neljapäev, oktoober 22, 2015

Kandidaat aasta* halvima töötaja auhinnale

Teate küll ju seda tunnet, et olete enda meelest ilmselt kuidagi läbi eksituse täiskasvanutemaailma sattunud ja eeldate, et kohe-kohe teid paljastatakse ning avastatakse, et tegelikult olete ikkagi üks totter teismeline, kes ei tea asjadest ööd ega mütsi ning teid pagendatakse tagasi keskkooli, kus teie õige koht olema peaks? Minuga nüüd nii juhtuski, et mind paljastati. Saabus kiri, millega anti teada, et meie ettevõtet tuleb külastama Tööinspektsioon ning tahab näha hunnikut dokumente, mis igas normaalses ettevõttes olemas peaks olema. Loomulikult olin ma neist ähmaselt kusagilt kuulnud, aga kuna meil on ju selline teismeliste punt siin, siis...Esimene mõte oli maa alla kaduda ja lihtsalt oodata, et torm mööda läheks. Teine mõte oli helistada issile ja küsida, mida ma nüüd tegema peaks. Mõlemad väga täiskasvanulikud lahendused, eks. Eile saadi mind siis ka telefoni teel kätte ja õnneks oli teisel pool väga sõbraliku häälega onu, kes lohutas, et eks me teeme kõigepealt ettekirjutused ja siis seame tähtajad, milleks puudused likvideeritud saaks, seda kõike ilma minupoolse infota, et üldse mingeid puudusi esineks. Ema üritas mind samuti veenda selles, et enamik neid dokumente on mõttetu paberimäärimine ning suur osa neist pole isegi kohustuslikud. Internet andis muidugi hiljem vastuse, et tegelikult ikka on. Mingid asjad sain juba korda aetud ka, mingite asjade osas tuleb kindlasti leppida ettekirjutusega.
Mis on aga peamine probleem - kes tegelikult vastutama peaks? Kelle ülesanne nende teemadega tegelemine ettevõttes üldse on? Juhatus on meil kaugel eemal ja nemad meie asjadesse eriti ei sekku. L. sai alles hiljuti juhatuse ainsaks kohalikuks liikmeks, aga kuna tema tegeleb tööprotsessidega, siis üldiste küsimustega ta end vaevanud pole. Minu ametinimetus on aga kontori juhataja ja L. leidis, et töötajatega seotud asjad peaks minu rida olema. Samas ei ole mul iialgi olnud mingit ametijuhendit ning ka see ametinimetus on lihtsalt suusõnaliselt määratud. Kas ma oleks ise pidanud initsiatiivi haarama, endale tööjuhendi ja ülesanded määrama, ise endale tööülesanded mõtlema? Ilmselt oleks, aga noh, ma olen ju laisk ja initsiatiivitu inimloom. Ma oleks siit ammu läinud, kui ma teistsugune oleks. Ma haaran härjal sarvist siis, kui enam midagi muud üle ei jää, nagu praegu, aga muul ajal ma leian, et kui ma olen palgatöötaja ja mul on kusagil mingi ülemus, siis tema annab mulle käsud kätte, mida ma tegema peaks. Jah, ma saan aru, see on nii keskkool. Teisalt olen ma ju rahul sellega, et meil pole tohutult hierarhiline organisatsioon, kus kõik käib mööda käsuliini. Ideaalis ma toimetakski oma ülesannete kallal ise, aga ma tahaks, et keegi mulle need ülesanded ikkagi annaks. No nagu koolis, jah. Ega ma ei istu ju tööl, käed rüpes ka, tegelen igapäevaselt tavalise tootmisprotsessiga  - on kliendid, on tellimused, need saavad täidetud jne aga kõik muu, mis organisatsiooni üldist toimimist puudutab...Noh, see on kuidagi abstraktne ja kuna keegi käsku andnud ei ole, ei ole ma ka süüvinud õigusaktidesse, et mis siis ühel organisatsioonil kõik olemas olema peaks. Loomulikult on meil töölepingud ja kõik selline "oluline" värk ja sellega ma olen ka tegelenud, aga igasugu keskkonna riskianalüüsid, töötajate tervisekontrollid jms., ei ole tegelenud jah. Olen süüdi. Ei ole ju probleeme olnud, töötajad on saanud kompensatsiooni näiteks prillide ostul, töökeskkond on kaasaegne jne, aga see kõik on tulnud jooksvalt, mitte spetsiaalselt mingeid kirjalikke plaane järgides.
Ma tunnen nüüd, et ma olen täielik häbiplekk. Samas ma tunnen ka trotsi, sest hetkel olen ma ju ainuke, kes selle inspektsiooni teemaga üldse tegelema on hakanud, L. juhatuse liikmena, kellele kiri kõigepealt suunatud oli, ei teinud ju üldse midagi, lihtsalt näitas mulle, et näe, sihuke asi tuli. Inspektsiooni töötaja külaskäigu ajaks kavatseb ta üldse jalga lasta. Eks ma siis teen kutsikasilmad pähe ja volksutan ripsmeid, et oi, ma alles tulin titapuhkuselt ja pole jõudnud tegeleda. Vanduda tahaks.
Ma saan aru ka, et nüüd, kus ma oma saamatuse Internetti laiali laotan, ei võta keegi mind enam kunagi tööle, aga no mul on vaja seda teema läbinämmutamist. Eile seletasin Minile, aga ütleme, et ta ei paistnud hästi pointi jagavat.

Muuseas, eile oli üldse kummaline päev. Nimelt helistati mulle 3 korda tundmatutelt numbritelt - autokindlustus, Tööinspektsioon ja hambaarst ning alles õhtul meenus mulle, et käisin ju nädalaid tagasi PAP testil ning arst lubas eile helistada, kui miskit pahasti on. Hea, et see mulle alles õhtul meenus, muidu oleksin iga tundmatu numbri puhul südari saanud. Kas kogu see kaelasadanud saast oli vastukaaluks selle eest, et mul vähemalt mingit kasvajat ei olnud? Sel juhul peab ilmselt tänulik olema.

* Mis aasta, sügisel saab 10 aastat juba laisk ja initsiatiivitu olemist.

4 kommentaari:

  1. Ideaalses maailmas tegelevad selliste etemadega personali- või kvaliteedijuht. Kui teil neid pole, siis loogiline lahendus on lükata loomulikult vastutus juhtide kaela. Võtta inspektor vastu ja edastada kogu saadud ettekirjutuste kiri edasi juhatajale. tema siis delegeerib Sulle selle tagasi:)

    tegelikult kui järele mõelda, siis meil on küll ametijuhendid ja struktuur jne. Ja kuna meil on palju töötajaid, siis ka töökaitse- ja ohutusega järje peal, aga ikka on kujunenud aegade jooksul nii, et töö teeb ära see, kellele see kõige paremini (loomu poolest) sobib, või kuidas ajalooliselt kujunenud on. Vahel ajab see jooma, sest kui keegi teeb vabatahtlikult nt personalijuhi töö ära, siis pole ju põhjust eraldi inimest tööle võtta.... aga see pole õige.

    Kui teil just töögraafikute jama pole, siis pole põhjust seda inspektorit karta. Nt ühel mu töökohal õpetas ta meie kontoritöötajad õigesti istuma ja sundis omanikke investeerima aknakatetesse ja paremasse ventilatsiooni. Päriselt ka, suur abi oli. Tooli kõrgus, arvuti kaugus, valguse langemine... pisikesed asjad mille peale ei tule, aga mis väga aitavad.
    Ja samuti on teil seaduslik õigus käia töötervishoiu arsti juures. Juhtidel pole see sageli meeles, aga väline surve aitab meeles pidada.

    VastaKustuta
  2. Meil on ka täpselt see teema, et teeb see, kellele loomu poolest sobib ja see tekitab probleeme. Kui mulle justkui sobiks, aga ma ei viitsi rabeleda...Meil on alla kümne töötaja ja siis ongi nii, et kõik peaks justkui kõike tegema, aga sageli kujuneb ikka nii, et tegelikkuses ei tee keegi midagi.
    Seda olen ka mõelnud, et tegelikult on ju omanikud meist 10 aastat kenasti üle sõitnud...Meenus, et kunagi õllelauas tehti ettepanek Rootsis arsti juurde minna, aga toona ma keeldusin, sest miks seal, mitte Eestis? Rohkem pole jutuks tulnud. Ventilatsiooni osas on meil haldusfirmaga pidevalt vägikaikavedu, ehk tõesti saab seos inspektsiooniga neid veidi survestada.

    VastaKustuta
  3. Hei, kui sa tahad sellest rääkida, siis kriba Facebookis :) Ma poleks siis nagu psühholoogi rollis vaid annaks reaalselt nõu, sest läbisime enda ettevõttes selle inspektoriporno just sel suvel otsast peale.

    Karta pole midagi. Kui absoluutselt mitte midagi pole tehtud, peaks silmi volksutama ja ütlema, et pole kästud. Karistama reaalselt kedagi ei hakata. Käsk selliseid asju teha peaks tulema muidugi ülevalt, sest tervisekontrollid ja riskianalüüs jne on kõik seotud rahaliste kuludega, sealhulgas ühe koolituse läbimine. Ja lisaks peaks olema juhatuse otsusega määratud tööohutuse spetsialist (või volinik, enam ei mäleta). Sa oma algatusel ju juhatuse otsuseid vormistada ei saa, eksole. Nii et...

    Koolitus:
    http://www.tark.ee/tootervishoiu-ja-tooohutusalane-koolitus-24-tunnine

    Lisaks peab kellelgi olema kehtiv esmaõppe läbimise tunnistus. Tasub ka sel kursusel ära käia, see on elus igati kasuks.

    Mõlemale neile koolitusele tuleks teha värskenduskuur 5 aastat pärast koolituse läbimist.
    Pane aga end koolitustele kirja ja kui enne inspektori visiiti ära teha ei jõua, näita vähemalt seda, et oled registreerunud.

    Teiseks organiseeri kõigile töötajatele Qvalitases või kuskil mujal tervisekontroll. Mida rohkem inimesi seal enne inspektori tulekut käinud on, seda parem. Paralleelselt uuri Qvalitasest riskianalüüsi tegemise kohta, hea kui selle asja jaoks saaks ka aja kirja panna. Lisaks peab olema igasuguseid tööohutusjuhendeid ja asju. Ma just tegin endale suvel. Kui sul ing k vaja on, anna teada ja saadan :)

    VastaKustuta
  4. Sa oled jälle hea ja halva ametniku küüsi sattunud.
    Nõuhäda, see skeem on ammu teda, aga väga jokk ikka.

    Alguses ikka paha inspektor avastav pika rea puudusi.
    Kui ta kohe visiitkaarti möödaminnes ei poeta, siis
    oma netielus saad sa selle ikka ühemõtteliselt.

    Mida nende puukide ja väljapressijatega teha?
    Esiteks, võta kätte ja ole korralik.
    Kahjuks sellest ei piisa.

    Tuleb teada, mis on korralik ISO XXXX mõistes.
    Seda mõistavad ainult vähesed konsultandid,
    kelle otsa sa sattunud oledki:(

    VastaKustuta