Kristallkuul mainis hiljuti teemat, mis mind varemgi imestama on pannud ehk siis "heiterid". Ma tegelikult muidugi eeldan, et temagi kirjutas neist irooniliselt, aga näiteks väääga paljud räpilood ongi üles ehitatud sellele, kuidas "heiterid" alles heidivad ja kuidas minu uhke karavan sellest hoolimata edasi bängib. Jaa, nii ilus emakeel, tean.
Võib-olla ma olen naiivne eneseimetleja, aga ma küll ei usu, et mind keegi vihkaks. Miks peaks? Ma olen ju nii nunnu! On olemas mingeid ajuveaga inimesi, kes ütlevad halvasti kõigile, kellele saavad, sest ilmselt neil endil kuskilt pitsitab, aga nad ei vihka konkreetselt mind. Ma võin ka kehvas tujus olles kellelegi nähvata*, aga mingit vimma küll ei pea, ei käi sotsiaalmeedias kellegi kannul nuuskimas ega nuta patja, kui tollel tegelasel hästi juhtub minema.
Reisiteadetest sotsiaalmeedias nii palju, et muidugi ma mõtlen neid vaadates: "oh, tahaks ka!", (ja tean, et on olemas neidki, kes sugugi nii ei mõtle, aga kellel võib olla lihtsalt kena ilusaid pilte vaadata) aga sellega see ka piirdub, sest ma eeldan, et küllap ma ühel päeval saan ka. Kui ma selle asemel hakkaks mõtlema, kuidas "mina muidugi kunagi ei saa, aga see närakas seal reisib ei tea kellelt kokku varastatud raha eest, ta pole üldse seda väärt, mina peaks tema asemel olema!" siis ilmselt oleks jah roheline värvus kiire näkku tulema. Mu meelest on rumal ennast pidevalt teistega võrrelda, sest inimesed ei ole ju tegelikult võrreldavad - meil on erinevad soovid, väärtushinnangud, prioriteedid. Ma isegi ei saa aru, kuidas saab ihaleda alati seda, mis on kellelgi teisel - omal ei ole siis üldse mingit isikupära või? Et kui mõnelt selliselt küsitaks, et mida sa, inimene, päriselt-päriselt oma hinges tahaks, siis ta vastakski, et elada nagu Kardashian või siis naabri-Mari? Kujutlusvõime puudumine? Kas "heiteriks" muutud siis, kui ei suuda kujutleda endale mitte mingit muud elu, kui sellist, mis kellelgi teisel juba olemas on ja milleni ise ei küündi? Seepärast ma natuke kardaks pidada näiteks pereblogi, sest selline tõmbaks ilmselt seesuguseid inimesi ligi, kes võõrast elu elada sooviks.
Reisimisega seoses on mul üks küsimus ka. Ryanair. Pagas. Kas keegi teab, kas tavalise seljakotiga ikka saab lennukisse või mõõdetakse tõepoolest joonlauaga üle, et ikka 40x20x25cm oleks? Ma ei ole kindel, et asju täis seljakott ikka jääb neisse piiridesse.
*Nädalavahetusel ma näiteks kommenteerisin üht tugevalt meigitud, roosas lillelises kleidis ülekaalulilist naisterahvast, et "ohh issand, tort tuleb!" Selline "höh-höh olen mina ikka vaimukas" tunne tekkis koos kohese piinlikkusega, et miks ma pidin? Aga paha tuju oli lihtsalt, nii lihtne on seda võõra peal välja elada. Veel lisaks - mul kipuvad olema üliagarad peegelneuronid ja enamasti ma solvan ennetavalt neid, kes mulle olekult ülbed tunduvad. See roosas kleidis naine tundus näiteks. Samas võis ta ka olla üks neist õnnetutest "resting bitch face"i omanikest. Kui hakata sellise inimesega juttu ajama ja selgub, et ta pole üldse minu osas negatiivselt meelestatud, leebun ma ise ka alati hetkega.
Võiks mõelda et keda see heitimine ja laavimine üldse kotib võib olls see ju isiklik ja emotsioonidest tulenev. Paraku on nii, et meedia on võtnud selle mõõdupuuks nagu foorituled mille järgi hinnatakse su meelsust. Meedia on olemuslikult kõik allutatud riiklikule meelsus kontrollile ja ei ole mingi ilukirjandus või meelelahutamine nagu inimesed oma mõttelihtsusest arvavad vaid see on alati valitseva meelsuse rahastatud töötiist.
VastaKustutaNiisiis kui sa kuhugi kirjutad mõne vale sõnakombinatsiooni või räägid mõne vale sõna, siis arvuti algorütmid näevad seda ja meelsuskontroll hakkab sulle esmalt automaatselt kassipilte, rahusteid või psühhiaatrilisi konsultatsioone pakkuma. Edasi hakatakse su tegevust piirama.
Tulevikus loodab Google turule tuua sellise kaelarihma mis annab kohe tagasisidet, kui midagi heitima hakkad,sest ainult nii saab ravida välja seda pahet.:)
Ma ei pea ka ise ennast nii eriliseks inimeseks, kellel kindlasti on heiterid, aga ma tean, et mul mõned on :D üks on blogis kommenteerija, ma ju IP järgi näen, iga kord sama inimene oma kommentaaridega. Seesama troll läks ka seekord sapsu täis. Kas ta mind isiklikult tunneb või on täiesti võõras, ma hetkel ei tea. Aga ta on ikka aastaid ja aastaid kohal olnud.
VastaKustutaJa siis on päris inimesi, keda ma tean, et näkku on sõbrad, aga anna võimalus klatšida ja tuleb mõnuga.
Ma ise muidu ei peagi reisimist mingiks imeasjaks, mida kadestada. Sellepärast teebki nalja, kui keegi seda kadeda pilguga vaatab.
Ryanis on kõige kindlam just seljakotiga - seda ei mõõda keegi. Kohvreid vaid võidakse mõõta.
Mulle on mulje jäänud, et enamikes blogides, mida ma loen, käivad aeg-ajalt ja juba aastaid trollimas üks-kaks inimest, lihtsalt erinevate nimede alt. Käekiri on üsna sarnane - midagi otseselt solvavat harva, lihtsalt mingi seosetu sõnamulin, ma sageli ei saa arugi, mida öelda tahetakse. Siinsamas sinu kommi ees ju ka. Ma ei usu, et nad kedagi vihkaks, lihtsalt on leidnud koha, kus end välja elada.
KustutaSamas, võib-olla ma eksin, bloggeris ip-d ei näe ju ja eks seda saab tegelikult muuta ka. Lihtsalt mulle tundub nende stiil kahtlaselt sarnane.
Aitäh Ryanairi vihje eest, ma umbes seda guugeldasin välja ka!