Maailmalõpp ei ole enam kaugel

Eile olevat siis Igor Mang telekas rääkinud, et maailma lõpp on ikkagi lähedal - planeedid ja inimesed käituvad kõik nagu segased ja mitte kunagi pole asjad nii käest ära olnud kui praegu. No kui võib-olla välja arvata Soodom ja Gomorra eks, aga need ju suur Jumal hävitas. Huvitav, et maailmasõjad on juba meelest läinud - ega siis olid inimesed ilmselt ikka moraalsemad ja kedagi ei tapetud või vägistatud. Praegu, mõelda vaid, on narkomaania, pedofiilia ja homoseksuaalsus ometigi! Neid pole kindlasti enne Maa peal nähtud! Selle peale ei tule keegi, et seoses kommunikatsioonitehnoloogiate arengu ja globaliseerumisega on maailm muutunud palju väiksemaks kui see oli varem. Ega meie külas jah tapeta ega vägistata aga vaadake, mis seal Indias tehakse! Varasematel sajanditel ei teadnud keegi, mis naaberkülaski toimus, rääkimata mingist Indiast. Info ei levinud ja kõigil oli turvaline olla. Täpselt samamoodi usuvad moslemiriikide mehed, et burkade kandmine kaitseb naisi, sest neil ju statistikas kodune (seksuaal)vägivald ei kajastu. Vene ajal ei olnud meil puudega lapsi olemas. Millest me ei tea, seda polegi. Praegu teame me hirmus palju ja enamasti igasugu ebavajalikke asju. Me teame, kus ja kellega ning mida meie Austraalias elav lehma lellepoeg õhtuks sõi ning ka seda, et kuskil Ameerikas naelutas keegi mölakas koera ristile. Eks ole ju tore, et saame ühendust pidada nendega, kes kaugel aga kallid, kuid samamoodi kuuleme asjadest, mis meid vaid ärritavad ja millest meie enda elu tegelikult ei muutu. Ja kui muutub, siis mitte positiivses suunas - me ei julge enam lapsi välja saata, sest perverdid on kõikjal, me elame pidevas hirmus ja kahtlustame kõiki halvimas. Ikkagi ei usu ma, et inimkond on just praegu läbi elamas halvimat. Meenutagem keskaega - nälg, mustus ja haigused, kohutav ebaõiglus ja lühike eluiga. Kuigi häda ja viletsus pole praegu kaugeltki likvideeritud on keskmise inimese elujärg siiski võrreldes varasemaga paranenud. Täna õnne, et sa pole sündinud Aafrikas. Mis maailmalõpust me siin Euroopas ikka jahume, pigem on elu liiga hea kui on aega oma pead sääraste muredega koormata. Koopainimene pole kunagi olnud loodusega harmoonias elav õnnelik indiviid, see on igavleva tänapäevainimese napakas kujutelm. Pigem pole siin päikese all midagi uut ja kõik deemonid on meiega alati kaasas olnud.