Nali ja naer on terviseks!
Käisin täna täispikki Simpsoneid vaatamas ja "spider-pig" kummitab siiani. Ainsaks etteheiteks filmile ongi see, et lõpuks ei saanudki teada, mis seast sai. Lugesin "ainukesest blog.tr.ee's olevast loetavast blogist*" ka selle filmi arvustust. Seal jäid peamiselt silma üks ilma kirjavahemärkideta mitmerealine lause, mille mõistmiseks ma ebamõistlikuks ajaks peatuma pidin ning hulgim jäledaid ja silmariivavaid kirjavigu.
(Ma olen õhtuti õel, kuid otse näkku ei viitsi ka karata...)
Simpsonid olid oma vanas headuses, kuigi ühtegi konkreetset jube naljakat kohta ma välja tuua ei oskaks. Mis võib muidugi hoopis positiivne olla või siis ka märk mu ülilühikesest mälust. See koht oli päris armas, kus mu üks lemmikuid, Ralph, alasti Barti mööda vilksatamas nähes lausub "Now I like boys!" Kuuldavasti olevat see alasti Barti stseen Ameerikas äärepealt välja lõigatud.
Seoses igasuguste filmiarvustustega tekkis mul mõte, et minu jaoks on üpriski keeruline hinnata filmi või raamatut. Ma võtan neid kui meelelahutust ega oska pärast eriti öelda, et mis nüüd just meeldis ja mis mitte. Teatrietendustega sama lugu - käisin "Eesti asja" vaatamas ja oskan öelda vaid seda, et etendus oli ehk liiga lihtne ja sisutu, kuid samas hästi mängitud. Plaatide ja kontsertidega on hoopis teine lugu - nendega tekib mul palju rohkem emotsioone ning ka tahtmine neid edasi anda. Kas sellest võib järeldada, et muusika on minu jaoks suurem kunst kui muu? Tuleb see sellest, et näidelnud ja kirjutanud ma olen ka ise, kuid musikaalsusest on mind totaalselt ilma jäetud?
Üks nali reaalsest elust kah:
"Poes pudelid räägivad minuga. Ma ravin joomisega oma homoseksuaalsust."
* tsitaat veel ühelt suvaliselt baabalt, mis võiks mind puudutada
Hmm, mis puutub raamatute kommenteerimisse, siis ka mina ei oska raamatuid arvustada. Tahaks, aga justkui ei julge enam. Keskas ma arvustasin mingisuguse õpetaja kirjutatud noorteraamatut, seal lahmisin julgelt. Aga võib-olla ma oskangi ainult raamatuid kritiseerida, konstruktiivse kiitusega on mul raskusi, sest teise teos tundub nii ülev, et enda tagasihoidlike sõnadega ei tahaks seda rüvetada.
VastaKustutaMina olen igasuguste kärpimiste ja väljalõikamiste suur vastane. Kui film sisaldab näiteks lastele sobimatuid stseene, siis tuleb sellele lihtsalt n.ö. lapselukk peale panna ehk näidata alates mingist kindlast vanusest. Aga niimoodi ei saa elada, et täiskasvanud inimesed enam nalja ka ei tohi teha erinevatel teemadel.
VastaKustutaAll I`m saying is that we all (normal people, that is then) know right from wrong ja puhtalt sellepärast, et kinos mingit lapsepilastuse-nalja heidetakse, ei hakka ükski normaalne inimene perverdiks. Need, kes hakkavad, teevad seda ka ilma Simpsonite filmita.
Just my not-so-very-humble opinion.