Räägime poliitikast

Poliitikast ei tohi inimestega rääkida, see sünnitab ainult tülisid. Ilmast ei ole täna kah miskit positiivset rääkida - seega räägime just nimelt poliitikast.
Eestis saadikuvastutus puudub ehk siis valijad ei saa kedagi Riigikogust tagasi kutsuda kui too mingi valijaile vastumeelse prohmakaga hakkama saab. Sageli juhtub hoopis nii, et valijate eelistus peab taganema valimisnimekirjade ees - valisite küll Pillet, aga valituks saab Peeter, sest erakonnasiseselt on Peeter tähtsam. Seega paljud ilmselt ei mäleta, keda nad kuhu üldse valinud on. Peale eilset aga pandi saadikuile südamele, et kõigile jäi raudselt meelde, kuidas te hääletasite ja ärge arvake, et see järgmisteks valimisteks unustatakse. Hakkasin siis mina mõtlema, et huvitav, kuidas hääletas minu valitud riigikogulane. Noh, see...ee...kes ta üldse olla võis? Peale mõneminutilist pausi meenus, et viimane, keda valisin, oli Silver Meikar, aga need olid hoopis Europarlamendi valimised. Nii, veidi enne seda olid kohalike omavalitsuste valimised, meenub, et keegi tädi telekas säras, kuidas tema valis Ülemnõukogu..ptüi, Riigikogu ikka...oot, ei olnudki siis Riigikogu valimised või? Oehh. Mina valisin mingisugust valimisliitu, nende esimeest ilmselt. Mis nimelised, ei mäleta. Said vist isegi sisse, aga nulliti suurte erakondade poolt ära. Enne seda aga on tume maa. Riigikogu valimised olid nii ammu, kes neid enam mäletab. Valisin ma Reformi? Sest üldjoontes ma ju ikka parempoolne liberaal olen. Või olid siis veel Rohelised ka pildil, sest neidki olen valinud? Valimiskalkulaator annab mulle alati lähima valikuna Rohelised just, aga no mis sa valid, kui nad kuhugi ei saa. Nii ei saagi ma teada, kuidas hääletas minu kandidaat eile. Kalkulaatori põhjal vastas küsimustele minuga kõige rohkem sarnaselt muuseas Juku-Kalle Raid. Johhaidii, eks. L. lõpuks Juku-Kallet Europarlamenti valiski. Protestiks ilmselt, mitte minu pärast.
Üldiselt ma valin inimesi, mitte erakondi ja sellega on keeruline, sest absoluutselt igas suuremas erakonnas on mõni inimene sees, keda ma mitte mingi hinna eest ei valiks. Ilmselt on neid väiksemates ka, ma lihtsalt ei ole neist veel kuulnud. Keskerakond võib tulla välja mistahes mõistlike ideedega, aga kui sealt vaatavad mulle vastu inimesed nagu Peeter Võsa, Aivar Riisalu, Urbo Vaarmann ja noh, Edik ise, siis pole vaja asjal pikemalt peatuda. IRL on ses mõttes eriti keeruline, sest seal on tõepoolest inimesi, kes mulle meeldivad - Kross muidugi (õhkame kõik koos, issand kui ilus mees!). KOV-ide valimistel olid nemad ainsad, kes KE kõrvalt tõusta võisid, kuigi ma ei teinud ses osas illusioone - nii kaua kuni meil on hallipassimehi, ei muutu miskit. Aga üldine ideoloogia IRL-is mulle kohe üldse ei sobi. KOV-de teema on muidugi veidi teine ka, ma ise valisin aastaid üht oma tänava tädikest, kes oli küll mulle vastuvõetamatus erakonnas, aga sai tänu sellele alati sisse ning tegutses nähtavalt meie linnaosa heakorra eest. SDE jääb alati teiste varju ning seal on paar daami, kelle sõnavõtud minus alati allergiat tekitavad - kõik on nii halvasti, päästke nälgivad lapsed, ahistatud naised ja muu säärane emotsioonidetulv, no ei sobi mulle, kuigi mõtted ei pruugi taaskord halvad ollagi.
Aga veelkord eilse hääletuse juurde. Kus oli ometi Erki Nool?! Kas tõesti hoidsid homoaktivistid teda jõuga kuskil kapis kinni, et ta hääletada ei saaks? Uskumatu!
Ja kui ma eilset Riigikogu nimekirja vaatasin, sain aru, et see on tõesti läbilõige ühiskonnast - enamus täiesti tundmatud nimed, siis kari hulle ning üksikud mõistlikud inimesed siin ja seal. Kummaline kohe, kuidas see supp ikka selline on saanud.