esmaspäev, jaanuar 09, 2017

Suitsuruum

Terve eilne päev läks raisku, vedelesin voodis ja õgisin paratsetamooli, nii kui pead tõstsin, läbis kukalt terav valusööst. Ah, et miks? No peol käisin laupäeval. Aga ei joonud ennast koledal kombel täis, vaid peavalu oli tingitud ühest teisest asjast, mida ma nüüd järjekindlalt tähele panema olen hakanud. Ja mitte ainult mina.

Rockiklubis on nimelt suitsuruum, aga mulle tundub, et see ei õigusta ennast või siis lihtsalt ei panda selle ventilatsiooni töölegi nagu L. kahtlustab. Ei, ma ei käi seal suitsuruumis, paar korda elus olen käinud, aga see elamus pole nõrkadele. Igatahes inimesi seal ikka voorib, aga suitsuruumi põhimõte on sama hea kui et nurgas on mingi paksu suitsu täis kapp, mille uks iga paari minuti tagant lahti tehakse. Koju minnes haisevad riided kuni aluspesuni niimoodi, nagu ma ainult seal kapis istunud olekski. Täpselt samasuguse peavalu saan ma siis, kui tõmban ööpäevas ära üle viie sigareti (ilmselt mingi loomulik kaitsemehhanism, mis takistab mul nikotiinisõltuvuse teket), Rockiklubis pole ma pidudel üldse suitsu teinud, sest sinna suitsukappi tõmbab vaid paadunud nikotiinikuid või umbjoobes tüüpe, kes enam ümbrust ei adu. Laupäeval kuulsin ülijubedat lauset kellegi möödamineja suust: "Ehh, X (mingi nimi) on juba kaks tundi suitsuruumis pingi all maganud!". Ma ei kujuta ette, mis peavalu sellel X-il veel võis olla...

Imelik mõelda, et veel mõned aastad tagasi oli selline olukord igal pool - ükskõik, kus baarist või klubist tulid, pidi riided kogu kupatusega rõdule tuulduma viskama ja juuksed tuletasid hommikuni meelde, kus urkas sa viibinud olid. Me sõime ja jõime tuhatoos samal laual, mõned suitsetasid toas, nii et seinad ja laed kollased. Brrrr! Ma tõesti ei tea isegi ühtki suitsetajat, kes seda aega tagasi igatseks. Ma ei saa aru, kas ma olen nüüd siis kuidagi tundlikumaks muutunud, et vinguhaisu üldse ei kannata? Jube vastik, sest peol nagu tahaks käia ja kõik paremad üritused on meil siin ikka Rockiklubis. Normaalseid suitsuruume on ju ka olemas, näiteks piljardiklubis Baribal olevat suitsuruumis selline tõmme, et tõmbab või sigareti näppude vahelt ära, ma ise ei ole käinud, aga räägiti. Kui aga arvatakse, et teeme suitsetajate elu eriti rämedaks, siis nad enam ei tee, siis see on küll loll mõtlemine, pigem tehtagu rohkem korralikke suitsuruume, mitte mingeid hädiseid - kõik on JOKK, ruum on ju olemas-lahendusi. Positiivne nii suitsetajatele kui neile, kes ei suitseta ega soovi ka haiseda.

E-sigaret lahendaks ka need mured, aga millegipärast enamik suitsetajaid eelistab ikkagi tavalisi sigarette. Ma pole küll kunagi e-sigaretti käes hoidnud, aga mullegi tundub see suitsetamise "maalähedase rituaali" asemel mingi imeliku steriilse aseainena. Ma ei tea, kas kaifis vahet on, aga mu meelest enamik sõltlasi ei suitseta ju üldse kaifi pärast - kui päevas 10 suitsu teha, ega siis enam midagi erilist ei tunne enam.

A see on siin üldse nii jube patujutt, et kole kohe. Enamik inimesi ei käi enam tänapäeval peol, ei joo alkoholi, suitsetamisest rääkimata, tehakse hoopis sporti, detoxi-väljakutseid, joostakse - 20 kraadiga õues ringi ja süüakse "patuvaba" kooki. (Vähemalt FB-s tundub nii olevat). Brrrr!

7 kommentaari:

Lendav ütles ...

"Patuvaba kook" on imelik väljend. Pattu langemine tähendas teatavasti keelatud
õuna söömist. Et siis patune õunakook? Aga tavalist šokolaadikooki võib süüa pattu langemata?

Aga see suitsuvärk, jah. Üllatavalt kiiresti (10-20 aastat) oleme kasvanud välja suitsustest interjööridest. Mina kui mittesuitsetaja (aga isa suitsetas mu lapsepõlves nii, et maja sinine), ei kannata ka enam peaaegu üldse suitsuhaisu. Ja tagasi ei taha enam keegi.

Marca ütles ...

Patu mõiste on tänapäeval laienenud ilmselt :) Too õuna söömine oli pärispatt, ülejäänud on kõik selle väikesed järglased.
Mu praegu 90-aastane vanaema tegi esimese suitsu 17-aastaselt, seejärel suitsetas näiteks ka tööl laua taga, rasedana jne kuna tollal lihtsalt ei räägitud sellest, et suitsetamine võiks kuidagi kahjulik olla. Kui mina juba olemas olin, siis vanaema kunagi avalikult või toas suitsu ei teinud, selle kahjulikkus oli juba ilmseks saanud.

Indigoaalane ütles ...

Lendav, kallis:) Sa oled nii 2000-dad :)
Patuvaba tähendab, et see kook on suhkru, rasva, gluteeni, laktoosi (kas ma unustasin midagi?!) - vaba.
Ehk siis banaan, chiaseemned, dattel. Glükoos ja fruktoos suures koguses, aga nimetus on banaan ja kõlab täiesti patuvabalt..:)

Suitsust. Ma pole kunagi suitsetanud just põhjusel. Hais. Ma olen niigi haisupede, ei kujuta ette, et tahaks veel vabatahtlikult ühte juurde.
Seda huvitavam on kuulda, kuidas see hais häirib ka neid, kes ise suitsetavad?!

Marca ütles ...

Kusjuures ma mäletan, et kunagi nooremana oli tõesti üheks põhjuseks lauas suits ette panna see, et "niisama on rõve selle haisu sees istuda". Ehk siis see tõesti kuidagi "neutraliseeris" niimoodi. Piibutubakas lõhnab näiteks hästi ja mingid maitse(?)tubakad ka, aga see hais, mis riietele juurde jääb on vist ikka sama.

TT ütles ...

Suitsetamine on minust kauge kaarega mööda läinud, huvitav et samas pole eriti seganud teiste tossutamine, kui just kole ekstreemne pole või kui kunagi nooruses musitamiseks läks.
Üldiselt täitsa ilma patuta ei saa elada, lihtsalt ei püsi elus :) Eelneva kommi juurde mainiks lisaks, et videtavalt on igasugune (ÜLEMÄÄRANE) suhkur sõltumata tüübist (glükoos, fruktoos, ... ) kahjulik kuna esiteks äärmiselt energiamahukas ja teiseks koormab hulka elundeid, mis proovivad organismi energia ja keemilises tasakaalus hoida. Tavaline toit sisaldab ilma lisamata piisavalt nii soola kui suhkrut, mis mõlemad on oma kahjulikkuse poolest suitsetamise kannul või juba möödunud viimasest.
Kiire ülevaade järgneval veebilehel, kui huvi vaadata https: pange ise ette //authoritynutrition.com/10-disturbing-reasons-why-sugar-is-bad/

Lendav ütles ...

Ma tean küll, mida tänapäevases mõistes patt tähendab, eriti koogi suhtes. Aga ikka on harjumatu. Kuidagi totakas. Eriti seetõttu, et mu meelest ei kõlba light-tooted üldse kuhugi ja üldse toidu patuks nimetamine on mingi reklaamitrikk. Olen jah vanamoeline ja sealjuures ei ole isegi kristlane mitte. Tegelikult mulle ei meeldi üldse patu mõiste. Ma mõistaks, kui põhjenduseks oleks tervis vms arukas argument, aga patt? Mis argument see selline on? Eih, üks turundus ja trikk puha. Teine trikk on pattu kasutada näiteks pesu reklaamimisel, siis on see nagu rohkem ahvatluseks. Patuvaba pesu oleks sel juhul vanaema uhutud pikad aluspüksid.

Aga suitsetamist patuks nimetada võin ma küll. Selle koha peal väga suurt tõrget ei teki. Inimene ju ilmselgelt kahjustab enda tervist, tõrvab kopse ja. Mõnikord kahjustab ka kõrvalseisjate tervist. Aga ikkagi - patt kui sõna on mulle vastukarva. See justkui kisendaks - sa oled SÜÜDI koogi söömises, suhkruga kohvi joomises, naabrinaisele silma tegemises, pitsi kangema võtmises, sigareti süütamises, SÜÜDI! Inkvisitsioon tuleb meelde.

Inimese keeletunnetus tuleb ikka lapsepõlvest. Elu jooksul kirjutatakse osade sõnade tähendused üle, aga mingi jälg olnust jääb ikka. Ja patt jääb minu jaoks alati mingi veidra keelatud õuna söömiseks, mille tõttu täiesti ebaõiglaselt ja arusaamatult visati inimsugu paradiisist välja ja kõik need muud hädad, nii et me oleme teoreetiliselt patused juba sünnist saati.

Marca ütles ...

Lendav: ma olen täitsa nõus, sellepärast ma selle patuvaba jutumärkidesse paningi, et see nii napakas tundub. Mu meelest on see mingi uus trend, inimesed eputavad mingite koogikestega ja peavad tavalist söömist patuks. Muidugi, suhkrut ilmselt suures koguses sisse ajama ei peaks, aga et igasugune jahu/suhkur, ma isegi ei tea, misasi veel, nüüd kohe kole patt oleks....