Aasta 2015 parimad plaadid

Iga korralik blogija teeb mingisuguseid aasta kokkuvõtteid. Mina suure statistikasõbrana kavatsen kõigepealt last.fm-i abiga järjestada enda poolt enimkuulatud albumid aastast 2015, seejärel Goodreadsi abiga parimad sel aastal loetud raamatud ning lõpuks, kui võimalik (pole veel uurinud, kas on), Facebooki ürituste abiga parimad kontserdielamused.
Tundub, et aasta 2015 oli üks väga mage muusikaaasta, sest üritades tabelisse panna vaid 2015. aastal ilmunud plaate, jõudsin viimaste kohtade juures üldtabelis paarisajandate plaatideni, mida kokkuvõttes vaid korra kuulanud olin. Suur osa minu mäletamist mööda uutest plaatides osutus hoopiski 2014. aasta väljalaseteks, seega need jäid välja. Üllatuslikult jäid välja ka näiteks Judas Priesti ja Iron Maideni tänavused albumid, sest olen neid tõesti vist vaid korra kuulanud ja kuna lugusid on neil plaatidel vähe, siis tabelisse nad ei mahtunud. Avastasin ka tõsiasja, et last.fm paigutab statistikasse eraldi samade plaatide tava- ja delux versioonid, kuid kuna ma ei viitsinud neist igaühte eraldi välja otsida ja kuulamisi liita, võib tabelkohtades erinevusi olla, kuigi ilmselt ükski plaat selle tulemusena välja kukkunud või juurde tulnud ei oleks. Kogu 2015. aasta kuulatud plaatide nimekiri sisaldas enamuses vanu plaate, ainus, mis üldtabelis (mida ma siinkohal välja ei too) ja ainult 2015. aasta väljalasete tabelis ühtib, on esikoht:
1. Lana Del Rey "Honeymoon"
Esimesel kuulamisel tundus see plaat nõrgem kui Lana eelmised üllitised, sest kui varasemad on mulle tervikuna meeldinud, siis nüüd leidus ka lugusid,  mille ma hea meelega vahele jätsin. Plaadi nimiloo näiteks ja The Animalsi "Don´t Let Me Be Misunderstood"-i kaveri, mis mind millegipärast koledasti häirib. Nüüdseks on aga osad lood plaadilt mulle niivõrd meeldima hakanud, et Lana eelmine, "Ultraviolence" tundub just liigselt ühtlane tapeet olevat. "Honeymoon" on "Paradise Edition"-i (just need hiljem lisatud lood, mitte pelgalt "Born To Die") kõrval nüüd mu lemmikplaat Lanalt. Kui peaksin valima selle kõige-kõigema loo "Honeymoon"-ilt, siis oleks selleks "Swan Song". Külmavärinad tulevad peale...

Valestikuulmistest rääkides, vaatasin just "Swan Song"-i laulutekstiga videot ja avastasin, et laulu esimesed read on: "Put your white tennis shoes on and follow me", mina olen seda kogu aeg laulnud kui "Put your white tan issues on and follow me". Loogika ei ole ilmselt mu tugevaim külg :)

2. Noel Gallagher´s High Flying Birds "Chasing Yesterday"
Mõneti üllatuslikult, kuid tegelikult üldiselt väga hea "vana kooli" stiilis plaat. Lemmiklugu on "Riverman", mille algus meenutab väga Oasise hitti "Wonderwall":

3. Marilyn Manson "The Pale Emperor"
Lootused olid suuremad, aga parimaks jäigi minu jaoks plaadi esimene singel "Third Day Of A Seven Day Binge". On ka teisi häid, kuid Marilyn ilmselt enam oma algaastate tasemeni ei küündi.

4. Motörhead "Bad Magic"
Sama lugu nagu Marilyniga. No ei ole nagu enam see. Antud plaadil on Lemmy hääl kuidagi eriti kehvalt kuulda. Loomulikult - peale kõiki neid aastaid ja raju elu on üldse ime, et nad veel laulda suudavad. Loudwire ikka tegi Youtube'i videoid sellest, kuidas kellegi rokkari hääl läbi aastate muutunud on, seda enamasti mitte paremuse poole. Mansoni vastav video oli ikka päris nukker, aga enam seda Youtubest millegipärast ei leia.
5. Kurt Cobain "Montage of Heck: The Home Recordings"
Juba viiendal kohal plaat, mida olen vaid korra kuulanud (ja ega ilmselt rohkem ei juhtu kuulama ka).  Delux versioonis 31 lugu, ehk siis siit hakkavadki pihta plaadid, mida ma tegelikult väga vähe kuulanud olen (võrreldes esimese koha Honeymooni üle 200 kuulamisega*). Tegemist ongi albumiga "ainult hardcore fännidele" sisaldades lisaks põnevatele demoversioonidele tuntud lugudest ka niisama...no hääleharjutusi...heliridu. Kui ma plaaniksin teha tabelit 2015. aastal linastunud filmidest (mida ma ei plaani, sest filmiteemalisi postitusi on mul blogis selle aasta jooksul olnud täpselt 8 ja needki ei kajasta kõik tänavuaastasi filme, või siis kajastavad, aga ma pole neid näinud**, kinos käisin mitte-lastefilme vaatamas täpselt kahel korral***), siis "Montage of Heck" saaks kindlasti esikoha. Kas dokumentaale üldse hinnatakse mängufilmidega samadel alustel? Ilmselt mitte.
6. Rob Zombie "Spookshow International Live"
2013. jättis ta meiemaile tulemata, kuigi mul oli pilet juba ostetud. Eks kuulame siis kontserti plaadilt. Üldjuhul ma live-plaate endale püsivasse playlisti ei salvesta. Ma ei tea, stuudiovärk meeldib kuidagi rohkem, seetõttu ei saa live-plaadid ka piisavalt kuulamisi, et kuhugi tabelitesse mahtuda. Kehva aasta rõõmud seekord. Siinkohal mainin ära, et sel aastal 27. novembril ilmus ka Placebo MTV Unplugged-plaat, mis on tõeliselt hea ja mida ma täitsa plaanisin mitu korda kuulata.
7. Lindemann "Skills in Pills"
Heheee! See plaat on üllatuslikult taga, aga sel on ainult 11 lugu kah. Tegemist siis plaadiga, kus laulab Rammsteinist tuttav Till Lindemann ning muusikat teeb Painist tuntud rootslane. Veidi tempokam kui Rammstein ning ingliskeelne. Osad inimesed olevat šokis olnud, et "hiiisssake! millest ta ometi laulab!!?" aga mu meelest on ka Rammstein igasugu veidraid teemasid puudutanud (n loos Zwitter - Kahesooline, mille ingliskeelset tõlget saab lugeda näiteks siit), saksa keelest ei saanud aga suur osa Rammsteini ülemaailmseid fänne lihtsalt aru. Lindemanni loomingust on pikantsemad ehk lood "Fat" ja "Golden Shower". Videod (vaadata omal vastutusel!) on aga olemas lugudel "Praise Abort":

ja "Fish On":

8. Courtney Love "Miss Narcissist/Killer Radio"
Tegemist vaid topeltsingliga siis, mille teine pool õnnestus alles paar kuud tagasi kätte saada, aga kuulatud piisavalt, et tabelisse mahuks. Loomulikult mulle meeldib. Aga vist sutsuke vähem kui eelmine topeltsingel "Wedding Day/You Know My Name". Kahjuks eelistab Courtney hetkel näitlemist laulmisele siiski.
9. Madonna "Rebel Heart"
Kust see siia sai? Delux variandis on tõesti oma 19 lugu ja kui aus olla, siis "Ghosttown"-i olen ma isegi mitu korda kuulanud. Sest seal videos oli see ilus meesnäitleja. Aga muidu, midagi oli, aga sama hästi võinuks see olla keegi teine kui Madonna. Eks tunnustust võib ju jagada ka selle eest, et inimene oskab alati ajaga kaasas käia, mis sest, et üldiselt niimoodi omanäolisus kaduma läheb. Kas Madonnal see kunagi üldse oli või on tegemist lihtsalt lapsepõlvenostalgiaga?
10. Teenage Time Killers "Greatest Hits Vol 1"
Sattusin selle rühmituse peale ühe oma lemmikbändi My Ruin FB lehelt. Tegemist siis nö supergrupiga, "Expendables music version" nagu keegi mainib, mille asutasid Mick Murphy My Ruinist ja üks teine mees Reed Mullin Corrosion of Confirmityst, kaasa löövad minu jaoks tuntumatest nimedest aga näiteks Dave Grohl, Corey Taylor, Jello Biafra ja Randy Blythe. Üsna igav plaat kogu selle paraadi tulemuseks.


Kummaline on see, et ühtki uut ja head kodumaist plaati justkui ei ilmunudki. Peavoolust erinevat Spotifys väga saada ei ole ja Sõpruse Puiesteel vist küll ilmus sel aastal plaat, aga minu kätte see sattunud pole. Psychoterroril on peatselt miskit tulemas, aga see läheb ilmselt juba järgmisse aastasse. Genka ja Paul Oja plaadi isegi tõmbasin endale kui see tasuta saadaval oli, aga ei meeldinud. Ewert & Two Dragonsi uus, väidetavalt rokilikum kauamängiv ajas une peale, ma ei saa siiani aru, milles nende fenomen seisneb. Evestusel peaks ka midagi valmimas olema, esimesed pääsukesed on juba välja lennanud.
Ah, mis ma siin üldse, kuulake parem seda, mida normaalsed inimesed kuulavad. Kusjuures ma ei saa üldse aru, kus on artikli pealkirja ja sisu seos - kõik on ju enam-vähem ühte auku artistid?

*Loomulikult mängib antud tabeli juures rolli ka see, millal mingi plaat välja antud on. Honeymoon tuli näiteks välja alles septembri alguses, ilmselt oleks sellel palju rohkem kuulamisi, oleks ta varem ilmunud. Sellist plaati siiski ei leidunud, mis oleks ilmunud alles hiljuti ja seetõttu tabelist välja jäänud.
**Jutt hallide varjundite teemal ikka
***Teine oli "Viimane nõidkütt", mida sattusin vaatama, sest see oli ainuke film, mis mulle sobivas ajaaugus linastus. Ma isegi ei adunud enne, et seal Vin Diesel peaosas oli. Täitsa ok film oli mu meelest.