kolmapäev, aprill 26, 2017

Keeletunnetus kui ebaõigluse alustala?

Minil oli koolis elu esimene etteütlus. Mitte millegi konkreetse õpitu kohta siis, vaid lihtsalt, et näha üldist taset. Selline poole lehekülje pikkune üsna lihtne tekst, kirjavahemärkide kasutamist (va punkt) ei vaadatud. Õpetaja oli öelnud, et keskmiselt tehti tekstis 10 viga. Mini ja veel üks tüdruk tegid ainsana klassis töö veatult. Huhh, vähemalt see kivi kukkus südamelt. Vähemalt selles osas pole geenid alt vedanud  - keelevaist on olemas ja see annab kogu kooliajaks väga oluliselt parema positsiooni. Sest see, kes ei oska õigesti kirjutada on automaatselt loll ja halb õpilane - vähemalt minu ajal oli nii. Selline õpilane ei saa iialgi üheski aines üle kolme - olgu sisu nii hea kui tahes, vorm hukutab selle. Võib-olla tänapäeval on teisiti? Tegelikult see esimene etteütlus ju näitas, et algpositsioonid on äärmiselt erinevad, selleks, et saavutada ühtede tulemust, peavad teised kõvasti õppima. Need esimesed aga ei saa aru, miks on vaja mingeid reegleid jms, kirjuta nii nagu tunned, et on õige ja enamasti ongi! On ju apsoluudselt võijmatu kirjudada valesdi! Mis kaashäälikuühend ja pikk või ülipikk häälik, niimoodi seda ikka selgeks ei saa! No tegelikult enamik siiski saab, ega tee sõnade kirjutamisel enam nii palju vigu kui esimest korda kirjutamisega kokku puutudes. Ma ise kirjutasin ka väiksena "imbregneermantel" (misasi see üldse on?) ja "tökravik" (töögraafik) - vanemad said koledal kombel nalja, mulle meeldis end toona proovile panna. Ja vältevaheldust ma ei taju, üks õpetaja seostas seda mu Ida-Viru juurtega, sealt pidi säänseid hulgakaupa tulema (FB-s ka väideti, et eriti tugevate konsonantide poolest on tuntud Kirde-Eesti murre). No näiteks "käis duši all" on mu meelest vale, kuigi tegelikult pole. Ülipikalt ma seda ei ütleks, aga pikana kõlab ta mulle küll. Ja "tekkivad" ja "lõppevad" muidugi ka, see on ÕS-i põhjal lubatud, aga mitmed oigavad, mulle tunduvad just "tekivad" ja "lõpevad" ebaloomulikuna. See murrete pärandumine on tegelikult põnev, ega minagi ole ju seal Kirde-Eestis elanud, aga näiteks L.-i õemees on saarlane ja nende poeg, kes on kogu elu elanud mandril ja enamasti koos ema ja tolle sugulastega, sest isa on välismaal tööl, räägib ikkagi nagu saarlane - "töömö öhö söörö söölö" :)

Aga on üks ülimalt õnnetu kontingent, nimelt düsgraafid. Mu eks oli selline, minu jaoks täielik mõistatus. Ma ei osanud teda kuidagi aidata, korrutasin ikka enda mantrat, et mõtle, kuidas sa seda sõna hääldad ja püüa selle põhjal kirja panna - minu hullemateski fastaasiates ei näinud need sõnad sellistena välja nagu tema neid kirja pani. Koolist saadud diagnoos oli selge  - rumal laps, õppimisvõimetu, ebaintelligentne. Ma oleks omal ajal tahtnud veidi juttu puhuda selle kirjandusõpetaja nimelise idioodiga, kes kõik tema kirjandid sisust sõltumata kahtedega hindas. Eks see teeb sama välja, mis minul kehalise tunnis - kui ikka ei suuda joosta ettenähtud normi piires, siis ei suudagi. Kui suudaks ennast olulisel määral parandada, võiksime kõik Usain Bolti ohustada, aga millegipärast see nii pole. Ikka eeldused ja kaasasündinud võimekus mingil alal. Ses osas olen ma väga rahul meie linna otsusega mitte hinnata lapsi numbritega neljanda klassi lõpuni. Loomingulistes ainetes kaalutakse selle reegli laiendamist kooli lõpuni.

Teisest küljest tekitab õõva ka see, kui loed mõnd ülikoolitööd ja seal on riburada kirjavigu. No kuidas selline tohlakas ülikooli sai? Kas see on selle kooliaegse lollideks tembeldamise kõrvalmõju või tõepoolest tegelik õiglane hinnang? Üldiselt targad inimesed ju vigu ei tee! Või siis need potentsiaalsed targad, aga düsgraafid lihtsalt ei jõua nii kaugele, et oma tegelikke andeid demonstreerida? Mine sa tea. Mul oli samas ka üks äärmiselt kitsa silmaringiga tuttav, kes maailmaasjadest pea miskit kuulnud ei olnud, põhikoolgi sai vist hädaga läbitud, aga kirjutas perfektselt, ilma ühegi veata. Ega ta muidugi väga nõudlikku teksti ei kirjutanud, aga selline igapäevasuhtlus oli korras. Ma ei taha muidugi öelda, et kirjaoskus on ülehinnatud ega peaks seda olema, ma lihtsalt nõustun sellega, et kirjaoskusel on äärmiselt suur mõju meie elule ning see ei põhine sugugi õiglastel alustel. Noh, elu ei olegi õiglane. See, kui inimene aeglaselt jookseb või viisi ei pea, ei mõjuta ta elu siiski nii palju, kui see, et ta kirjutab vigadega.

27 kommentaari:

  1. Ma nõustun sellega, et kirjaoskus on oluline, kohe väga oluline. Mul oli koolis hästi hea emakeeleõpetaja, kes suutis ka tuhmakad õigesti komasid kasutama panna ja tänu kellele teab ilmselt kogu mu klass, kus kasutada "pärast" ja kus "peale". Sellepärast üllatusin ma "iseseisvasse ellu astudes" ehk pärast kooli lõpetamist väga, kui palju liigub meie seas kehva kirjaoskusega inimesi. Vahel pean ma veebikirju või ajaleheartikleid tükk aega dešifreerima, et aru saada, mida kuradit nüüd öelda tahetakse. Jube.

    Ma ei oska nüüd enda keelevaistu headust kommenteerida, aga ma ise tunnen, et palju on juurde andnud ka see, et mulle meeldib ilukirjandust lugeda.

    VastaKustuta
  2. Mina olen jälle selle üle imestanud, et päris mitu inimest, kes on minuga keskkoolis samas klassis istunud (ja normaalsel tasemel hakkama saanud), kirjutavad nüüd FB-s selliseid vigaseid postitusi, et mul hakkavad käed värisema.

    VastaKustuta
  3. Mu ainuke tuttav düsgraafik on bioloogiaõpetaja.
    Ei ole midagi kirjaoskuse puudus sein su ees =) S.t. raskem on, aga mitte võimatu.

    VastaKustuta
  4. Siinkohal olen ka mina tänulik, et mulle on keelevaist antud. Täitsa tunde järgi tuleb õigesti. Ja eks mõne sõna kirjutamine on ka lihtsalt ära õpitud. Mis düsgraafikutesse puutub siis elukaaslane on mul düsgraaf, täitsa diagnoosiga. Õnneks tema näitel ma tean, et düsfraaf on täitsa võimeline ära õppima kuidas mingit sõna kirjutada ning kui paar korda parandada siis kolmandal korral kirjutab täitsa ise õigesti. Minu jaoks kõige hullem on see seltskond kes peaks olema kirjaoskajad ning normintellektiga aga õigekiri on selline, et oi-oi-oi. Kusjuures inimesed on reeglina lõpetanud rohkem kui gümnaasiumi aga kirjalikud tekstid nõuavad ikka süvenenud dešifreerimist. (Või noh, nõuaks. Mina ei suuda nii vigaseid tekste end lugema sundida.)

    VastaKustuta
  5. mul ka idaviru juurikad, pool lapsepõlvest seal veedetud (kool mitte), aga mu lapsele küll midagi ei pärandunud. et kui mul on blogis väldetega untsus, siis teada, miks :P

    aga kirjutamisoskus on väga oluline küll. mu laps oskab huvitavalt kirjutada ja sai tänu sellele kõikides jutustavates ainetes paremaid hindeid, kui ta tegelikult ainest teadis, alati keerutas kenasti jutu kokku.

    aga mina tean ülikooli professorit, kes kirjutab jubedalt. rein ruutsoo, ülitark mees, aga ilmselt jookseb tal mõte kiiremini kui kirjutada jõuab. halb lauseehitus, hunnik näpukaid jms. ülikoolis oli suht keeruline tema antud tagasisidest aru saada. kuid kuna tema mõtted on alati huvitavad, siis teda ikka ajakirjanduses avaldatakse, ilmselt tuleb ta tekste väga kõvasti toimetada.

    VastaKustuta
  6. Tegelikult meenub ka mulle neid õppejõude, kes tahvlile imelikke asju kirjutasid (enam küll tahvleid vist polegi...). Ühega (ma nime ei nimeta, tegemiseks nüüdseks surnud inimesega) oli küll selline häiriv asi, et kuigi ta ise tegi vigu, siis meilt võttis punkte maha, kui vormistus polnud ideaalne. See ajas natuke harja punaseks.

    VastaKustuta
  7. Kommenteerin seda, et "käis duši all" tundub Sulle pikana seetõttu, et see ongi pikk. f-i ja š õigekirjutus käib p, t, k kirjutamise reeglite järgi. See tähendab, et lühikest f-i ja š-d ei olegi olemas, pikk f ja š kirjutatakse ühe tähega ning ülipikk f ja š kahe tähega. "Duši all" on pikk, "võtab dušši" on ülipikk.

    VastaKustuta
  8. Mina olen sellest "milleks reeglid, emakeelt saab rääkida ja kirjutada lihtsalt niisama" parteist. Minu arust võib eesti keele kui õppeaine lihtsalt ära jätta.

    Samas mul üks laps on - mitte päris düsgraaf, aga kirjutab süstemaatiliselt vigadega. Kas keeletunnid aitavad teda? Minu arust mitte eriti.

    Interneti keel ja selle emotsionaalne tajumine on veel omaette. Mis siis, kui inimene kasutab murdelisi vorme? "Ostsime lapsele kiigu." Ratsionaalne mõistus ütleb, et selle lause pealt ei peaks inimese kohta järeldusi tegema. Aga emotsioonid mõistusest ei hooli. Mingi maakas oled või, koos kõige sellest järelduvaga????

    VastaKustuta
  9. Kiigu? See on pisiviga. Aga kardulas, pliita ja taldrek juba tekitavad emotsioone ja eelarvamusi. Kardula-mees on kindlasti maalt ja hobusega.

    Siin ei olnud palju juttu saarlastest, aga ma ikka ei saa ütlemata jätta. Mu ema (väga hea keeletunnetusega saarlanna) vihastab iga kord kringliks, kui kuuleb väidetavat, et saarlased ei tee õ ja ö vahet. Teevad küll, hoopis meie mandriinimeste töntsid kõrvad ei tee vahet, et nad neid siiski erinevalt hääldavad. Kui saarlasel on õ ja ö-ga probleeme, siis on ta samasugune düsgraafik, kui need, kes ei tee vältevaheldusel vahet.

    VastaKustuta
  10. Kirde-Eesti ja põhjarannniku murretes ei ole tõepoolest teist väldet.

    Ma arvan, et need, kellel tuleb õigesti kirjutamine justkui muuseas, on 1) Põ-E keskmurde ala juurtega ja/või hüperkirjakeelsete vanematega üles kasvanud ja/või 3) palju hea keele ja väheste vigadega raamatuid lugenud. Kahtlustan, et sellest viimasest üksi hästi ei piisa. Ja düsgraafil ei piisa isegi kõigist kolmest (kuidas neil oligi, et tähed löövad suvaliselt silma ees tantsu või umbes nii).

    Tuttava tuttav olevat erakordselt andekas matemaatik - ja düsgraaf. Õnneks sai ikka ülikooli sisse (ja lõpetas ja), ju siis puhtalt matemaatikakatsete tulemused olid nii head.

    š ja k-p-t ortograafia kohta lisan, et samade häälikute lühikese vormi jaoks kasutatakse meil ž, g, b ja d tähte. Sest eestlased neid eesti keeles heliliselt ei häälda (sageli võõrkeelteski mitte), nii saabki neid tähti rahumeeli š, k, p ja t lühikese astme tähistamiseks kasutada. Lühike - ž, pikk - š, ülipikk - šš (kui mitte hakata asja geminaatidega keeruliseks ajama).


    VastaKustuta
  11. Näed, saan ka targemaks reeglite osas, aitäh!
    Kiigud ja isegi kardulad, taldrekud mind üldse verest välja ei löö (ongi murdelised vormid), kole on, kui kirjutatakse "asjasi", "mõtetu"; "ütlematta" jms. Ok, "küüsed" kõnekeeles oli ka kord päris hirmus kuulda (rääkis noor neiu geelküünte kohta).
    Mu vanaemal oli kirjutades õ ja ö-ga probleeme, rääkis "õigesti", ei olnud saarlane.

    VastaKustuta
  12. "ütlematta" kirjutab Wimberg nt täitsa meelega, mitte sellepärast, et ta ei tea, kuidas norm käsib, vaid argumendiga, et tema arust on kirjakeeles valesti.võimalik, et samuti kirde või põhjaranniku taustaga, sel juhul on tal see argument, et "seda hääldatakse ju kolmandas vältes ja peaks järelikult kirjutama kahe t-ga".

    VastaKustuta
  13. mis küüsedesse ja kaasedesse puutub, siis ma olen vaese A. segadusse ajanud. Tema on pärit murdealalt, kus paradigma on "kaan-kaane-kaant" ja "küün-küüne-küünt". Ja kui ma sellele tähelepanu juhtisin, aga ühtlasi juhtusin mainima, et idamurdes (mille alalt mu isa pärit on) on "kaas-kaase-kaaset", ütleb ta nüüd, kuidas juhtub. Vabalt võib tekkida isegi paradigma "kaan-kaase-kaant".

    VastaKustuta
  14. sinnamaani oli tal seisukoht, et mingid lollakad keelekorraldajad on asja eest, teist taga mingi lollaka s-n vahelduse välja mõelnud, et saaks punase pastakaga vigu märkida - sest "keegi ju PÄRISELT ei ütle "kaas", kui see ei ole just see, mida kirjutatakse nõrga g-ga." Ja mina rikkusin kogu selle õndsa ettekujutuse ära, andes teada, et on ka neid, kes ütlevad päriselt "kaas" ja vähe sellest, mõni ütleb ka "kaase".

    VastaKustuta
  15. Ilmselt lähevad õpitud normid ja tunnetus mingil hetkel segi lihtsalt. Ma ütlen ka "matta", aga tean, et on "mata" ja millegipärast see kahe t-ga karjub nüüd kirjapildis näkku. Mu ema ütleb "pudru" (nimetavas), lapsena see mind ei häirinud, aga nüüd juba häirib.

    VastaKustuta
  16. no Wimbergil ei ole midagi segi, ta teeb seda teadlikult.

    Mina ütlen vahel teadlikult "pudru", "põdra" ja "õdra", et oma juuri eksponeerida (idamurre! ainus murdetaust, mis mul õieti on, sest Sangaste ja Pärnumaa taustaga ema oli hüperkirjakeelsest kodust, kui mitte tugevaastmelisi "päikest" ja "äikest" arvestada. ja "pillved").

    VastaKustuta
  17. Küüsed on L-Eesti eripära. Mu isa rääkis nii. Veel on võimalik variant küitse.

    Just lugesin enneolematut sõna - spordijälatsid. Ei oska isegi arvata, kust selline moodustis pärineda võib.

    Lõuna-murdes on ka sellised sõnad, nagu rebasset, jänesset jne. Ma ei ole küll sarnast kirjapilti (kirjakeeles) kohanud, aga küllap on inimesi, kellele keeletunnetuse sarnased kodust pärit vormid pea peale on ajanud.

    VastaKustuta
  18. Jah, ma mõtlesingi ennast, mitte Wimbergi, kunstiinimestel on neid kirjutamiskiikse ikka olnud, neid vast väga düsgraafias ei süüdistata ka.
    Murdevariandid tunduvad mulle loomulikuna vanemate inimeste juures, noorte puhul mõjuvad kahtlaselt, eks noori, kes nõnda räägivad on ju vähem ka. Ma ise kasutan ka teadlikult mingeid ebaõigeid sõnavariante, aga üldiselt siiski mitte mujal kui kõnekeeles või siin blogis.

    VastaKustuta
  19. Lendav, nii "küüsed" kui ka "nõgessed" on ka idamurdes. Nii et nähtavasti on see ala terve Ida-Eesti, ükskõik, kas põhjas või lõunas. Või noh, Virumaal ma ei tea, kuidas sellega on, aga nii Peipsi põhjakalda jooneni vähemalt.

    Ma tean noori või endasuguseid keskealisi, kes teadlikult murdepäraselt räägivad. Mõnikord tahab see esialgu kõva harjutamist ja juhtub libastumisi kirjakeelde, et ei olegi "üösel", vaid "öösel".

    VastaKustuta
  20. Meil oli Peterburis käies giid, kel olid jänessed ja nõgessed. Õudselt nunnult kõlas tema entusiastlik hüüe Peeter-Pauli kindlusest mööda sõites: "Paremal on üks väike jänessss." Aga meil kaasas olnud eesti kirjakeele ülihead valdajad ei talunud hästi tema kõnet. Noored alles :)

    VastaKustuta
  21. Mulle tuleb alati heldimus peale, kui taban ära, et rääkija kummaline keel tuleneb murdest. Mida aeg edasi, seda rohkem. Loomulikult kõlab paremini, kui rääkija suudab terve jutu murdes esitada, mitte ei piki juhuslikke murdesõnu kirjakeelse jutu vahele.

    Kirjutatuna igasugused sõnalised hälbed natuke häirvad, aga oluliselt rohkem häirib kirjavahemärkide täielik puudumine või siis ülekasutamine!!!??? Ma ei suuda päris tõsiselt võtta inimest, kes punkti ei tunne ja ainult viiekordseid hüüu- ja küsimärke lausete lõppu paneb.

    VastaKustuta
  22. mul juhtub kirjavahemärgivigu netis sageli klaviatuuri pärast - saiapuru klahvi vahel, omast arust löön klahvi õigesti, aga saiapurust läbi litsumiseks oleks kaks korda tugevamat lööki vaja. Ja kui mingi diskussioon on väga põletav, siis pole ju aega kontrollida, kas iga klahvilöök ikka mõjus.

    Murdepärasustest - mulle tundub, et Põhja-Eesti murrete rääkijad, eriti need, kes ei ole isegi mitte saare murde alalt, on natuke õnnetumas seisus kui Lõuna-Eesti (või päris põhjaranniku ja Kirde-Eesti) keelte kõnelejad. Lõuna-Eesti ja ranniku (ja mingil määral ka saare) keeled on nii erinevad, et seal ei teki kahtlust, et ta räägib lihtsalt kirjakeelt halvasti. Aga kui inimene on Põ-E keskmurde - või idamurde - või Põhja-Viljandimaa murde - kõneleja, siis on erinevused kirjakeelest nii väikesed, et aus murderääkija võidakse kergesti lohakaks või harimatuks tembeldada. Sest kirjakeel tehti Põ-E keskmurde baasil, aga mitte üleni (nt kaudne kõneviis laenati Lõuna-Eesti murretest).

    VastaKustuta
  23. Juhuslik trükiviga on täiesti arusaadav. Järjekindel ja korduv küsilause lõpetamine kolme hüüumärgiga tekitab eelarvamuse inimese suhtes.

    VastaKustuta
  24. Ah, need korduvad märgid. Need on ilmselt jah meelega. Ma oletan, et erilise emotsionaalse rõhu andmiseks, aga läheb tõesti naljakaks, kui mõnel on ränkraske emotsionaalne rõhk igal teisel lausel.

    A mine tea, äkki neil ongi selline keevaline tundeelu (mis on muidugi samuti teatav eelarvamus inimese suhtes).

    VastaKustuta
  25. Kirjavahe- ja tujumärgikasutus on maru reetlik, muide. Asendavad trükikirjalises meediumis justkui käekirja. Eri blogides on stammkommentaatoreid, kelle blogiomanik aeg-ajalt ära bännib ja kes ilmuvad siis uue nime all välja, ja nende märkide järgi tunnen ma nad reeglina ka uue nime all paugupealt ära (pärast blogija kinnitab, käratades, et "ega uus nimi IP-aadressi ei varja" vms).

    VastaKustuta
  26. Ma olen kogu aeg mõelnud, kuidas nad neid IP aadresse näevad, Blogspotis mu teada küll ei näe. Ma olen ka stiili kaudu sama inimese tuvastanud eri kasutajanimede all, samas olen ka eksinud sellega.

    VastaKustuta
  27. Mina wordpressis näen, bloggeri kohta ei tea öelda. Nägemisest pole muidugi kasu, kui inimene liikleb eri arvutite vahel. Või kasutab muutuvat IP-d.

    VastaKustuta