pühapäev, jaanuar 01, 2017

Endiselt soost

Kui räägitakse, et tänapäeval pole enam miski püha, siis tundub, et vähemalt üks asi ikka on - nimelt sugu. Äsja andis National Geographic jaanuarinumbrina välja sugude-eri ning peatoimetaja peab vajalikuks oma kolumnis ära märkida selle, et "palun ärge nüüd närvi minge!" Oskate te ette kujutada veel mõnda teemat, millest kirjutamise puhul peaks toimetaja ette vabandama?! Ma ei tea, kas seal kolumnis mainitud tellimuse ülesütlejad ja telefonikõnede tegijad on päris või väljamõeldud, aga National Geographic Eesti FB-lehelt võib üsna huvitava diskussiooni leida küll, arvamusi on seinast seina, alates sellest, et kogu tiraaž tuleks hävitada...

Eriti kaval on kisendada enne seda, kui oled ajakirja sisuga tutvunud. Ma ei saa aru selles vihast täiesti ohutu teistsuguse vastu - kui 99 % inimestest on väidetavalt siiski sooidentiteedilt mehed või naised, miks tõsta sellist kära 1 % pärast, kelle valikud su elu niikuinii ei muuda, aga kelle olemasolu teadvustamine muudab ehk nende elu turvalisemaks? Kas see on mingi evolutsiooniliselt kujunenud jälestus kõige erineva suhtes? Mul oli küll huvitav lugeda.

Näiteks ei teadnud ma seda, et transsoolisus (ja muu mittebinaarne soolisus) on seotud autismispektri häiretega ning teatavasti selliste inimeste arv ühiskonnas suureneb. Kas tõesti vaid diagnoosimine või ka midagi muud? Ei, ilmselt mitte mingi vaktsiin. Homoseksuaalsuse pärandumise võimalikest teooriatest olen ennemgi kusagilt lugenud, aga üldjoontes siis esineb homoseksuaalsus tihti käsikäes suure sigivusega. Suurtes peredes on aga sageli lapsi, kes ohverdavad oma isikliku elu arvukate õdede-vendade eest hoolitsemisele. Loomulikult pole nad kõik homoseksuaalsed, kuid see on olnud väga levinud praktika. Mu enda suguvõsas on ka üks selline inimene ja selja taga sahistati alati, et "tegelikult ta on lesbi". Kuidagi väga deja vu tunne tekkis neid teooriaid lugedes. Samas, suuri peresid jääb üha vähemaks, kas ka homoseksuaalsus hakkab vähenema? Kas homoseksuaalsus ja muud normist kõrvale kanduvad seksuaalsuse vormid pole mingisugune evolutsiooniliselt kujunenud meede rahvastiku arvu normi piires hoidmiseks? Et isegi meie "isekas geen" tajub, et liiga palju endasarnaseid toob lõpuks hävingu?

Mis minu jaoks on veidi murelikuks tegev, on see laste väga varajane sooidentiteedi määramine. Kas tõesti on juba lapse puhul võimalik öelda, et ta on transsooline? Kust siin need piirid lähevad? Loomulikult, sugu ongi väga raske muuta, kui (valele) soole vastavad tunnused on juba välja arenenud ja seega oleks tore enne puberteeti endas selgusele jõuda ja ajakirjas räägitaksegi puberteedi pärssimisest nende valikute puhul, aga siiski. Väga karm ja elumuutev otsus ju. Ma tahtsin ka lapsena kangesti poiss olla, olin kindel, et kui riietun ja käitun nagu poiss, siis selleks saangi. Ei saanud, päriselt poleks ju tahtnud ka.

Samuti kirjeldatakse erinevaid viise meheks ja naiseks olemises läbi Aafrika suguharu initsiatsiooniriituse ja Sierra Leone tüdrukute karmi elu. Kas vägivalla, kui ühe meheks olemise peamise sisuga (peamiselt küll arenguühiskondades, kuid ega sellest päris vaba pole ka ükski tänapäevane ühiskond) saab põhjendada ka agressiooni transsooliste vastu? Ajakirjas on pilt transsoolisest seksitöötajast Jamaical, keda on mitmete rünnakute käigus sandistatud - aga kes tema teenuseid siis kasutavad? Kas mitte samasugused mehed, kes ennast oma teguviisi pärast vihates (või teiste endataoliste teguviisi) temasugustele "kätte maksavad"?

Selline pime viha teeb nõutuks. Tore oleks, kui just sellised vihkajad ajakirja läbi loeks ning endale selgeks teeks, et tegemist pole mingi "uue trendiga", mida meile pähe määrida üritatakse, vaid sellised inimesed on alati meie keskel olemas olnud, iseasi kui hästi nende käsi käinud on. Äkki lihtsalt teadvustaks, et iga asi pole vaid uus hullus ning laseks inimestel elada ega diskrimineeriks neid oma kitsa silmaringiga? Seda, et nad nüüd nõudma hakkaksid, et meil 60 eri tüüpi WC-d tehtaks (nagu FB-s kardeti), ma ei usu.

Vaadates fotot, kus kari rõõmsaid tädikesi heas usus pisikest röökivat tüdrukut ümber lõikavad, lähevad küll käed rusikasse, aga ometi usuvad ju kõik need võikad mutid end õige asja eest väljas olevat. Nendega tehti nii, nemad röökisid, nüüd teevad nad seda teistega - nii see elu käib. Ma arvan, et traditsioonid, mis kellelegi kannatusi põhjustavad, võiks küll siit ilmast kaduda. See käib ka traditsiooni kohta normist erinevat tümitada.

1 kommentaar:

Hen Zen ütles ...

Sa oled üks väheseid munadega blogijaid :D
Head uut 2017ndat tiiru ja panekuid..tähele!