teisipäev, oktoober 04, 2016

Mina meestega poliitikast

K: Noh, ongi siis uus president valitud, mingi tundmatu...
Mina: /ütlesin vist midagi, et oli ainuke kandidaat ja üsna selge oli see, et ära valitakse, üritades vältida tiraadi sellest, et sinule tundmatu ei tähenda seda, et ta "mees naine metsast" oleks jne/
L: Ei olnud ju kandidaat! Rohkem kedagi polnudki!
Mina: No mis see tähendab, et rohkem ei olnud, kandidaat oled ikka! Enne ju oli mitu kandidaati, siis ei suudetud ühtegi ära valida!
L:  /üritab ikka seletada, et tegemist on "pukki pandud" inimesega, toob paralleele Ülemnõukoguga jne./ Siis oleks rahvas pidanud valida saama! (räägib mees, kes mitte kunagi valimas ei käi...)
Mina: No siis oleks ju Anu Saagim valituks saanud! Ilus ja kõigile tuttav!

Uus lühiankedoot: "Tark rahvas"
Lisandub eelnevatele: "Ülespoodud kakuke"; "Kongo Demokraatlik Vabariik"; "Jõgeva kesklinn"; "Eesti jalgpall" (mööndustega) jms.

Ahjaa, netist lugesin veel sellise pärli, kuidas keegi oli kuulnud pealt kellegi naisterahva puhtsüdamlikult siirast küsimust: "Kas Eesti on tõesti esimene riik maailmas, kus on nüüd naispresident?!" Vähemalt on inimesel usku oma riigi eesrindlikkusse!
     

12 kommentaari:

  1. ma ka selle mehega ühel nõul. see valimine oli eesti demokraatia puudulikkuse tippnäide, aga eks ole veel jäänud pisut maad kuhu manduda.

    VastaKustuta
  2. Ma pooldaks aristokraatiat, kahjuks tõelisi aristokraate meil eriti ei leidu. Tõeline osalusdemokraatia on mu meelest absurd, enamikku inimesi ei huvita miski, poliitikast rääkimata.

    VastaKustuta
  3. Lubage mul tsiteerida üht perekoolikat, kes samal teemal arvamust avaldas:

    Meie presidendivalimissüsteem ongi meelega nii üles ehitatud, et president valitaks eelistatvalt riigikogus ja erinevate erakondade kokkuleppe tulemusena. Meil on parlamentaarne riik. Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi. Kandidaate ei peagi olema mitu – kui on üks kandidaat ja see sobib nii opositsioonile kui ka koalitsioonile ja rahvas ka päris pikette ei korralda, siis ongi president olemas. Eelmine kord riigikogus sellist ei olnud, valijameestekogus ka mitte, nüüd oli. Sellepärast see künnis nii kõrge ongi, et ainult koalitsioon ei saaks kedagi ‘määrata’.

    See trikoovoor, mis eelmistega toimus, oli niikuinii täiesti ebavajalik. Nii et Kaljulaidi saamine presidendiks ei ole mingi tagatubade sobing ja nõukaaja taastulemine, vaid täiesti korrektne põhiseadusele vastav protseduur. Nii oleks võinud juba esimesel korral kellegi peale kokku leppida ja seda pikka tsirkust poleks vaja olnud, aga esimesel korral oli Siim Kallasel vaja kindlasti soleerida, kuigi oli teada, et ta hääli niikuinii riigikogus kokku ei saa ja ref ei saa loobuda teda toetamast, mispeale teised hakkasid ka kõik jonnima ja Kaljurand ei andnud järele ja läkski nagu läks.

    Kui tuleb rahvahääletus, siis võib kooki pakkuda ja populismiga hääli püüda, praegu oli rahvaesindajatel vaja ühel meelel olla. Pole ju väga keeruline?

    Ma olen 100% nõus selle arvamusega.

    VastaKustuta
  4. et kuna sulle meeldib aristokraatia, siis oleks pidanud uueks presidendiks saama Ilvese poeg. Ilus poiss jah ja haritud vist kah :D

    VastaKustuta
  5. Miks mitte tütar???
    (Vanem, mitte noorem, muidugi.)

    VastaKustuta
  6. Ma ei teadnudki, et Ilvesel ka vanem tütar on...
    Ah, tegelikult mind häirib lihtsalt see, kuidas nüüd järsku nõuavad õigust otsustada inimesed, kellel endal pole mingit arvamust asjast kunagi olnudki või vähemalt pole nad seda kunagi avaldanud.

    VastaKustuta
  7. Mhmh. Noorem on see VHK-lanna ja viiuldajanna. Ma olen teda üritustel küll ainult emaga näinud. Vanemast ei tea avalikkus aga suurt midagi.

    Kes mida nõuab? Kus?

    VastaKustuta
  8. No need, kes presidendi otsevalimist tahavad.

    VastaKustuta
  9. Tegelikult oli ju ametlikke kandidaate lausa seitse, kelle hulgast president valiti. Asjaolu, et Kaljulaid alles siis üles astus kui teised püssi põõsasse viskasid ei muuda olukorda ebademokraatlikumaks. Pealegi on minu arust tegu parima kandidaadiga nende 7 hulgast, edu ja jaksu presidendiametis!

    VastaKustuta
  10. Rahvale poole vaja presidenti, seda on vaja riigikogu ja partei-lastele, kes mängivad euroliidumängu. President on üks tavaline ametnik, selline suukorviga poliitik kes mõtleb uusi sõnu välja ja jagab medaleid , ma ei tea keda te poliitikahuvilised tahtsite, näha ei saanud päris muumit nagu Lauristin saite sellise paraja milfi vanema õe :) Poliitikud valisid sellejärgi, et ta poleks päris eesti riigi poliitsüseemiga oma käsi veel määrinud, "puhas" euroametnik, aga nüüd tehakse tutvustust, kui üliinimesele näedsa kus Lenin leiti. :)

    VastaKustuta
  11. Mu meelest on rahvale küll presidenti vaja, aga natuke teistsugust kui riigile. Võikski 2 presidenti olla - üks selline muhe ja maalähedane, teine esindus-ametnik :)

    VastaKustuta
  12. Nii "riik" kui "rahvas" on piisavalt keerukad nähtused. Ei saa öelda, et rahvas tahab maalähedast presidenti - mina nt ei taha ja ma olen ometi ka "rahvas".

    VastaKustuta