esmaspäev, mai 09, 2016

Hea teeninduse kuu oli aprill ning see on nüüdseks möödas

Mõnus on ikka siin kolkas. Kohe uhke eestlase tunne tuleb peale. Ronisin ükspäev fantaasiavaesena Raekoja platsile õlut jooma. Erinevalt pealinnast küsitakse meil siin selle tegevuse eest sama hinda kui suvalises kõrtsis. Muus osas saab end turistina tunda. Või siis õnneks mitte.
Ümberringi istusid soome turistid, oli vist mingi mootorratturite üritus olnud, Harley riietes hallid vanaonud olid tulnud lõõgastuma. Koos prouadega, viisakalt, õlu, praad ja hiljem kohv. Saabub siis nooruke teenindaja. Soomlased püüavad püüdlikult eesti keelt purssida, neiu laseb sama vabalt oma emakeeles edasi. Muidugi, eestlase viga ju pidigi olema see, et vestluskaaslase keeleoskuse nõrka taset märgates läheb ta liig kiiresti võõrkeelele üle, kuigi turist tahaks ehk hoopis keelt harjutada. Antud juhul päris nii ei lähe, tekivad mõningad raskused üksteisest aru saamisel. Neiu ei saa aru, kas külalised soovivad vett mullidega või ilma nendeta. Mull ei ole soome ja eesti keeles sama sõna. Neiu proovib ikka "mulli" ja "mulli", aga sommid ei võta vedu. Ei saa aru, mis mullikat (noort veist) neile pakutakse. Inglise keel ilmselt teenindaja arsenali ei kuulu. Lõpuks võtab kimbatuses tütarlaps kehakeele appi ja siputab näppudega üritades imiteerida mullide tegevust veeklaasis. Kahjuks läks mul olukorra lahendus kõrvust mööda, sest selle pantomiimi peale haarasin ma endal peast ja kukkusin L.-le ohkima, kuidas on võimalik, et üks noor inimene, kes töötab teeninduses, Raekoja platsil, ei oska üldse inglise keelt?
Meid teenindas üks vanem naisterahvas, kes samal ajal teenindas ka meie kõrval istunud teist sarnast soomlaste seltskonda. Ühel hetkel lauas istunud meesterahva käsi vääratas ning õlleklaas maandus talle sülle. Lisan, et see ei juhtunud ülemäärasest joobest, vaid lihtsalt nagu vastikud asjad ikka vahel juhtuvad. Hetk peale seda saabus laua juurde teenindaja, kes üleolevalt nentis, eesti keeles muidugi (õnneks?): "No näete, te ei mahu ju siia ära, mul ei ole neid praadegi kuhugi panna siin! Miks te suuremasse lauda ei istunud?!" Ma ei tea, mulle tundub, et mina oleks vist reageerinud pigem nii: "Oi, oodake, kohe toon teile salvrätikuid, siin kõrval vabanes üks suurem laud, äkki soovite sinna istuda, seal on rohkem ruumi ja mugavam süüa." Ega sellegi eest mingit hea teeninduse auhinda ei saaks, aga vähemalt ei kõlaks see nii üleoleva ja parastavana nagu teenindaja vastus. Salvrätikute järele pidi õnnetu härra ka ise minema. Raekoja plats, linna teeninduse visiitkaart, ja isegi sinna ei suudeta leida inimesi, kes teaksid midagigi viisakast teenindusest või tunneksid mõnd võõrkeelt. Samal ajal on väidetavalt tööpuudus. Kus koolist üldse tulevad tänapäeval inimesed, kes inglise keelt elementaarsel tasemel rääkida ei suuda? Bubblegum peaks ju ikka kuulnud olema? Bubblegum ja bubbles, peaks ju olema loogiliselt tuletatav?
Ah, ilmselgelt olen ma noriv. Oli just juttu, kuidas kooliküpsuspaberile tulevad järele lapsed, kes pole kuulnud, et on olemas numbrid 24 või 48 ja ütlevad neid "kaks neli" ja "neli kaheksa". Lapsevanem oli selgitanud, et aga me ju ei kasuta kodus nii suuri numbreid. Mismoodi?

10 kommentaari:

Manjana ütles ...

meil on teeninduses tihtipeale sellised palgad, et sinna ei taha need inimesed, kes mingeid keeli ja suhtlemist oskavad, tööle minna. üldiselt makstakse neile miinimumpalka ja sedagi tihtipeale mustalt ehk neil puudub sotsiaalkindlustus. kui teenindaja veel ka kliente vihkab, siis see näitab, et lisaks kehvale palgale suhtutakse temasse tööl ülemuste poolt sama halvasti. et kuna ma seda tean, siis ma ei ole teenindajate peale kunagi solvunud.

Marca ütles ...

See oleneb ilmselt kohast, meil on siin selliseid kohti ka, kus teenindajad väga ei vahetu ja paistavad rahul olevat. Lihtsalt Raekoja platsis võiks sellega arvestada, et käib palju turiste ning ainult eesti keelest ei pruugi piisata. Teisest küljest võttes on seal muidugi kliente alati jalaga segada, käitu nendega kui koledasti tahes. Võib-olla hammustavad ka turistid selle läbi, et eestlane on alamakstud, väärkoheldud ja sellest tulenevalt tige? :)

heroiinid ütles ...

... Oli just juttu, kuidas kooliküpsuspaberile tulevad järele lapsed, kes pole kuulnud, et on olemas numbrid 24 või 48 ja ütlevad neid "kaks neli" ja "neli kaheksa". Lapsevanem oli selgitanud, et aga me ju ei kasuta kodus nii suuri numbreid. Mismoodi?
... rääkis Marca...

_ _ _ _ _

Tegelikult ongi numbreid vaid 10 (0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9), seega need õnnetud lapsed ei saanudki muud vastata kui "kaks neli" või "neli kaheksa". Vaieldakse vist jah nulli ümber, et kas on number või ei, AGA arvudes teda kasutatakse (st "null" on paljude arvude osa).
Kui me räägiksime arvudest, oleks asi teine. Arvud koosnevad numbritest nagu sõnad koosnevad tähtedest.
Kommentaari mõte ongi, et kui minna teiste (eelkooli)hariduse kallale, oleks kena, kui olla vähemalt endas mõistete osas kindel.

Marca ütles ...

Oh jumal küll, ma arvan, et asja mõte on siiski ilma selletagi selge.
Kui te näiteks oleks siia kirjutanud, et tegelikult ongi numbreid 10 ja arvud koosnevad numbritest, oleks ju kommentaari mõte arusaadav olnud. Selle asemel pidite aga lisama selle viimase lause, mis tegelikult hingel kripeldas.

Kaur Virunurm ütles ...

1) http://pahnapea.blogspot.com.ee/2016/05/tartu-vaimuga-vastu-pead.html

2) Mul endal ei tule meeldegi, millal ma söögikohas halba teenindust nägin. Ma toitun igapäevaselt Amps3 sööklas ja seal on kõik inimesed väga sõbralikud.

3) "Makstakse halvasti ja ülemus on jobu" EI OLE õigustus. Teenindaja on asutuse visiitkaart, viisakus on tema kõige tähtsam ametioskus üldse.

notsu ütles ...

Teenindaja õigustus see ei ole. Aga see on seletus, miks mingis konkreetses ettevõttes on ainult kehvad teenindajad: head töötajad on keegi teine ära rabanud; firma on oma kaadripoliitikaks valinud "kaabime põhjast kõntsa", vahel harva tal veab teenimatult ja saab selle olematu palga eest hea töötaja, aga arvatavasti mitte kauaks. Teate küll seda juttu, et hea töötaja teeb head tööd nii või teisiti, kui ta juba üldse tööl on, isegi kehva palgaga; ja halba töötajat ei motiveeri paremini töötama ka palk; aga palk määrab ära selle, mis töötajate hulgast ettevõtja enda personali valida saab.

Seal Raekoja platsil on paar kohta, millel on ka muu poliitika huvitav. Nt räägitakse, et "Sõprade juures" ja "Suudlevatel tudengitel" on kahe söögikoha peale üks köök. Mis annab paratamatult üüratud ooteajad, ükskõik kui tubli ettekandja juhtub olema. Lasevad lihtsalt süüdimatult oma hea asukoha peal liugu.

Kaur Virunurm ütles ...

"Suudlevates" sain ma oma elu kõige halvema mozzarella salati :) Aga teenindus oli täitsa krapsakas.

Raekodade platside söögikohad on turistilõksud igal pool maailmas. Tartu omad on ikkagi väga viisakad selle kõrval, mida muu lai maailm pakub.

notsu ütles ...

Suurema seltskonnaga jäimegi seal ükskord oma toite ootama. St esimesed said küll normaalse ajaga kätte, aga neil oli ammu söödud, kui viimastele lõpuks tooma hakati.

a see pole midagi. A. käis Narvas suurema seltskonnaga mingis kohvikus, mis ei olnud harjunud nii palju inimesi korraga nägema - neid võis olla mingi paarteist. Viimased said oma toidu kätte kolm tundi pärast tellimist.

Marca ütles ...

Ma tean seda, et Lõvisüdame kohvikul ja Poolel Kuuel oli varem (vahepeal vist vahetus) sama omanik ja ühes kohas sai teise menüüst toite tellida kui neid peast teadsid. Ma ei tea, kas siis ka oli ühine köök äkki.
Aga mu kirjeldatud vahejuhtumid leidsid ka aset Suudlevates. Selle koha teeninduse aeglus on üldiselt üldteada Tartus. Kuidas on võimalik mozzarella salat ära rikkuda? Mida sinna sisse peab toppima, et see halb saaks? Eks kõik oleneb päevast, teenindajast jne, aga mina eelistan Tartus üldiselt Joel Ostrati kohti. Lisaks heale toidule tema kohtades teenindajad justkui nii tihti ei vahetu. Samas too päev oligi nii, et Ostrati Truffe oli puupüsti täis (märk heast kohast) ja seetõttu olime sunnitud mujale maha istuma.
Narvas sain ma teistmoodi šoki, sest mingis üsna suvalises kulunud sisustusega pubis olid hinnad võrreldavad Tallinna Raekoja platsiga.

Kaur Virunurm ütles ...

Mozzarella: ma ka imestasin. Kusjuures salat nägi hirmus peen välja, tööd oli sellega tehtud kõvasti, aga maitse oli väkk.

Samas (värsked) salatid sõltuvad komponentidest. Kui ikka head tomatit saada ei ole, ei tule tomatisalat maitsev, pingutagu kokk end nahast välja. Siin peaks klient ise targem olema ja hooajalist kraami väljaspool hooaega mitte tahtma.