Ebaküps ja labiilne ENTP tüüp

Kae, kui ammu pole siia kirjutanud. Mis te arvate, kui lõbus on minusugusel "hea-ilma-sõltlasel" seda jama taluda?! Paar asja valmistavad veel kergelt ärevust, mis minu puhul väljendub umbes selles, et ma käin ringi ja halan ning otsin tugevamat oksa. Teine pool minust irvitab samal ajal pihku ja ratsionaliseerib olukorda ega saa aru, mis sellel hädaldajal ometi viga on?! See kõik läheb mööda ju! Ei lähe - sel aastal suve ei tule, KÕIK on absoluutselt halvasti, igal rindel vähemalt natukenegi ja üleüldse, me kõik sureme hirmsasse surma ja ma vihkan kõike ja kõiki! Ela siis sellisega.

Tööl märkisin heldimusega, kuidas L. on ikka absoluutselt samast puust kui mina (ainult veidi kõvemast, ses mõttes, et mitte nii äärmustesse minev), aga ma saan aru, et kõige "täiskasvanuliku" ja "ambitsioonika" asemel tahaks ka tema lihtsalt voodis kommi süüa õlut juua. Kus on kõik need mehed, kes mingi uue trendika mees-staarblogija/kolumnisti sõnutsi koju tulles enne pool tundi autos rahunevad, sest tööl on pinge nii suur ja mees ometi teisiti elada ei saa? Elu on mind kokku viinud vaid endasuguste mugavate inimestega. Mitte, et nad mingid ludrid oleks olnud, eks, lihtsalt enda surnuks töötamine ja nui neljaks mammuti koju tassimine pole nagu kellegi eluideaal olnud.
Uus juhatuse esimees tekkis emafirmale, saatis ilusa kirja meile ja puha, üks kommenteeris, et "näe, hoolib", teine vastas - "oota, kuni ta meid ära näeb!". Nii hästi me endast arvamegi, kihistame nurgas välismaa-onude üle ja häbeneme ennast.

Käisin Mini emadepäevaüritusel. Tädid istusid ja arutasid "tulevikuperspektiive" ning kui vanalt on otstarbekas võõrkeeli õppida. Mulle tundusid kõik nii suured ja targad, vaatasin oma lapse esinemist ja näitasin talle eriti läägete kohtade juures keelt...Pärast põgenesime enne lõppu ära ja ma rääkisin, et see on oluline õppetund eluks - lase alati jalga enne seda kui algab kollektiivne koristus ja nõudepesu. Ahjaa, üks laps ütles mulle, et tema trennikaaslasel on samasugune pusa kui mul seljas oli. Ma ei arvanud, et see kooliüritusele sobimatu oleks olnud. Viimane kord käisin pusaga, kus peal alaealised suitsetajad (kuulsa fotograafi kuulus pilt, guugeldage ise, maiviitsi), siis ma isegi kahtlustasin, et on sobimatu. Nüüd loen, et Koit Toome oli Eurovisioonil vanim osaleja. Oot, mida?

Ma tahan suvilasse sooja päikese ja vaigulõhna sisse vedelema!!! KÕIK on halvasti, KÕIK!

Ahjaa, vestlesin lapsega seksist (ise käis välja selle teema, ei öelnud mina pühalikult, et "täna räägime lilledest ja liblikatest"). Tuli välja, et üldise anatoomia osa on ta juba endale selgeks teinud ("jajah, ma tean seda, iuuu"), nägu läks pikaks ainult selle lause juures, et "no ja nii põhimõtteliselt saabki laps ema kõhtu." Ma ise ka ei suutnud päris mitu aastat neid kahte asja omavahel kokku panna, huvitav.

Karikate emand jagas huvitavat testi, tegin ka.

Kui Karikate emanda tüüpi isikuid olevat alla 1%, siis "vaidlejaid" olla umbes 3%. Ma vaidleksin sellele vastu. Pole ma mingi vaidleja. Ei, ilma naljata, seal väideti, et ma armastavat vaidlemist kui asja iseenesest ning olen nõus võitlema ka seisukohtade eest, mida ma ise ei jaga. Vale. Ja siis nad ütlevad ise: You may have muttered to yourself, “wow, this is so accurate it’s a little creepy” or “finally, someone understands me!” You may have even asked “how do they know more about me than the people I’m closest to?” Oot, kui keegi oleks vaidleja, kas ta siis tõesti nõustuks mingisuguse testi tulemusega? Ma kõike läbi ei lugenud, üsna mahukas on see vastus, aga üldjoontes jäi see leitud isik mulle üsnagi võõraks.