Ärkad hommikul, lähed kööki kohvi tegema ja käigu pealt tõmbad üles köögiakna ruloo ning avastad, et öösel on pagana kajakal jälle kõhulahtisus olnud. Mida sa teed?
Variant üks ehk normaalse, korralikult ühiskonnastatud (Justiitsministeeriumis on taasühiskonnastamise talitus - sarjast suuri sõnameistreid..) inimese oma - võtad lapi ja puhastad akna ära. Sinna alla läheb vast ka variant - nutad ja puhastad akna ära või vannud ja puhastad akna ära. Depressioonis inimene võib linnusitta aknal üleüldse mitte märgata. Süvapohhuist ilmselt ka. ATH-ga kodanik haarab lapi, aga seejärel hõivab miski muu ta tähelepanu ja aken jääb puhastamata või siis vastupidi, lisaks aknale saab puhtaks ka kogu korter ning kohv jääb joomata. See viimane sobiks ka bipolaarse häire puhul maniakaalses faasis.
Mina tõmbasin ruloo uuesti alla ja mõtlesin, et äkki see sitt läheb niimoodi minust mööda. Äkki ma saan üllatust teeselda, kui keegi teine ruloo üles tõmbab - "ai-ai, vai-vai, või et linnuke akna täis teinud, ei märganudki mina seda enne!" ja äkki see keegi teine puhastab akna ära ka? Noh, esmaleidnu kohustusena või nii. Ma kuidagi näen selliseid asju ainult ja ainult kohustustena, mis mu väärtuslikust ajast tükke ampsavad, aga mitte midagi vastu ei anna. Ma lihtsalt ei taha ja miks ma peaks? Kusjuures, kui keegi kõrvalt näeks, et ma akent puhastaks, siis sellest juba oleks midagi kasu ka: "näe, vaadake kui tubli ma olen - suisa märter!" Aga niimoodi hommikul omaette - pärast on ju juba meelest läinud, et kekutada: "Teate, mis õudus hommikul juhtus - lind oli akna täis teinud, mingi Tšernobõli kajakas, hiiglaslik - no ikka täiesti äärest ääreni, välja ei näinud üldse ja kuis mina siis seda küürisin, küüned kõik puha tagurpidi, medal tuleks mulle anda!" Kas ilma kiituseta on mõistlik tööd teha? Töö pidada ise kiitma - no kiidab ta jee! Minu töö küll selline ei ole, pigem näitab ta selle peale ette, mis kõik veel teha tuleks.
Ah, pärastlõunal pidi suur sadu tulema, loodetavasti köögi poolt.
Kõik eelnev ei tähenda üldse seda, et mul mingil hetkel piisavalt igav
ei hakka ja ma puhtast igavusest selle akna ka ära puhastan. Mõnikord tuleb tuju ka näiteks koristada. "Heida pikali, küll üle läheb!" - soovitavad sel puhul muidugi klassikud.
Tõsiselt vastates - kuna mul on PLAAN, siis ilmselgelt on mul kirjas, mis päeval sel aastal ma aknaid pesen ja ilmselgelt on see aken niikaua sitane, kuni see aknapesemise päev ükskord saabub.
VastaKustutaLootus oleks selle peal ka, et äkki keegi peseb enne seda päeva ja enne mind ära, siis ma ise ei pea.
Või siis jah, äkki peseb hoopis vihm hullema maha.
Kokkuvõte siis see, et igatahes ei hakka ma etteplaneerimata aknaid pesema, olgi need nii sitased kui tahes.
KustutaMeil oli see aknapesemise päev just ära, tarkus järgmiseks korraks - ei tasu seda kajakate pesitsusajaks planeerida.
KustutaAga kui planeeritud päeval kiirgab päike ja ei saa pesta, sest lisaks ilmale on sisetunne vale? Mu kodus (aga minul on nii :D) ei pesta aknaid kui päike paistab. Triibud jäävad. Ainult vihmase ilmaga, parim on vaikne ja udune, pilves. Ja muidugi lisaks siis kui mu sisetunne ütleb, et täna võiks pesta. Muidu on enesepiinamine ja mu energia läheb kõik vingumisele teemal "kõik kodutööd on saatanast".
KustutaMe planeerimegi nii, et "järgmisel nädalal, kui lubas vihmast ilma, siis peseme". Kuigi neid igapäevaseid aknapesijaid ei paista päikseline ilm üldse heidutavat.
KustutaKuna kahekorruselise maja akende pesemine võtab terve päeva, kui mitte kaks, siis saab pesta selle seina aknaid, kuhu päike parasjagu peale ei paista. Küll aga ei pese mina aknaid vihmase ilmaga, sest ma pesen neid ju ka väljapoolt. Või noh, saab selle maja külje pealt pesta, kuhu vihm vastu akent ei peksa. Ja muidugi ei tohi külm ilm olla, sest muidu lähevad ju toad külmaks, sest pesemise ajal on aknad täisulatuses lahti. On arusaadav, miks ma aknaid ainult kord aastas pesen :D
KustutaAhh, mida vanemaks ma saan, seda rohkem ma unistan, et mul oleks " ema"( loe: teenija), kes sellised asjad ära korraldaks.
VastaKustutaAga üks elutarkus minult, kui vanemalt proualt- Asjad saavad tehtud, kui sa ei tee plaani, vaid teed . Tohib ennast kiita? Ma olen sel nädalal saanud niimoodi riided sorteeritud, pildiraami pildid paigutanud, juuksuriaja kinni pannud, trenni teinud.. nii tubli.
Lihtsalt ei mõtle, vaid teha tuleb enne, kui mõtlema hakkad :)
Ilmselgelt on ülemõtlemine mul probleemiks küll jah.
KustutaMulle väga meeldib see seisund, et väga ei mõtle, vaid kohe teed. Mul kahjuks ei ole seda just ülearu tihti, ei satu igasse nädalassegi.
Kustutamul töötab see ka, ainus häda siis, kui mõnel tegevusel on tähtaeg ja mul pole ilma mõtlemata meeles, et just SEDA peab tegema - sest mingi liiv põrandal või klaas laua peal vms satub kogemata selleks asjaks, millega ma ilma mõtlemata tegelen.
Kustutast selleks, et tegemise järjekord langeks mingilgi määral prioriteetsusega kokku, peab ikkagi natuke mõtlema.
nt riiete sorteerimisest hoian end jõuga tagasi, kui mõne töö tähtaeg on, sest see on tegevus, mis võtab isegi siis, kui "lihtsalt teha", vähemalt ühe päeva, aga tavaliselt rohkem.
KustutaMa ka unistan teenijast.
KustutaSedalaadi natuke ootamatud tööd asetuvad mul muidu igapäevatööde nimekirja lõppu, kui kajaka guaano otseselt nt voodrilaua vahele ei valgu või midagi. Õnnetused voolavate v põlevate vedelike või torudega on prioriteet nr 1, tahe linnus1tt seda ei ole. Siis kraamin kyll kohe ära, kui just selle akna taga asjatama pean, sest televiisor peab ikka puhas olema. 😀
VastaKustutaÜhe ekskremendiläraka pärast ei pea ju tervet akent pesema.
VastaKustutaVööd, mään. Võtad pläraka lapiga ära, 1 minut, ja unustad juhtunu.
KustutaNo ma ei tea, minu arvates pole erilist vahet, kas terve aken või see üks koht, sest kõigepealt otsi kuskil mingi lapp - kus need on, millise peaks võtma, ei tea, kas paberiga saaks või oleks paksemat vaja? Aknapuhastusvahend tuleks vist ka kuskilt tuua, äkki palja veega ei tule maha? Kui ainult üks koht teha, siis jääb vist aken ikka laiguline?
KustutaSelleks on köögis üks sahtel, kus on läbisegi väikesed kilekotid ja (puhtad) auguga sokid. Sealt võtadki selle lapi. E soki. Neid on ikka aeg-ajalt vaja e auguga sokke ei visata ju ära?! ja siis saab s*ta ja soki koos utiliseerida.
KustutaViledad ja auguga puuvillased riided, nt t-särgid, on ka ühes esikukapiriiulis, et porisel või lörtsisel ajal esikusse ukse ette visata, oma jalatsid ka sinna peale jätta ja jällegi lähevad ühes kõntsaga prügisse, pole vaja muude lappide ja moppidega alailma vehkida.
laik @ auguga sokkide uus roll! ma kasutan neid ka köögis rasvase läbu võtmiseks, nt panni põhja alt.
KustutaMa ka ei raatsi lootusetute aukudega sokke niisama ära visata, aga alati ei ole koledat soppa käepärast ja siis lihtsalt peab. Ja kui siis teinekord jälle kole sopp (nt kõnealune suure linnu sõnnikukärakas aknal) tekib, peab minema nn mootoripyhkimise kaltsu varude kallale. Ei ole lihtsat asja siin maailmas.
KustutaSiin tuleb ilmselt mängu see, et te haldate paremini oma kodumajapidamist. No meil on ka igasugu lappe, aga kus? Mees on kuhugi neid ladustanud, aga kuhu? Või noh, mul on ka piirkondi, mida mina haldan ja millest mees ei tea ööd ega mütsi, aga see lapimajandus on miskipärast tema alla läinud.
Kustutapeida mõned aukudega sokid oma peidupaika!
KustutaMootorid ja kaltsud ongi minu pädevuses, sest keegi teine neid ei vaja ega armasta. Peidupaiku jätkub ja need on hästi varustatud, sest ma ei salli kaost kriitilistes olukordades. Et kui niigi on kõigil paanika laes :), siis vähemalt vajalikud riistad olgu kohe võtta.
KustutaMa märkan, panen oma ajus "mingil hetkel teen, aga pole pakiline" lahtrisse ja elan oma päeva edasi.
VastaKustutasama. vaatan, mõtlen "ahah" ja "võib-olla kunagi, kui tuleb tuju, võtan ära".
KustutaMul ka pigem sama. Kui lärakas väga häirib, siis proovin kohe midagi ette võtta, aga kui ei, siis "ahah, kui meeles on, siis hiljem, kui ma olen suutnud üles ärgata". Või pigem "issand maiviitsi miks nad teevad minuga niimoodi jätke mind rahule ja ärge pasandage! Oeh. Kus see kalts/köögipaber on...?"
KustutaPean tunnistama, et suht sarnane mõttekäik ootamatu jama korral - mitte et tegevus ju ülejõu käiks aga kuram, võtab mu maamunal veetmiseks antud väärtuslikust piiratud ajast mõttetult tüki ära. Pealegi olen ülekvalifitseeritud selliseks tegevuseks ja sadakond muud vabandust, mis aju genereerib. No näiteks, äkki hakkab poole tunni pärast tuumasõda ja ma raiskasin elu viimased minutid akna küürimise peale :P
VastaKustuta