reede, november 11, 2016

Hüvasti, Leonard Cohen!

Avasin täna tööarvuti, seal on Interneti avaleheks Rootsi MSN ning esilehel vilksas kohe üks tuttav nägu. Kohe mõtlesin, et oo ei! Aga oligi. Leonard Cohen. Teda ei ole enam.

Täiesti jube aasta see 2016. Kes kõik on juba surra jõudnud (ja jõuab ju veel)! Täpselt nagu Bowiel, täpselt nagu Lemmyl, tuli ka Cohenil vähem kui kuu aega tagasi plaat välja. Hea plaat, aga hirmuäratavate sõnadega, vihjed pimedusele, lahkumisele. Inimesed kahtlustasid halba juba plaadiarvustustes. Ma leidsin raamatukogust selle halva Coheni elulooraamatu, mis mul siingi viimasena loetuna kirjas on. Saate aru, viimasena loetuna! Just üleeile lõpetasin. Milline ebameeldiv kokkusattumus:

"Kui sa loed raamatut ühest oma lemmikmuusikust ja ikka tuleb uni peale, siis see raamat pole vist kõige parem...Osaliselt kuiv ja referaadilaadne, teisalt imelikku sarkastilist huumorit täis ülevaade Coheni ellu aastal 2000, mil autor arvas tema loometee lõppenud olevaks. Pea igalt lehelt võib lugeda üsna kummalisi lauseid stiilis: "Siidpehme helimaastik moodustab Coheni halisevale resignatsioonile suurepäraselt neitsiliku alusmaalingu". Kohati tundub olevat halb tõlge (lugesin eestikeelset versiooni), kohati kumabki läbi selline punnitatud kirjaviis. Saan aru, et autor ongi muusikakriitik ja suhtub oma teemadesse võimalikult erapooletult, kuid minu jaoks oli raamatus vähe "inimlikku lähedust". Vaatasin, et raamat on ilmunud sarjas "Kill Your Idols", seega võib seesugune stiil ka taotluslik olla."

Selle ma üleeile kirjutasin. Raamatus, mis kirjutati 16 aastat tagasi, leiti, et ega Cohenil enam häält niikuinii pole, las hakkab mungaks ja mõtleb elu üle järele. Sel aastal ütles Cohen, et tal on hetkel mitmeid projekte pooleli. Pooleli need nüüd jäidki. Kontserdile ma ka ei jõudnud. Mõni aasta tagasi Helsingis oli. Mikro sündis kah tüdrukuna, muidu pidi temast Leonard saama. Holden Leonard, aga ikkagi.

Viimase plaadi nimilugu ka, üliäge lugu mu meelest:
Ja mis mõttes "Cohen ei oska laulda"? Minu jaoks on oli tal IDEAALNE hääl, et laulda! Just sellise häälega laulda tulekski! Ja kust otsast ta depressiivne on oli? Või pessimistlik? Nagu ta ise on öelnud: pessimist on see, kes ootab vihma, mina olen läbinisti läbiligunenud. On selles midagi depressiivikule omast? Mu meelest on tegemist hoopis huumoriga. Üks igavesti äge ja andekas inimene. Oli.

Hakkasin mõtlema, kas muusika saab üldse depressiivne olla? Mu jaoks vist väga ei saa. Cohen ja Lana Del Rey on pigem "ülevad", "liigutavad", aga mitte masendavad. Ainuke masendav lugu, mis mulle meenub, on vist James Blunti "You're Beautiful" ja sedagi peamiselt video tõttu, kus James end uputama valmistub. Isegi see ajab vihale, sest no mida sa uputad ennast naise pärast, keda sa ühe korra metroos nägid?

Ah, vaatasin veel Youtubest mõningaid videosid, nii ilusad on need kommentaarid Coheni lugude all. Mõelda vaid, et nii saab öelda - ilusad kommentaarid! Järelikult suutis inimene teistes parema poole välja tuua ning see on kahtlemata haruldane anne.

Lõpetuseks lugu, tänu millele mina Coheni avastasin. Natural Born Killersi soundtrackilt:


3 kommentaari:

Kaur Virunurm ütles ...

Sügav "jaa" kõigele, mida sa kirjutad.
Cohen oli ka minu lemmik.
Ma ei ole küll muusikas nii sees nagu sina, ei võta seda nii sügavalt ja isiklikult, aga Cohen tõesti puudutas.

Jagan enda lemmiklugu, õigemini lemmik-seadet ka.
Hallelujah, Jens Johanseni seades ja Aarhusi neidude esituses.
Võetud üles üsna suvaliselt, aga kõlab - vastandina originaalile - täiesti ingellikult.
https://www.youtube.com/watch?v=J51Cg4QZr0k

Marca ütles ...

See on tõesti päris vastandlik versioon. Ma eelistan siiski hauataguseid hääli ingellikele :)

väga väga naine ütles ...

Ma armasta(si)n teda ka!