kolmapäev, juuni 07, 2017

Elu õied

Istusin kohvikus ja kuulsin selja tagant tahtmatult vestlust pealt. Vestlesid üks imikuga naine ja teine (vist) varsti emaks saav naine. Jutt käis koduloomadest.
Vist natuke rase: "Ma kardan, et äkki kass muutub tigedaks beebi peale!"
Imikuga: "No siis tuleb kassist loobuda lihtsalt!"
Vist natuke rase: "Oi, ma ei suudaks, õudne!"
Imikuga: "Kullake, kui sa juba lapse saad, siis suudad kõigest muust loobuda!"

Viimane kuuldud lause oli ausõna täpselt selline. Ma olin juba natuke siidrit joonud ja keerasin oma kõige hullema tapjapilgu selle emaduse etaloni poole, aga õnnetuseks ta vaatas sel hetkel mujale ja teist korda ma enam ei viitsinud.

Esiteks, mitte keegi ei saa mitte kellelegi ette öelda, kuidas ta elu olema hakkab "kui ta ükskord lapse saab".
Teiseks, sa ütled oma sõbrannale patroniseerival toonil "kullake", nagu päriselt?!
Kolmandaks, üliäge on olla sellise ema laps, kes sinu nimel "kõik" ohverdab, raudselt teab selline hiljem sulle kõik ohvriannid kronoloogilises järjekorras ka ette lugeda, et sa ikka tänulik olla oskaksid.
Neljandaks, mida õpetab lapsele see, et teisest elusolendist lihtsalt loobutakse? Tõelist armastust ja hoolivust?

Miks ma üldse keset päeva kohvikus siidrit jõin, põhjuseks see, et Mini lõpetas ja edukalt. Aasisin siis, et noh, topime kah su pildi koos kiituskirjaga Facebook´i või, võrdleme, kellel ikka kõige tublim laps kasvatatud on*? Mini tegi oksendamisele viitavat grimassi. Ega ma ka aru ei saa, miks mina seda tegema peaks. Ma saaks aru, kui laps ise ära teenitud kiitusega uhkustaks, aga miks peaks mina end võõraste sulgedega ehtima? Ei õppinud ju mina, ei õpetanud ka, juhuslik geenivalik ja soodsad keskkonnatingimused põhjustasid selle, et inimene osutus mingis etapis teatud normide järgi edukamaks kui teised. Mu vanemad arvasid muuseas sama, kunagi põhjustasid nad ebamugava viivituse kui kumbki üritas teist sundida järele minema kiituskirjale "tubli lapse kasvatamise eest", mida ootamatult mingil kooliüritusel jagati. Hiljem väitsid, et kasvatanud nad mind küll pole, eeskuju ja tingimuste loomine ehk, aga kasvatuseks seda nimetada oleks ikka liig. Pigem on lapsega vedanud, minu arust. No näiteks küsis Mini hiljuti sõbrannalt, mida ta sünnipäevakingiks soovib ja too vastas, et "vahet pole, peaasi, et mitte mingit raamatut!" Ma mõtlesin, et tänu taevale, minu oma selline pole, aga et need teised enda oma halvasti kasvatanud oleks, see küll pähe ei tulnud.

* Ma saan aru, et ollakse uhked oma lapse üle. Jah, loomulikult, kiida last, osta/küpseta talle kooki vms, aga miks seda niimoodi avalikult kuulutama peab? Lihtsalt niimoodi on tänapäeval kombeks, osa rahvast riputabki kõik enda elust teistele vaatamiseks üles. (Mis see blogimine teistmoodi on? Mu meelest on, FB infovoog jookseb kõigile ette, blogi lugemiseks peab spetsiaalselt vaeva nägema, üldiselt loevad kellegi blogi need, kes sellest huvitatud on.)

10 kommentaari:

  1. Eee... see, et sa valisid õige partneri, kellega see hea geenikombo tuli?

    Tarkus pidi küll emaliini pidi levima, nagu mu ülelaua-kolleeg mulle täna meelde tuletas. Nii et ilmselt saaks su laps koolis hästi hakkama ka siis, kui sa ta mingi kraavikolliga saanud oleks. Aga ikkagi. MIDAGI pead sa ju enda arvele ka kirjutama. :)

    Nii et. Palju õnne!

    VastaKustuta
  2. Mu meelest on partnerivalik eelkõige alateadlik, aga no see on vaieldav muidugi.
    Aga see emaliinipidi leviv tarkus - seega ma peaks kritiseerima vist ainult neid mehi, kes oma laste kiituskirja-pilte jagavad - "no teil pole selles küll mingit osa olnud!" :)

    Aga aitäh!

    VastaKustuta
  3. Mulle meeldib kuidas sa mõtled! Ma tean küll kuidas lapsi nii kasvatada, et ainult väga head hinded tuleksid - tuleb lapsele pidevalt pinda käia ja ähvardada, sama tuleb teha ka lapse õpetajatega. Õpetajad tiega kardavad kurjasid vanemaid :P
    Muidugi saab ilma ka, noh kui on hea geenikombo ja eriti hästi mõjub geeniusest ema, nagu siin eelmine kommentaar viitas. aga ma kahtlustan, et need, kes oma lapse tunnistusi fb-sse riputavad, on seda esimest meetodit ka hoolega rakendanud.

    VastaKustuta
  4. Mees, kelle laps sai kiituskirja, oli ju kah tubli - valis lapsele õige ema.

    Põhimõtteliselt on meeste ülesanne siinkohal hoolitseda selle eest, et targad naised ei jääks vanatüdrukuteks, vaid saaks oma geenid edasi anda.

    VastaKustuta
  5. Manjana: tegelikult on praegusel ajal need kiituskirja täiega devalveerunud, sest hindeid ju algklassides enam niikuinii ei panda ja Mini klassist lõpetas 24st kiitusega 16. Muidugi, kõigis koolides ehk nii ei ole, aga ega siis teised seda teadma ei pea, et meil on.
    Kaur: jah, sellega meenub kunagise bioloogiaõpetaja kurb nentimine, kuidas viielised plikad suudlevad nurga taga koolist välja visatud poistega ja seda esimese pingi oivikut, kes olümpiaadidelt esikohti toob, ei taha neist ükski. Pärast jäävad neist pättidest lapseootele, pätid kaovad nelja tuule poole ja lapse peab üles kasvatama just see ontlik oivik, kes lõpuks järele jääb. Kahjuks on geenid lapsele juba edasi antud ja nii see rahvas mandub. Me toona kuulasime suud ammuli (ükski täiskasvanu polnud meile elust midagi seesugust rääkinud) ja noogutasime kaasa. Nüüd mõtlen, et kuna tegemist oli meesõpetajaga, siis äkki rääkis ta omadest hapudest viinamarjadest, mis muidugi ei tähenda, et selles jutus terakse tõtt poleks olnud.

    VastaKustuta
  6. Klassikalised partneri leidmise mehhanismid premeerivad isaste riskantset käitumist, mis omakorda korreleerub halva õppeedukusega. Täiesti normaalne.

    Geo-bio tüübid peaks olema pigem mittenohikud. Nii et ehk ei olnud hapud viinamarjad? Evolutsioonilise ökoloogia loengud on aga väga abiks igal juhul.

    http://kodu.ut.ee/~tammarut/eloe19-17.doc

    VastaKustuta
  7. paar täpsustavat märkust: õppeedukus ei ole üksüheses vastavuses vaimse võimekusega, nii et pagan teab, äkki saadi kooli nurga taga pätist geeniuse geene?

    teiseks: isastel on rohkem kui üks edukas paljunemisstrateegia, laias laastus võib panustada riskikäitumisele, saada palju järglasi, kelle eest ei pea tingimata hoolitsema, ja loota, et suure hulga peale jääb mõni ka hoolitsemata ellu. Alternatiiv: saada väiksem kogus järglasi võimalikult ideaalse emasega ja hoolitseda nende eest, nii et nad kõik üles kasvaks. see eeldab pikemat elu ja riskikäitumist ei saa endale nii palju lubada.

    VastaKustuta
  8. aga kuna isastel on kvantiteedile panustamine ikkagi üks võimalus, siis ei taha nad tingimata parima võimaliku emasega järglasi saada.

    mingite kohtingusaitide peal on ju katseid tehtud: intelligentsuse avaldused mõjuvad naistele ligitõmbavalt, aga meestele pigem peletavalt. iseasi muidugi, kas kohtingusaidi külastajaskond on representatiivne valim. Äkki seal käivadki isastest need, kes kvantiteedile panustavad.

    VastaKustuta
  9. notsu: "äkki seal käivadki" mhmh. Kuskil ju uuriti seda ka, et teadlased tegelikult ei taha, et nende hüpotees ümber lükatud saaks (kuigi just see teadust edasi viima peaks, aga ometi on meist enamik ikkagi isekad inimloomad) ning seega kontrollitakse neid sageli kohtades, kus need eeldatavalt ka tõele vastavad. Mitte et see uuring ise samuti vaieldav poleks siis.

    VastaKustuta