teisipäev, mai 03, 2011

Kõrged kontsad

Rootsi minnes võtsin kaasa ainult ühe paari jalanõusid, milleks osutusid kontsaga kingad. Kolmandal päeval, peale pooletunnist passimist vahtkonnavahetuse ootuses, komberdasin H&M-i ning ostsin esimesed ettejuhtunud kaunad ning toppisin seal samas poes jalga. Need jalas olnud kontsakingad on tegelikult üks väga erandlik paar, mida ma isegi kanda suudan, teatud piiritletud ajaperioodi jooksul muidugi. Enamik jalanõusid on minu jaoks lihtsalt kandmatud, ka need ilma kontsata ja rihmadeta kaunad (kutsutakse vist baleriinadeks?) hakkasid poole tunni järel kannast hõõruma. Kontsakingade häda on veel selles, et kui mul ka on õnnestunud leida paar, mis kuskilt ei hõõru, siis päkad hakkavad nende kandmisest ikka valutama. Olen küll ostnud mingeid kleebitavaid päkapehmendusi aga ega need eriti ei aita. Hollywoodi lahendus on muide see, et päkkade alla süstitakse mingit ollust, mis jalgade kondisust leevendab. Päkkade valu on siis vist vaid kondiste probleem. Ma ikka vahel imestan mõnda inimest, kes alati kontsadel ringi kõrgub. Ja kontsad ööklubis - mismoodi nendega küll tantsida suudetakse? Kas mõnedel siis puudub see probleem või siis ollakse aru saanud, et ilu nõuabki ohvreid ja kannatatakse hambad ristis?
Jah, kontsakingad on ilusamad küll kui mingid meestekinga meenutavad mokassiinid aga mina ei suuda jätkuvalt kannatada. Sel juhul on iga mu teine mõte, et raisk, kuidas jalad valutavad, küll tahaks need kabjad jalast kiskuda! Mõnede tädide kapp ju ainult kõpskingakestest koosnebki ja mulle on jäänud mulje, et nende kandmise ebamugavusest eriti ei räägita. Äkki need Manolo Blahnikud ongi mugavad ja sellest ka nende hind? Mõistus keeldub uskumast, sest päkkade peal tippimine on ju igal juhul ebaloomulik ja ebamugav.
Mu hõõrumisaltide jalgade jaoks on keeruline isegi plätude leidmine. Ükskord leidsin ühe ideaalse paari, mida kandsin siis niikaua kuni tald oli täiesti ribadeks - kui jalg sees, polnud midagi näha, aga kohtades, kus jalanõud jalast tuli võtta, tekkis piinlik moment. Nii ei saa ma kuidagi mõnu tunda uute kingade ostmisest, pigem on see igavene piin, sest enamik jalavarje lõikab juba poes jalga.
Samas tean inimesi, kes vaid numbrit teades tellivad nii kingi kui ka näiteks pesu kataloogidest või ostavad neid lausa proovimata. Ma olen kuidagi äärmiselt ebastandardne välja kukkunud. Vähemalt kinganumbri üle olen ma uhke - 36 - mulle tundub, et väiksed numbrid on kuidagi kenamad kui suured. Meenub kooliajast vene keele õpetaja meelitus: oi, sul on nii väikesed käed nagu rotikesel!

6 kommentaari:

  1. Hästiistuvad kontsakingad on jalas lausa mugavamadki, kui madalad. Suruvad selja kuidagi õigesse rühti.

    Aga muidu on lihtsalt harjutamise asi. Kunagi kukkusin kontsa nägemisegi peale pikali, nüüd käin vajadusel mitu päeva järjest.

    VastaKustuta
  2. Kinga tähtsaim omadus on õige liist ja kui king toetab jalga õieti, siis on ka konts mugav. Minule aitavad väga hästi need geeltallad, ilma nendeta ma ei pane ka saapaid jalga.

    VastaKustuta
  3. Seda geeltalda vist lahtise ninaga kontsakinga sees väga hästi ei kanna?

    VastaKustuta
  4. Mõningase kandmise järel kipub see geeltald jah ninasse kokku rullima ennast. Ehk oleneb geeltalla kvaliteedist ka muidugi.

    VastaKustuta
  5. Mina kannan ka lahtise ninaga kingaga, kuigi jah ega need väga lahtised just pole.

    VastaKustuta
  6. Omast kogemusest võin öelda, et kui pöialiiges on haigeks jäänud, nt põrutada saanud, on igasugune kontsaking väga valus, ükskõik kui hea liistuga ta on. Paratamatult paneb see pöiale suurema koormuse. Madal king jälle väsitab rohkem säärelihaseid, aga need ei lähe nii kergesti katki, enamasti piisab venitusharjutustest (tõsiselt haigeks jäänud pöialiiges tähendab seda, et toas hüppad oma terve jala peal ja õues lased end sõidutada).

    VastaKustuta