Lapsi sai edukalt keelata ja samuti sai ohtlikud asjad kõrgematesse kappidesse panna, alumistes võis laps ju sobrada ka, niikuinii tüdines ta sellest ruttu ära. Kodus meil ka kassi pärast kapid kinni ei olnud, kassile meeldis näiteks riidekapis magada, nii et vanaema otsis teda pisarsilmil päev otsa taga.
5. Ära jäta kardinate ja aknakatete nööre ning elektrijuhtmeid nähtavale. Kuhu kohta ma need panen siis? Ma olen kuulnud, et jäneste puhul on see teemaks, aga kasside?
6. Kassidel on halb komme närida lõnga, kummi- ja elastikpaelu. Hoolitse kindlasti selle eest, et kass ei pääseks ühelegi nimetatud materjalile ligi. Sama teema vist, mis lastega, et ära jumala eest midagi kusagile jäta, sest nad topivad kõik suhu. No ei topi. Põhimõtteliselt on turvaline ainult täiesti lage ja ümarate nurkadega ruum?

Millesse ma end ometi jälle mässinud olen!?

13 kommentaari:

Indigoaalane ütles ...

Palju õnne!

Ma olen aru saanud, et kassid on väga erinevad. Minu kass näiteks toataimedest ei huvitu ja pliidil käib ta (vist) ainult öösiti. Päeval ta teab, et köögitööpinnad on keelatud.
Kass magab päevas ca 16 tundi, nii et päev on tal mõnusalt sisustatud:)

Minu oma teab ka seda, et kui tuli on kustu, siis algab öörahu. See võttis muidugi natuke aega. Mänguasjad korjame me kokku,aga ta suutis alati midagi leida. Nüüd on maha rahunenud ja keerab end koos meiega kerra.
Ehk siis, tegelikult saab kõike õpetada, järjekindel peab olema.

Ja üksinda saab ta tehniliselt hakkama küll. Me oleme tavaliselt kauplenud mõne tuttava, kes 2-3 päeva järel paneb värske vee, konservi ja natuke mängib.
Minu kass on aga sotsiaalne tegelane, kes armastab seltskonda. Ning peale neid üksiolekuid, ta on olnud söödetud- joodetud, on ta pigem etteheitev ja paar järgmist ööd - päeva käib kogu aeg kontrollimas, kas me oleme ikka alles ja elus ja laseb end 100 x rohkem silitada, et puudujääk tasa teha:)

Ja minu kass on 100% tubane. Ma leian, et pole eetiline teda õueahvatlustega ärritada ja siis jälle vangi panna. Ussirohtu ma annan, aga vaktsiiinidega ei viitsi jamada.

ritsik ütles ...

Ma pole oma kassi küll näinud mööda tuba kõndimas, kahvel hambus, et seda elektrikontakti pista :)
Pliidiga pole ka kunagi probleeme olnud, aga lauale-köögitööpinnale ronib küll, kui meid nähtaval pole. Magab selle voodis, kelle juures lubatakse (meil üks laps lubab).
Kardinanööridega pole kogemusi, toataimi pole söödud (kui sööb, soovitatakse muru külvata potti). Öösiti möllamist on ette tulnud.
Ilmselt iga kass on erineva iseloomuga ja ette muretseda pole mõtet, nagu lastegagi.
Ühe hirmujutuna lisaksin siia veel ülalt õhutusasendisse avatavad aknad- mõni kass on üritanud välja ronida ja sinna kinni jäänud.

Marca ütles ...

Aitäh! Ma loodan, et mul tuleb selline rahulikuma loomuga tegelane, sest emapoolt on ta pärslane. See tubasuse teema vajab ehk tõesti kaalumist, sest ega need rihma otsas jalutavad kassid eriti õnnelikud ei paista küll.

Marca ütles ...

See õhutusakna teema oli jah millalgi ajakirjanduses, nii et sellega tean arvestada.

Kaur Virunurm ütles ...

Mul kass. Toataimi sööb, aga üsna isutult. Samas ämma omad kiskus ribadeks ja on seal seetõttu väga non grata. Kuid lõikelillede kasutamise pidime küll ümber vaatama. Meie lemmikud kõrged kitsad vaasid on kassiohtlikud, või siis tuleb need paigutada nurka ja ümbritseda müüriga.

Tualett - hoolitse, et liiv oleks puhas. Ja et kusagil mujal majapidamises poleks teist kassile ligipääsetavat liivakasti. Meie oma hakkas asjal käima kahe korruse vahel põranda all. Kust mina junne koristama kahjuks ei pääsenud.

Öine kraapimine - sõltub. Meie oma on avastanud mu naise nõrga koha, nimelt veiniklaasid. Kui hommikul äratuskell heliseb ja me kärmelt ei ärka, siis õngitseb kass lahti baarikapi klaasist uksed (müstika, aga ta tõesti suudab) ja hakkab veiniklaase üksteise vastu kolkima. Mispeale mu kaasa lendab voodist tigedalt välja, leebub siia ja läheb annab armsale kassikesele tema hommikusöögi kätte.

Üldiselt on kass suht autonoomne ja lihtne elukas. Ära muretse! Kõik laheneb hästi! (Kassi jaoks hästi muidugi.)

Taavi ütles ...

See kahepoolne kleeplint on selleks, et kui kass peaks lillepoti kallale minema, siis jääb kleeplint talle käpa või keha külge kinni ja see kassidele ei meeldi. Sama nipp pidi töötama siis, kui tahad kassile õpetada, et ta söögilauale ei läheks. Paned lindid piki laua servasid, kui kass lauale hüppab, siis saab ta ebameeldiva kogemuse ja õpib sinna rohkem mitte hüppama.

Kuna kassidele meeldivad karbid, siis võiks mõne kuhugi sobivasse kohta jätta, kus ta end turvaliselt saaks tunda. Siis ta ehk ei roni ka kappi magama.

Kaur Virunurm ütles ...

(ps - kirjutab seda kommentaari inimene, kes sõitis eile keskööl Tallinnast suvilasse, et kass sealt ära tuua, sest varem sealt ära tulnud inimesed ei saanud teda kätte, sest kass oli end kuhugi ära peitnud ja ei laekunud kutsumise peale kohale. see siis illustreerib väidet, et kassi jaoks laheneb kõik alati hästi.)

Kaur Virunurm ütles ...

Mhmh karpidele. Meie elukas poeb igasse koopasarnasesse auku sisse ja luurab meid sealt. Pappkaste saab lisaks mõnuga lõhkuda. Pmst on tegu multifunktsionaalsete kassimänguasjadega, soovitan!

Lendav ütles ...

Pappkastid on parimad! Tahad kassi kinni püüda ja ta ei taha millegipärast ennast kätte anda - too tuppa täitsa uus pappkast ja kass on kohe lõksus :)

Ei ole kassiga enamasti nii hullu midagi. Igal loomal on küll omad kiiksud, erinev iseloom, aga üldiselt on ta ikka üsna muretu loom. Ja kui loom on harjunud sünnikodus liivakastis käima, hakkab ta ilusti liivakempsus käima ka uues kodus - talle meeldib sõre pinnas, seda saab hunnikule peale kraapida.

Juhtmetega on nii ja naa. Minu loomad on vahel harva peenemate juhtmete vastu huvi üles näidanud - kõrvaklapijuhtmed ja telefoni laadija on kannatada saanud. Aga need on ikka erandid.

Väikse kassiga on muidugi esialgu rohkem tegemist, aga see armas väikelapse-aeg saab mõne kuuga mööda.

Meil on majas 2 kassi. Kui lapsed koolist tulevad, ei küsi nad, mis süüa on ega räägi kooliasju, vaid otsivad - kus kassid on? Nunnutavad neid siis põhjalikult ja alles siis saab kõike muud tegema hakata... Korralik (st. mitte tigeda ja erakliku loomuga) kass on lapsele ja ka täiskasvanule parim sõber :)

Hoia kassi ja kass hakkab Sind hoidma. Tuleb haigele turjale kraeks magama ja :)

Lendav ütles ...

Ah jaa. Pliit. Meil on puupliit. Sinna on korra peale hüpatud, kui tuli all, väga kuum õnneks polnud. Nüüd on elukas (vanem loom) õige ettevaatlik, enne kui käppa sellele pinnale usaldab toetada. Mälu on neid igatahes olemas.

Manjana ütles ...

ma natuke kardan kasse, ega tea nende pidamisest midagi, aga mulle kohutavalt meeldivad kassipildid. vihje ;)

Marca ütles ...

Et no kass on ikka pmst nagu inimene siis - kõik oleneb iseloomust ja pappkastid on ka laste püüdmiseks ideaalsed ju :) Hirmuga on vähemalt mul sellised lood, et ma kardan ka koeri, kasse, lapsi ja muid loomi, välja arvatud juhul kui nad minu omad on. Kassipilte kindlasti tuleb :)

notsu ütles ...

kui mul on lastega tuttavad külas käinud, siis on meie üliseltskondlik kass ja lapsed üksteist õnnelikult taga ajanud ja selle võrra vähem täiskasvanuid tüüdanud (see kass tahab KOGU AEG tähelepanu, kui ta just ei maga, aga lapsed viitsivad seda kõvasti osutada. lapsed võivad selle käigus natuke kriimustada saada, aga nad pole kurtnud).