Mu kassi jätavad igasugu kassimänguasjad üsnagi külmaks, tema kireks on juuksekummid. Me jätsime talle suuremeelselt mõned mängimiseks, aga ei, juuksekummimängul on oma rituaalid - tuleb oodata hommikuti lastetoa ukse taga, ukse avanedes kiiresti sisse lipsata, haarata öökapilt sinna ununenud kumm, see suus suurde tuppa kanda (kuna meil on eranditult punased juuksekummid, siis näha sealjuures välja nagu huulepulgaga kaunistatud) ning seal kummihokit alustada. Ikka nii, et vops käpaga ja kumm paremale, jooksuga ligi ja järgmise vopsuga vasakule, vahepeal kummi käppade abil õhku visates. Hoki, see on karmide meeste mäng! Pikka iga sel mängul pole, sest varem või hiljem lendab kumm kuhugi diivani alla ja sealt kass seda enam kätte ei saa.
Ma saan aru, et viisakad inimesed imevad ka diivanite alt kaks korda päevas tolmu, aga meie nende hulka ei kuulu. Vabanduseks võin tuua selle, et meil on hiiglaslik diivan, mille erinevad osad on omavahel klambritega kinni ja seda liigutada on paras töö. Ei ole tüüpiline moodne "introverdi-diivan", kuhu mahub lahedalt istuma 1,5 inimest, saime selle mingist kahtlasest venelaste kauplusest, kus arveldati vaid sularahas (mis läks kindlasti otse Putini taskusse), aga diivan on aus.
Vahel lapsed ikka üritavad diivani alt kassi jaoks neid kumme välja õngitseda, nagu ka eile. Mini läks järsku ärevaks - "Seal on midagi! See läigib! Nagu šokolaad oleks!" L. võttiski end kokku ja lammutas diivanikolossi laiali. Ennäe imet - oligi šokolaad! Munapühade värvides šokolaadimedal! Mitte keegi ei tea, et selline asi meie majas kunagi olnud oleks. "Jänes! Jänes käis ja tõi!" on Mini eufoorias.
"Mis jänes?"
"Lihavõttejänes! Meil klassis A.-le ja B.-le tõi lihavõttejänes šokolaadi!"
"No mõtle ometi, mismoodi see jänes..."
"Otsi, otsi veel, teine medal peab ka olema seal!" (sest lihavõttejänes peab oma loomuselt olema õiglane nagu päkapikk, kes toob alati kaks samasugust, kummalegi lapsele oma).
Kahjuks lihavõttejänes võrdsuspõhimõttest ei taibanud.
Teise medali asemel leidsime vähemalt 5 juuksekummi ja 10 plastpudeli korki (mis ilmselt ka kassile litriteks olid sobinud) ning pool aastat kadunud olnud autovõtmed (ka samal viisil diivani alla sattunud).
Hokimees intellektuaalsel puhkehetkel:
Kass näeb siin pildil välja kuidagi ülbe, isegi ähvardav - "ja mida teile? mida sa passid, ah?!" Tegelikult ta mingi tülinorija pole, pigem on ta lihtsalt tähelepanelik siin - mis asi sul käes on ja miks sa selle minu poole suunad, mida sa plaanid? Kassi näoilmete selgitaja...
Mina kui parandamatu ratsionalist lebasin õhtul voodis ja üritasin välja mõelda šokolaadi tegelikku päritolu, sest no jänes...issi on sul jänes! Ainus variant oli see, et lihavõtete aegu käis meil lapsehoidja, äkki tal taskust pudenes välja. Igatahes põnev, kuidas on olukordi, mida keegi ratsionaalselt seletada ei oska. (Sarjast "kuidas kaka seinale sai?", ka reaalsest elust võetud...)
Mis mõttes " vist", ikka ju ongi :)
VastaKustutaKassid on ikka täiesti loogikavabalt loogilised tüübid. Ma ei viitsi enam mänguasju koju tassida ( ..iiiigav, vii tagasi! Aga kast jäta alles...). Sest meie kullakese lemmik on tavaline joogikõrs. Ma ei suuda enam imestada, kuidas ta sellest ei väsi.
Tuleb jälle "suits suus", või kaebleb, kuidas kõrs teda ründab, või võtab julguse kokku ja ründab ise seda koledat kõrt, mis salakavalalt maas lihtsalt lebab, aga tegelikult ju, tahab kassile kallale tulla.... :) :)
Mulle väga meeldib kasside loogika(vabadus). Minu kass kipub patsikumme ka närima. Üht otsa hoiab käpaga, teist hammastega ning kui emb-kumb lahti laseb siis saab kummiga kas vastu nina või käppa ja vihastab kummi peale. Ning vihaga hakkab seda muidugi veel ägedamalt käppade ja hammastega tirima. Ja saab jälle kummiga vastu käppa või nina...
VastaKustutaKõik laual olevad asjad tuleb ka elegantse käpaliigutusega maha lükata, et saaks langemist pinguga jälgida. Parim hetk oli, kui seda elegantset lükkamisliigutust üritati rakendada sülearvuti peal... Õnneks oli suur äriklassi masin, kassiga samas kaalus. Muidu oleks veits nutune olnud :)
Ja oma saba! Meie kass on mitu aastat vana, aga ikka aeg-ajal avastab, et tal ON SABA, mida saab mingis hästi kitsas kohas ennastunustavalt taga ajada!
VastaKustutaJa meie kass käib magamas Lego klotside kastis. Läheb sinna "jooga nõeltel lamamas" kategooriasse.
Meie kass ründab maas vedelevaid nööre ja paelu, maotapja geenid nähtavasti. Vahel aitab natuke kaasa, et neid ikka maas vedeleks.
VastaKustutaPingpongipall meeldib ka, aga see läheb nii kiiresti diivani alla ära, et õieti ei saagi mängida.
Meie kassi hitt-mänguasjaks olid leivakoti klambrid :)
VastaKustutaMeie eluk oli lapsena lutisõltlane: nii kui sai, varastas titalt luti ja mässas sellega.
VastaKustutaJänku ja liha, liha võttev (sööv) jänes , aga kass on sul hülge näoga ja öökulli silmadega. :)
VastaKustuta"Tuntud fotograaf Toomas Volkmann tõi disainiööle kaasa värvika T-särgi, millel ilutses tema enda sõnul mõõkhambuline jänes. "Mulle tegelikult jänesed õudselt meeldivad, tunduvad sellised hästi armsad. Kunagi, kui ühe modelliga pildistasin, siis kaasasime pildile samuti jänese. Aga vaatamata sellele, et ta oli väga armas, hammustas ta vaese modelli veriseks,""
VastaKustuta