#jutujaht Oli nii erutatud

Krääman ja sõbrad on taandunud taas napsilaua ümber, sest Andrussonile ei ole kombeks vastu vaielda, Andrusson on leivaisa. Tulgu need triibulised nimekirjad, küll me üle elame nagu me kõik oleme üle elanud. Prussakad ei hävine! Meie põhimõte on võim, muid pisiasju saab alati muuta. Pitsid valatakse taas täis ja lastakse kaaviaril hea maitsta. Parteisekretär Valli Kask tõmbab rahunenult hinge ja napsab vallatult endalegi ühe kokteilikirsi - taas üks kriis seljatatud! Poisid jäävad ikka poisteks, mis sinna teha.

Kell on vahepeal juba keskööd löönud ja järsku hüüab Kissu:

"Appi, me oleme siia nii kauaks molutama jäänud, me pidime ju Raadikverre sõitma, mu mehel on seal mingi...robotniiduk, ei tööta, tähendab või no täpsemalt, töötab küll, aga välja ei lülitu!"

"Jajah, tal mees helistas, oli nii erutatud!" muheleb Märt, kellele Kissu kohe hukkamõistva pilgu läigatab. 

Baarist kaasahaaratud Vello ja Märt plaanivad juba lahkuma hakata, sest tundub, et show on selleks korraks läbi, aga siis pakub Andrusson, et temagi sõidab Raadikverre ning võib vabalt osa seltskonnast oma auto peale võtta: "Mul see Hummer seisab seal, sinna mahub päris palju rahvast sisse ära..." 

Nüüd elavneb Vello: "Ah et Hummer, vot selle pilliga polegi veel sõitu proovinud, et kui te nagu vastu ei ole, siis ma hea meelega tuleks väiksele sõidule? Mis see maa on sinna - mingi kaksteist miili, eks? Hummer on USA raud ju, noh!" Tegelikult niheleb juba ka Märt, ja Kristjan, kes on varemgi parteikaaslase suures mustas autos istunud, hakkab vahutama, mida kõike see vinge auto suudab.

"Issand jumal, nagu viisteist aastat tagasi - Kristjan ja tema bemm: "Turu tänavas oli kaheksa kümpi sees, ei, mis  - sott, sott oli sees!" itsitab Mammu ja ahvib oma kalli kaasa ülespuhutud kõnemaneeri. 

Autodesse istutaksegi soopõhiselt - meie Kissuga kobime Mammu autosse ning mehed - Vello, Märt ja Kristjan ronivad Andrussoni uhkesse kalessi. Pidu parteikontoris jääb kohe kõvasti vaiksemaks, alistatud relvavennad võtavad viimased napsid ja ilmselt kobivad kes koju, kes kasiinosse, vaid Valli koristab laua ning peseb vaikselt vilistades kõik nõud - kokkuvõttes lõppes kõik ju siiski hästi. 

"Nii tore, nii ammu pole niimoodi kolmekesi koos enam istunud!" ohkab Kissu, kui oleme autouksed kinni tõmmanud ja ülejäänud seltskonnast eraldunud. 

Mammu nõustub: "Jaa, pidevalt on niivõrd kiire, üldse ei jõua oluliste inimestega suhelda...Ma poleks täna siiagi jõudnud, see kohvikutepäev, teate ju küll  - kõik see rahvas, oeh!"

"Ma ei tea, Marka siin just enne rääkis, et sinu hoovis ei käinudki eriti kedagi?" lipsab järsku Kissul suust ja ta ise vaatab selle peale kohkunult ja käega suud kattes minu poole. No on pagana mõrd, elu sees ei ole ta suutnud suud koomal hoida ja mina muidugi pean ka talle alati kõigest latrama, nüüd siis jälle käes need vitsad!

Mammu hingab paar korda sügavalt ja prahvatab siis järsku üldse mitte talle omasel moel, või noh, viimasel ajal talle kui rahumeelsele maaemale mitteomasel moel: "Mulle aitab, raisk! Elu aeg olete te mind kritiseerinud ja minu kallal ilkunud, sõbrannad või asjad! Istute ja kaanite oma veini mingite võõraste meestega ja klatšite minu elu! Mul on vähemalt mees, ma olen kuhugi jõudnud, minu pere on Kroonikas olnud! Te olete lihtsalt nii kadedad, ei või minu edu kannatada! Miks mina pean teid vedama, alati teile hädas appi tulema kui teie mind üldse ei austa! Välja! Välja mu autost ja jalamaid! Ma ei tee siin, raisk, mingit nalja!"

"No kuule, ole nüüd!" püüan asja siluda, sest mitte pole isu pimedasse maanteeäärde jalutama minna, aga Kissu on ennast samuti üles keeranud ja kähvab: "Ja lähmegi, sinusuguse ussiga pole meil tahtmist enam minutitki koos olla! Me hääletame ja erinevalt sinust võetakse meid peale ka!" ning tõmbab veel peaaegu liikuva auto ukse lahti.

***********************************************************************************

Avastasin, et mu loos on üks ajanihe sees, aga kuna see on kohe alguses, siis ei saa enam parandada ka, seega tuleb leppida, et preilid jõid baaris kaks õhtut järjest. Esimene pealkiri oli ju, et "jõuavad kohale järgmisel päeval" st kohvikutepäevad ei toimunud samal päeval, kui minategelane Kissu poolt baari kutsuti. Teiseks ei olnud minategelasel kunagi nime, aga siin läks vaja, panin enda nime originaalversiooni, sest kes ta muu ikka on.