Feminism ilma võrdõigusluseta?

Eelmisest postitusest ajendatuna läksin ja vaatasin VW gruppi, et kuidas siis seal see reklaam rahvale peale läks, sest VVN (lühendid on nii salapärased :) teadis, et jutuks see seal tuli.

Noh, tulin üsna ruttu tulema, sest mulle meenus, miks mina sealt kunagi jalga lasin. Loomulikult on enamus inimesi üsna mõistlikult meelestatud, kuid teadagi rikub tilk tõrva mee (pole küll järele proovinud, mu meelest võiks tõrv päris hästi mekkida...no nagu suitsune õlu või nii). Seekordseteks tõrvatilkadeks olid üks, kes väitis, et tegu on pseudoprobleemiga, sest meie oleme ju naised, mis meil meestest ning teine, kes väitis, et vabatahtlik laiskus ongi loomulikult taunitav.

Natuke erineva nurga alt, aga mu meelest on mõlema seisukoha probleem selles, et puude taga metsa ei nähta. Meie oleme feministid, meid huvitab ainult see, kui naisi diskrimineeritakse, ülejäänutest on meil sügavalt savi. Või noh, ütleme leebelt, et kole lugu küll, aga meie oleme ikkagi feministid ega võitle kogu ühiskonna eest. Ma ei saa aru. Mu meelest peaks feminismi eesmärk olema ühiskond paremaks teha, tuletades sellele meelde, et naisi alahinnates jääb teatud potentsiaal rakendamata. Feminism ei ole see, kui me tahame naistele edumaad, samal ajal teisi gruppe jalge alla tampides. Jah, see on paljude feminismivastaste seisukoht - kui naised saavad, siis mehed jäävad ilma. No teatud kohtades see paratamatult nii on - kui me varem eelistasime kedagi soo tõttu, aga tuleb välja, et keegi naine oleks samale ametile kompetentsem, siis tõesti, see soo tõttu eelistatud mees kaotaks oma töö - aga üldpilt saaks parem. Vastand oleks see, et me valimatult asendaksime mingitel ametikohtades mehed naistega, hoolimata nende sobivusest. Mu meelest see ei ole feminism. See on mingi "õõõäääöööüü - me oleme naised ja me tuleme nüüd võimule ja lööme platsi puhtaks!"-arulagedus, aga tundub, et mõni seda just nii näebki. Asendame nõmedad naisi alandavad reklaamid sama nõmedate mehi alandavate reklaamidega ning maailmast saab kohe parem paik. Tulid meelde Mansoni laulusõnad: " Slave never dreams to be free, slave only dreams to be king". Mitte, et naised nüüd meil siin orjad oleks ja mehed kuningad, aga noh, saate isegi aru. Ei taha võrdsust, tahan ise mehi alla suruda!

Mu meelest on raske olla feminist olemata võrdõiguslane, sest feminism on vaid tee võrdõiguslikkuse poole. Võrdõiguslikus ühiskonnas feminismi vaja ei oleks. Oleks meil matriarhaat, oleks ju võrdsuse saavutamiseks hoopis meesõiguslust (Internet vaidleb tuliselt vastavalt sobiva sõna üle) vaja.
Ahjaa ja võrdõiguslikkus tähendab siis muidugi võrdseid õigusi ja võimalusi, mitte seda, et teeme kõik ühe puuga ühetaoliseks ja kaotame erinevused ära.

Ei saa aga salata, et üldarusaam kogu teemast jääb kuskile sinnakanti nagu ma suvel iseenda hoovis ühe külalise suust kuulsin: "Tegelikult paras neile lääne feministidele kui pagulased neid siia vägistama tulevad!" Surusin küüned peopessa ja sisendasin endale, et ei ole mõtet, ei ole, liiga kaugete maailmade põrkumine oleks see.