Mis tegime siis? Kõigepealt käisime esmaspäeval Lottemaal. Praegu veel suuremat tunglemist ei olnud, lastega pered enamuses veel ei puhka, seevastu oli päris mitu bussitäit klassiekskursioone, aga ilmselt siiski oluliselt vähem rahvast kui tippajal, kui väidetavalt ei leidvat söömiseks istekohta ning toitu ennast tuleb ka tund aega oodata. Käisime seal esmakordselt ning uuesti minnes peaks oma aega planeerima kohapeal toimuvate etenduste ja muude ürituste järgi, sest meil jäi vaba graafiku tõttu üsna palju esinemisi nägemata. Mitmed asjad on ka samadel aegadel (aga neid esitatakse päeva jooksul mitu korda), seega kulub eelplaneering marjaks ära. Minu meelest väga äge koht. Just kogu see kompleks arhitektuurilises mõttes. Miks inimeste maju nii ägedaks ei kujundata? Väga hästi valitud looduslik koht ka mu meelest. Randa küll "rekonstrueeriti" aga ilmselt rannailmadega saab ka seal olla. Ei olnud ainult nii, et lastel on lõbus, endal oli ka, mida vaadata. Igasugused vahvad detailid majade juures, mida kohe ei märkagi jms. Kõik tegelased olid ka väga sõbralikud ja toredad, eks need näitlejad vahetuvad, aga meie vahetuse omad olid vägagi autentsed võrreldes raamatute-filmide tegelastega. L. muidugi iroonitses, et eks see ole alguse asi, vaevalt nad augustis enam nii rõõmsate nägudega on. No käige siis ka igaks juhuks varem ära. Ahjaa, teekond risti üle Eestimaa on üsna vaevaline - Türi-Paide-Roosna-Alliku on üks suur teeremont. Ikka fooridega ja puha.
Lisaks käisime veel Aqva Spa-s ujumas, jällegi nädala sees on meeldivalt vaikne ja rahvavaba. Töllerdasime niisama Lahemaa looduskaunites kohtades ringi, rattasõiduni ei jõudnudki, sest kummid olid tühjad ja FB-s jagatud pildid Lahemaa metsades (ja suisa teede ääres) ringi kolavatest mõmmikutest silme ees. Füüsilist tööd olin ka sunnitud tegema - puuriita ladusin. Täiesti jube, kuidas kotitäie puude tõstmine vöökõrgusele tahtis ära tappa ning tunne oli nagu kõik siseelundid liiguksid oma kohtadelt. Hiljem L. rääkis mu isale, et ei saanud kõiki vaipu kloppida, sest üksi on raske. Ma siis küsisin, et miks mind appi ei kutsutud, mille peale L. silmi pööritas ja arvas, et ma oleks oma selgroo ära murdnud. Täitsa usutav muidugi. Muud ei teinudki. Sõime ka kogu aeg. Avastasime, et grillribid on jube head. Jama lugu, sest need on millegipärast nii paganama kallid - ühe šašlõkiämbri hinna eest saab kahele inimesele eelroaks sobiva koguse ribisid.
Ahjaa, puhkuse ajal tegin üle pika aja väärt ostu - nimelt leidsin ühest FB hilbugrupist pintsaku, mida teised kommenteerijad hindasid kui "kas kõige ägedamat või kõige haigemat riideeset, mida nad näinud on". Pintsak on selline must-valge täpiline, seljal The Exploitedi pealuu, kes hoiab õrnas haardes Hello Kittyt. Käsitöö ja ainueksemplar. Vahel harva leiab ikka ka väärt riideesemeid.
Lõpetuseks ka mõned pildid. Pintsakust ka, otse loomulikult.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar