Niisiis, nagu ma varem mainisin käib meil üks töötaja otsing. Kui varem oleme otsinud niisama andekaid, on kandidaate laekunud keskmiselt 200 ühe koha kohta. Seda on päris palju ja mul on alati kahju olnud inimestest, kes võivad küll tublid olla, aga kelle haridustee on pooleli jäänud - sellise kandideerijate massi juures ei ole neil mingit lootust, sest nendega kõrvuti kandideerib mitmeid magistri- ja doktorikraadi omanikke. Igatahes praegu on hoopis vastupidine olukord - otsime laia kaliibriga programmeerijat ja esimese nädalaga on kandideerinud täpselt 2 inimest ning üks ettevõte, kes oma teenuseid pakub. Üks kandidaat on türklane, teine on etiooplane ning ettevõtteks Eesti Innovatsiooni Instituut, mille projektijuht on nime poolest samuti ühest eksootilisest riigist pärit. Ma saan muidugi aru, et nii väikese valimi puhul on juhuse roll väga suur, aga ikkagi - pidime ju tohutu IT maa olema? Muuseas, ka TÜ informaatikateaduskonna üliõpilaste hulgas on eestlasi vaid käputäis. Kas me tahamegi ise teenindusvaldkonnas töötada, madalaid palku kiruda ja laseme potentsiaalsel kasutooval alal lihtsalt käest libiseda? Kuidas on võimalik, et niivõrd perspektiivikal alal ei ole üldse tahtjaid? Kindlasti on väga paljud head töötajad juba oma töö leidnud, aga kui pakkumine on olemas (ja tööpakkumiste hulgas ringi vaadates see nii on), siis miks inimesed ometi massiliselt IT-d ei õpi? Palgad on selles sektoris oluliselt suuremad kui mujal. Ka tööportaali kontaktisik nentis, et programmeerija leidmine on paras pähkel. Kas IT on tõesti nii tohutult keerukas, et selle õppimine käib enamikule üle jõu? Ei tahaks väga uskuda, sest programmeerimine põhineb suures osas keelel ning töötuid filolooge on meil lademetes.
Kuidagi piinlik on nüüd tööandja ees. Eks nemad ole ka kuulnud, et Eesti on kõva e-riik. Ah, mis siin piinlikku, ega nemad Euroopa riigina paremad pole - hetkel ostame teenust Indiast ning koha peal tegeleb asjaga Uganda päritolu tipp-programmeerija. Arengumaad noh, las nemad sebivad. Muidu peavadki teenindussfääri ümber kolima, kus meie juba ees laiutame. Ongi nii, et keskmine Eesti naine omab diplomit ripsmete paigaldamises ja Eesti mees on iseõppinud ehitaja - tõelised eraettevõtjad, mitte mingid orjad rahvusvahelises IT firmas?
Keegi kuri rahvuslane pahandas, et milleks meile neid välistudengeid üldse vaja on (kommentaariks selle peale, et pole ilus teise nahavärviga inimesi pudelitega loopida kui nad meie riiki õppima on tulnud). Paistab, et neid on vaja ikka selleks, et teha ära töö, mida kohalikud teha ei taha.
oeh. Sa räägid spetsialistist. Ja asud Tallinnas.
VastaKustutaMe otsisime provintsi sekretäri. SEKRETÄRI!! Ja valida oli täpselt 1 kandidaadi vahel. Tõsi, avaldusi oli pisut rohkem- endised turvatöötajad ja müüjad põhiharidusega ja puuduliku eesti keele oskusega:(
Nüüd otsime ostujuhti ja pilt on veel lootusetum.
Mu tervishoius töötav tuttav võttis hiljuti tööle arsti Soomest ja soovija pidi olema ka Rootsist- otsivad rahulikku elu ja palgast ei hooli. Miks küll meile selliseid ei sattu...
Mulle tundub, et kel vähegi jalad kannavad ja pea võtab, on läinud välismaale. IT on ilmselt veel defitsiitsem, kui meie poolt otsitavad insenerid. Oskused, mis ei sõltu keelest ja mille eest makstakse 200 km Eestist kaugemal mitu korda rohkem palka.
Ning keskealised ning vanemad, ei tule enam kuulutuse peale, vaid tuleb üles otsida sihtotsinguga.
Ei asu Tallinnas tegelikult, eks see vast anna ka tunda jah.
VastaKustutaMeil on kontor sisserändajaid täis. Enamasti mingit sorti itikad. Jutt on neil sarnane - Eestis on itikal _suhteliselt_ kõige parem elu maailmas. S.t. meil on käärid itika sissetuleku ja muu ühiskonna omad kõige suuremad. Abs numbrites saad sa Skandinaavias, silicon valleys, tokyos rohkem raha kätte. Aga selle rahaga saadav elustiil muu ühiskonna suhtes on meil kõige parem.
VastaKustutaMa täpselt ei tea, kas see nüüd sinu sissekandega otseselt haakub, ma niisama.
> on läinud välismaale
VastaKustutavõi lihtsalt Tallinna.
Mu väikevend teeb TÜ-s magistrit ja põhimõtteliselt ongi seal kaks eraldi eriala - üks eestlastele (ja ametlikult eestikeelne, reaalsuses mitte nii väga), teine ongi välismaalastele suunatud ja ingliskeelse õppekavaga. Teiste kohta ei tea, aga vähemalt minu vend käib täiskohaga erialasel tööl, kusjuures tööle sattus ta omal ajal nii, et talle pakuti, mitte ta ise ei otsinud seda. Nii et niimoodi leiad sa töötajaid, passid TÜ ukse juures (piltlikult muidugi) ja ostad üles. :D
VastaKustutaJa Eesti ongi IT-riik, lihtsalt nii nõudlust kui pakkumist on palju.
P.S. Kas te otsite inimest, kes teil statsionaarselt töötaks või võib ta seda teha oma koduarvutist? Üks teise aasta (välismaalasest :D) magistrant kurtis mulle just, et töötab hetkel ainult mõned tunnid nädalas. Ja vähemalt tema selles majas elavad kursusekaaslased kiidavad pidevalt tema võimekust. Kui avalikult ei taha jagada, võid ju mulle meilile (jailbreax@hotmail.com) kuulutuse lingi saata, annan talle edasi.
Minu väikevend on IT magistriõppes. Progejana võeti ta tööle oma õppejõu firmasse juba enne baka lõppu. Ilmselt on see tõesti ala, kus head spetsialistid väga tööotsija staatusesse ei jõua.
VastaKustutaRents: saaks ka soovi korral kodus tööd teha.
VastaKustutaKuulutuse link on siin: http://www.cv.ee/job-ad/smart-info-ou/net-software-engineer-d381979.html
Jah, Ethelil on ilmselt ka õigus - kust see laia profiilga progeja teie kuulutuseni üldse peaks jõudma? Surfab cvonlines või? (See oli nali, lisan igaks juhuks.)
VastaKustutaNali naljaks, aga tegelikult on ju tõsi. Laia profiiliga progeja ei otsi kuulutusteportaalist tööd ja laia profiiliga progeja kirtsutab ilmselt ka selle palga peale natuke nina. Nad on Eestis tõesti üsna ärahellitatud.
VastaKustutaJah, kuulutusteportaalis IT-alast tööd otsivad on enamasti iseõppinud algajad (andmebaasis olevate CV-de põhjal).
VastaKustutaPalgaga on jah nii, et ühelt poolt oleks mul ju täitsa hea meel, kui tõesti saaks välismaa bossidele öelda, et näed, ei saa selle palgaga kedagi, me ei ole madalapalgaliste riik. Teiselt poolt kaob koos madala palgatasemega ka suur osa meie konkurentsieelisest.
Tegelikult oleks mõistlik kasutada terminit Arendaja (vs. progeja).
VastaKustutaOn olemas:
halvad arendajad
keskpärased arendajad (rõhuv enamus)
Head Arendajad
ja
Tõelised Arendajad.
Hea Arendaja, on, ilma naljata, umbes 10x produktiivsem kui keskpärane. Seega, tuleb ühe "staari" pidamine, isegi kui ta on "veidrustega" tegelikult ODAVAM kui 10 keskpärase asrendaja pluss projektijuhiga grindhouset teha.
Väike arutelu kogenud seltskonnas andis lihtsa tulemuse - arvuti-inimesi värvatakse ainult läbi tutvuste.
VastaKustuta