Jurmala ja Riia

Blogides liikus vahepeal üks keeruliste küsimustega ankeet ringi, kus esimesena taheti teada, kas ranna- või suusapuhkus. Mõned vastasid, et hoopis linna. Mulle tundub nüüd ka, et ma olen vist selles paadis, kuigi ilmselt on iga liigi jaoks oma koht*.

Igatahes kavatsesime minna lastega Jurmalasse Livu veeparki. Hotelli bronnisin juba kunagi varem, aga veepargi kohta hakkasin alles hiljuti lugema ja olgu taaskord blogid kiidetud, sain teada, et alla 120 cm kodanikke diskrimineeritakse seal täiega. Põhimõtteliselt titebassein ainus valik, hooajavälisel ajal on õueala kah kinni. Mikro on aga oma nimele (ei, see ei ole ta pärisnimi siiski) vastavalt keskmisest väiksem (kuueaastane, aga 109 cm) ning tundub, et tal on Livusse asja heal juhul teismelisena (?!). Praegu minna oleks selge hapu olukord, sest Mikro armastab liutorusid ilmselt meist kõige rohkem (mujal pole tema pikkus probleemiks olnud).

Otsustasime aga ikkagi Jurmalasse minna, Riia loomaaias pole ka näiteks käinud. Sõber tahtis ka kaasa tulla. Ma Bookingus bronnisin toa siiski neljale inimesele, aga pilte vaadates jäi mulje, et toas on viis voodit. Täpselt nii äge hotell oligi nagu piltidel (spas ei käinud), paistis päris uus ja meie tuba oli läbi kahe korruse. Igatahes ma olin valmis, et viienda inimese eest küsitakse lisaraha, aga keegi ei tundnud huvi. Ma isegi ei tea, kuidas tavaks on - iseenesest külalisi ju ööseks jätta ei tohi, aga kui voodeid ongi viis, mitte neli? Ehk sõltub seltskonnast, võiks ju ka kümme matsi samas toas ööbida nagu me kunagi Rootsi laeval üle koridori kajutis nägime. Hotelliga olekski kõik ideaalne olnud, isegi vann oli, kus lapsed said spad mängida, kui Mikro poleks mingil hetkel vannitoas kiljatanud, et mingi putukas oli. Ma kohe vaatama ei läinud, sest raudselt ämblik, aga hiljem Mikro kirjeldas putukat nii - pruun, kahe tiivaga, tundlad peas. No teate isegi kes silme ette tuli. Loomaaias olid kah prussakad eksponeeritud ja seal ta ka kilkas, et jah, just säärane seal vannitoas oli. Ma tõesti ei tea, iseenesest kõik läikis, aga vot maksimumpunkte ma ei suutnud hotellile selle intsidendi tõttu ikkagi panna. Brrrr. Peaasi, et kotis koju ei toonud. Mul Pelgukas kunagi olid need nuhtlused (sest naabriteks narkarid ja prostid) ja siis istusime kunagi kino ees autos ning üks elukas kooberdas üle armatuurlaua. Võeh.

Muidu oli tore. Ilm oli suvine, alustasime aga hoopis Ikeast, sest tuleb tunnistada, et keegi meist ei olnud seal veel käinud, tahtsime näha, millest kogu see kära. Ega seegi kord väga käimise alla ei läinud, jooksime pmst läbi, sest miskit vaja ei olnud. Ostsime XS suuruses laste kollase rattavesti, sest meil müüakse minu arust ainult täiskasvanute L-e, mis suurele osale meestest väike ja naistele-lastele suur. Ikeas oli muide tore söökla, väga head toidud normaalse hinnaga.

Üldse kujunes see reis meil kuidagi sujuvalt gurmee-reisiks. Riias sõime vanalinnas Läti rahvusroogi - ma armastan nende krõbedaid verivorste, mida nad ei häbene pakkuda ka jõuluvälisel ajal. Jurmalas õhtustasime aga hoopis restoranis Usbekistan, kus sai lambamaksa ja muud eksootilist. Ma muide ei teadnud, et mulle maitseb bakhlava - täiesti ulmeliselt hea asi. Peamise gurmeeelamuse saime aga hoopis Gruusia restoranis Kinza House  - asub Jurmalas rannaäärses elamurajoonis, sattusime sinna täiesti juhuslikult, sest oli lähim toidukoht hotellile ja lastel jalad väsinud. Super teenindus, peakokk (seesama vanaonu tübeteikaga, keda FB piltidel näha) käis isiklikult õpetamas hinkaalide söömist (põhiline on puljong hinkaali sees, mis kahvli-noaga süües lihtsalt välja voolab), toit oli autentne ja hea. Lisaks saime maitsta imelist puskarit (kellele siis puskar ei maitseks, eks) - tehtud mädarõikast kohaliku tüübi poolt, poes seda ei müüda.  Puskari pilt peabki udune olema.

Soovitan soojalt, kes sinnakanti satub! Nagu vanade tuttavate juures oleks käinud, kes juhtumisi ka korralikult süüa oskavad teha.

Jurmala on mulle muidugi varem ka meeldinud, just see laguneva vana ja ultramoodsa uue natuke nukker kombinatsioon, aga päris Riias sees pole ma käinud peale klassiekskursiooni umbes aastal 95 ja ma tõesti ei saa aru, miks. Riia vanalinn ei ole ehk nii vana, kui Tallinna oma, aga on see-eest suurem ning jätab suurlinlikuma mulje. Ka seal on lahedalt kombineeritud uus ja vana nagu näha näiteks neil kahel pildil (see värviline on Mustpeade maja, mis renoveeriti 1999):

Peetri kiriku torni ronisime ka (tegelikult sõitis sinna lift, selline tore vanakooli-lift, mis lõpus kerge jõnksu allapoole teeb ja kõhust õõnsaks võtab), sealt avaneb imeline vaade tervele Riiale. Piltidega sealt juhtus aga see viga, et pildistas Mini, kes paraku ulatus täpselt rõdurinnatiseni, seega on need pigem rõduäärest, kui vaatest üle selle...

Sellise salapärase sõbra leidsin ka linnamüüri äärest:

Loomaaias käisime ka, ausalt öeldes meeldis Riia loomaaed mulle Tallinna omast rohkem, sest see on kompaktsem ja rohkem loodusega kooskõlas. Võrreldes mälestustega 95. aasta külastusest on paljugi muutunud, näiteks pole enam elevante. Kaelkirjakud on ja neid saab vaadata väga lähedalt, näiteks meie saime üht nii lähedalt kaeda (klaas on vahel, sellest ka peegeldus):

Kindlasti tasub külastada troopikamaju, kus elavad kohutavalt suured krokodillid, tõeline ägedate konnade kollektsioon (konnad on mu lemmikloomad), paljastuhnurid (need pimedad karvutud elukad, kes valu ei tunne), igasugu pimedaloomad (ongi täiesti pime maja seal, kus vaja silmi teritada, et asukaid näha).

Loomaaia parkla juures nägime kõnniteel mingit kuldset märki ja lugesime, et see suunas ühele majale, kus sõja ajal olevat varjatud juute. Päris huvitav mälestusmärk.

Ma jäin reisiga väga rahule, Mikro tahtis üldse Lätti elama jääda ning õnneks saab juba augustis Riiga tagasi, sest Rammstein. Rohi oli seal igatahes juba rohelisem, kui meil siin. 


*Sõber rääkis selle peale, kuidas ta töökaaslased Hispaaniast sõitsid kolmeks nädalaks Mehhikosse, kole kallis reis oli, sõber kadestas. Kui töökaaslased tagasi, siis uuris, et noh käisite džunglis, templeid vaatamas, mida nägite? Nood vastu, et oo ei, see ju ohtlik, meil oli väga turvaline all inclusive hotell, traataiaga muust maailmas eraldatud. Ok, ma saan aru, et sa lähed meie kliimast sooja päikese alla päevitama, aga minna Hispaaniast raske raha eest kaugele Mehhikosse selleks, et kolm nädalat hotelli territooriumil tiksuda?!