Sõitsin siin ükspäev taksoga. Hoidsin kramplikult vihmavarjust kinni, et jumala eest taksosse ei unustaks. Autost välja astudes kukkus kinnas sõiduteele, teine ilmselt taksopõrandale ("ja põrandale taskust kinda ma olen pilland unustand" M. Vaik, Taksosõit.) Bolt käseb autosse unustatud esemete korral juhiga ühendust võtta. Me ei suutnud L.-ga kumbki sundida end inimesele helistama ("ta teeb ju tööd, sõidab, segaks, ah, kõigest kinnas ju, äkki märkab ise, äkki tal on meie kontakt, ilmselt ta ei saaks eesti keelest nii palju aru") Sellised üliviisakad ja kohmetud inimesed olemegi. Enne kui pikast sissejuhatusest teemani jõuan, veel väike kõrvalepõige kindamaailma - see on nii pagana konservatiivne! Müüakse ainult musti ja pruune nahkkindaid. Mul olid sinised, A1000st ostsin, kunstnahast. Ma nahast ei tahagi, kallid, kaotan kohe ära. Kus müüakse siniseid kunstnahast odavaid kindaid? A1000s enam ei ole, sel aastal on ainult punased.
Taksojuht oli Mahmoud. Taksos oli kummaliselt vaikne. Jah, ma olen inisenud selle üle, et taksojuhid kuulavad Kirsti Timmeri saadet ja muud õudust, aga vaikus oli kah kummaline. Hiljem lugesin Vernon Subutex'i ja kohe tulid seosed. Äkki oli see tõsiusklik, kes kerglast muusikat kuulata ei tohi? Sellega on ilmselt keerulised lood, lugesin islam.pri'st, kõik oleneb usulahust, kes kui rangelt, ilmalikel moslemitel (?) on vist üldse suva, mu kolleeg kuulab gangsta räppi, näiteks. Mismoodi oleks elada üldse ilma muusikata?
Avastasin, et kui ma ei saaks töö juures päev läbi klappidest endavalitud muusikat kuulata, siis ma tuleks töölt ära. Despentes'el on ilmselt sarnane suhe muusikaga, mulle tundub, et ta on ka ses osas "tõsiusklik". Mina ei ole isegi niimoodi süvenenud, et mida see muusika siis täpsemalt annab. Tema toob mängu termini "konvergents", mul seostub sellega kohe kodumaise Mikita mitmiktaju teema. Muusika mõjutab mingit struktuuri ajus, mida kuidagi muudmoodi mõjutada ei saa. Mikitat mõjutab samamoodi metsas jalutamine või seente korjamine, eks. Avardab taju? Tekivad sügavamad tunded, inspiratsioon, kergelt ülev tunne, justkui lendaks. Kui muusika ära võtta, oleks hirmus. Kuna see on eksisteerinud inimkonna algusest saati, ju ta on inimesele vajalik. Muusika ära keelata nagu Taliban seda teeb?
Subutex'i raamatust veel, nii piinlik kui see ka ei ole, pidin guugeldama, mis seal Bataclanis siis juhtus. Oli see päriselt või autori fantaasia? Veetsin pool päeva jõledusi vahtides. 13. nov 2015 (pmst täpselt kuus aastat tagasi siis) ründasid terroristid Eagles of Death Metali kontserdi ajal Pariisis Bataclani kontserdimaja tappes 90 ja vigastades 200 kontserdikülastajat. Esimestest laskudest on Youtube's video. See on nii kummaline olukord, sest algselt ei saa keegi aru, kõlab nagu ilutulestik. Mida sa teed suures pimedas saalis, kus midagi ei näe, kui keegi järsku kõmmutama kukub? Õnnemäng. Aga et nii palju surma sai. Terroristidel olid granaadid ja pommivööd, kaks neist lasid end õhku. Kuidas ma ei teadnud sellest? Breivikut ma tean, ma tean, mida ma tegin ja kus ma olin, kui see uudis tuli (Viljandi Selveri parklas peale Rock Rampi, sõber lülitas telefonis neti sisse ja luges, tundus võimatu asi). Kontsert on terrorismiks ideaalne paik.
Millal sa viimati suurel kontserdil käisid? Kas tuleb mõni veel üldse? Ma pean sügisel Placebole saama, sest märtsis ilmuva plaadi kaks esimest avaldatud lugu on ideaalsed. Keegi kommenteeris "mul on tunne, nagu ma olen koju jõudnud". Juba praegu on mul mälestusi, mis nende lugudega seonduvad. Mulle tundub, et ühist muusikakuulamise kogemust ei tohiks inimestelt ära võtta, see on millegipärast mingi osa inimeste jaoks elutähtis. Bataclan avati uuesti. Eagles of Death Metal peaks 6. aprillil Tallinnas lavale astuma. Elada tahaks.
Seda lugu kuulasin ma keset metsa autos sõites, aknad lahti ja käed aknast väljas.
Viimasel suurel kontserdil ma käisin detsembris 2019 (Eluveitie, Lacuna Coil jms), aga no samas ma käisin kolm nädalat tagasi Sindi Rockil ka, mis oli suisa festival. A ma ei tea, kas see on suur.
VastaKustutaMuidu selle kontserdivärgiga on jah ikaldus, mul pileteid omajagu ja muudkui koguneb juurde, aint et kontserte endid ei kipu sugugi toimuma. Kõige suurem mure hetkel on mul märtsikuise Måneskini pärast, sest kui ma seda bändi laivis ei näe, siis ma lihtsalt ei mängi.
Placebo kohta ka eile pikalt mõtlesin, sest mul on neist üks halb ja üks hea laiv-elamus ja see on kuidagi väga fifty-fifty... aga ennast teades ma muidugi ostan selle pileti ära, ma isegi eriti ei kahtle selles.
Neid väiksemaid õnneks veel toimub ikka jah. Ma käisin viimasel suurel kontserdil 2. märtsil 2020 ehk siis ülinapilt enne koroonavärgi algust, Peterburis Lindemannil.
KustutaMul on Judas Priesti piletid, nende puhul on veel see häda ka, et onud juba eakad, hiljuti juba katkestati tuur korra, kuna üks tüüp sattus haiglasse...
Placebo viimane kontsert Eestis olevat jah kuulduste järgi igavene jama olnud, Brianil olla halb tuju olnud või midagi.
ma pole julgenud midagi osta, kuigi LP ja ned itaallased oleks huvitanud küll. Sest nagunii ju jääb ära.
VastaKustutaAga moslemite ja muusika teemadel olen ma sama mõelnud. Kas isegi hällilaule ei tohi laulda? Ja kas põhjus pole lihtsalt selles, et nende endi traditsiooniline pill on nii kohutav, et see tuligi ära keelata ja kuna nad pole mitte kunagi nt kuulnud Tšaikovskit, siis nad ei teagi, et vahepeal on asi muutunud?
Ma ei suudaks päevagi elada ilma muusikata.
Sama, mis sa kirjutad. Inspiratsioon, kirgastumine, lendamine, unustamine...
Ma siit lugesin, hällilaul oleks ilmselt siiski lubatud.
KustutaAh, mis te ajate. Mul on kolleeg moslem ja kuulab igasugust muusikat. Nime sai ooperi järgi - Aida. Oleneb ikka ka, mis tasemel see suhe usuga on ja kui modernse vaatega pere on. Ainuke vihje, mida me temalt oleme saanud, oli see, et rasestus "pisut vara" ja siis abiellusid kiirelt enne sünnitust, sest pere oleks pahaks pannud. Paastuvad ka, aga see on ju päikesetõustust loojanguni, siis võid jälle õgida palju tahes.
KustutaEi no ära ei pruugi jääda, lihtsalt lükatakse edasi. Ja edasi. Ja veel edasi. Mul on osad piletid juba 2023. aastas otsaga.
KustutaKK: kindlasti oleneb, mul ka see kolleeg, kes gangsta räppi kuulab, sööb sealiha ja joob alkoholi (harva ja vähe), ütles, et tema meelest on jumalal targematki teha, kui vaadata, mida ta suhu pistab. A no ju on nende jaoks võimatu defineerida end ateistina, sel juhul läheb ankeeti ikka "moslem".
KustutaNeed ärakeelajad on lihtsalt ühed järjekordsed ranged puritaanid, selliseid on Euroopas kah olnud, ometi ei pea me pildirüüstet Lääne kultuuri olemuslikuks omaduseks. Muusika ärakeelamine ei tohiks islamile üldiselt omane olla ja asi pole ka selles, kui sügav usklik keegi on: eri moslemirahvastel on suures koguses väga ilusat vaimulikku muusikat näiteks. Paistab lihtsalt, et igas süsteemis tuleb aeg-ajalt mingi puritaanlusehoog peale. Üks mu sõber väidab, et Lääne ilmalikus kultuuris tulevad sellised vood viimasel ajal terviseedenduse nime all (siis küll toidupuritaanluse vormis).
KustutaAga teemasse, mul on naabrimees, kes on paar korda pakkunud abi ja transanud mind linnast koju. Ta ei kuula raadiot ega muusikat autos, täielik vaikus. Vestlus viisakas ja juhtimisele keskendumine. Minu jaoks oleks see piin, ma jääks ilmslet magama või mõte läheks rändama, segaks keskendumist. Samas kodus on mul väga harva muusika. Veel 10a tagasi vms ma ei kujutanud seda isegi ette, et kodus võiks vaikus olla. Kusjuures ma ostan endiselt muusikat ja kuulan, aga mingis väga konktreetses olukorras. Õhtune kodune relax see ei ole. Töö ka mitte, segab.
VastaKustutaMa ka ei kuula autos muusikat (kui just poeg midagi huvitavat ei taha jagada). Raadiot ei suuda ma kuskil kuulata :D
VastaKustutaOsadel moslemitel on see asi nii keeruliseks aetud. Just oli expattide grupis see teema, sest keegi tahti sugulastele alkoholivaba hõõgveini saata ja ei tahtnud hästi aru saada, et "kuni 0,5" ongi tegelikult alkoholivaba. Keegi teine selgitas siis, et "ametlikult" on neil (st selles konkreetses riigis vist) nii, et kui asi pole toodetud alkoholi silmas pidades (näiteks keefir), siis on see kuni 0,5 täiesti okei. Aga kui tegu on alkoholiga seotud asjaga, siis näiteks alkoholivaba siider, mis on valmistatud päris siidrist alkoholi väljaaurutamise teel, ei lähe mitte, mis sellest, et alkoholiprotsent sama väike ja täis ei jää kummastki. Sel juhul sobib ainult kääritamisprotsessita valmistatud alkoholivaba jook, mis noh, tihtipeale on limonaad. :D
VastaKustutaMa ei jaksa reeglina niisama muusikat kuulata, vbla sellepärast, et mul tuleb seda tantsu pärast niigi palju teha. Ja suur osa ajast kummitab mingi muusika peas nagunii, kui ma sellele veel midagi peale laseks, tuleks päris kakofoonia.
VastaKustutaAinult vahel oma tavakeskkonnast väljas suudan tapeeti kuulata nii, et ei sega. Aga tglt ei taha see ka siis hästi õnnestuda - tüüpiline on see, et ma hakkangi _kuulama_ ja siis ei ole see enam tapeet.
Seepärast ei saa kuulata muusikat ka nt kirjatöösse süvenedes. Aga mõni kirjatöö on selline, mis on igavam ega suuda kogu mu tähelepanuressurssi ära täita. Vat siis kuulan, muidu paneks see üle jääv tähelepanu kuhugi ajama ja ma ei saaks üldse tööd tehtud. Miskipärast sobib siis sageli vaimulik muusika, kusjuures olenemata sellest, mis usu oma.
Jälle kord tuleb nentida, et inimesed on erinevad. Minu jaoks on muusika enamasti taustmüra, noh nagu mootori ja kummide hääled autosõidul. Seni kui liiga valju või imal ei ole siis otseselt ei sega. Vahel mõni muusika tekitab elamust, aga see peab väga iseäralik olema nagu Taiko trummid või parmupill. On isegi punte, kes lausa meeldivad: Loits, Metsatöll, ... aga seda kultuurinimesed vist muusikaks ei nimeta ;) Just puhastasin mobla mälu, audio all on vaid paar helinat ja heliefekti :D
VastaKustutaKontserdil - selle aasta augustis Jazzkaarel. Viimane suurem ürr oli vist Sweetspot 2018 ja Kraftwerk 2017. Pisemaid kontserte on muidugi kogu aeg olnud. Laps läheb just koos Vox Clamantisega koos laulma. Küllap ma jõuan seda imeasja ise ka kuulama.
VastaKustutaTakso - ei saa üldse probleemist aru. Ma alati lobisen taksojuhtidega, mingit muusikat pole vaja. Te ei tee nii või? Miks? :)))
Muusika mitte-kuulamist ei kujutaks ma hästi ette. Kuulan, teadalikult ja tähelepanuga, iga päev.
ma lobisen ka!
Kustutav.a siis, kui takso võtmise põhjus on "kolekiire". See tähendab, et taevas on kaela kukkumas, mul tuleb žongleerida n+1 asjaga; ja siis on taksosõit see paar minutit, kus ma lülitan ennast välja ja ei tegele. mitte. millegagi.
Kustutaa muusikat: reeglina jah just nimelt teadlikult ja tähelepanelikult ja seda ju väga pikalt ei jaksa.
Kustutamul on tglt mingi teema meedia rütmi ja tähelepanuga. Muusika rütmi ei saa tarbija ise valida (ise tehes muidugi saab) ja võib juhtuda, et mu mõte tahab kahe noodi vahel lippama panna, kui see biit ei kattu parajasti mu sisima biidiga. Siis pean mõtet seal jõuga kinni hoidma ja see on üks paras töö.
Kirjameediaga seda muret pole, loen nii kiiresti, kui parajasti sobib.
muide, sama mure on mul vahel, suheldes inimestega, kes räägivad väga aeglaselt. Ma reaalselt unustan tema lause lõpuks ära, millest ta alustas, sest ma olen jõudnud tema pauside ajal sada muud mõtet mõelda.
Kustuta(tuletan meelde ühte tänast koosolekut ja tihun nutta)
KustutaTõesti, ma pole kunagi taksojuhtidega lobisenud. Ma ei tea, miks. Tartus on lühikesed otsad ka 😀
KustutaMa sõitsin just täna hommikul taksoga Kadriorus vanalinna (2.5 km?) ja pidasin pikad jutud maha :)
KustutaRaadilt raudteejaama jõuab igavesti pikad jutud ära rääkida.
KustutaMeenub sõbranna, kes Tartus elades sageli taksot kasutab ja siis oma fb seinal neid vestlusi kajastab. Alati nii koomiline lugemine. Kuna ma siin sisuliselt ei kasuta, siis imestasin kuni hetkeni, mil tuli Praha lennuväljalt hotelli saada. Assajuudas, eks see ole pikk sõit ka, aga no saada kiirülevaade sellest, millised meil vanasti talved olid, et lapsed ei taha õues käia, et õde ei leia kinnisvara ja millised on parimad šoppingukohad, selleks ei olnud ma valmis :D Lahkusime nagu vanad sõbrad.
KustutaMu lemmik oli ühe Etioopist pärit tüübiga Seattles, kes kiitis taevani lund ja talve ja oma naelrehve :) Oli ka pikk sõit ja pikad jutud :)
KustutaKui taksojuht ise lobisema ei hakka, siis millest ma temaga ikka râägiks?
KustutaMa ei kuula vabatahtlikult mitte kunagi mitte millegi taustaks muusikat, va pikka maad sõites või pikka maad joostes. Muusikat kuulan küll, aga siis ma konkreetselt tegelen muusika kuulamisega .. teadlikult, tähelepanelikult.
VastaKustuta:)
Mu meelest kuulamine ja kuulmine ei sõltu tegevusest, vaid ajust. Töö taustaks ma kuulan. Süvenenult, sest töösse ma süvenema ei pea. Internetis surfates ma kuulen, siis ei süvene ja enamasti panengi muusika selleks ajaks kinni. Autos ma pigem kuulan. Vahel mind segab, kui keegi samal ajal räägib, aga üritan viisakaks jääda😊
VastaKustutaaa vat, mul on reeglina kas midagi, millesse pean süvenema, või läheb oma peas mingi huvitav mõttelõng hargnema, ja kui ma niiviisi millestki haaratud olen, siis ma lihtsalt ei kuule enam midagi, muusikast saab müra ja ka inimesed, kes minuga rääkida üritavad, esitagu parem kõigepealt paar kontrollküsimust, kas ma olen kuuldel ("kas sa kuuled, mis ma räägin?" - "jah" ei ole kuulmise tuvastamiseks piisav dialoog, sest selle jah-i suudan ma automaatpiloodil välja öelda, ise sellest teadmata).
KustutaAutosse sobivad sellised laulud, mida saab väga valjult kuulata ja kaasa laulda ja kordusesse panna. Koolisõidud (2h ots) olid alati sellised, hoidis àrkvel ja erksa.
KustutaMa muidugi armastan võimalusel alati üksi sõita. Kui keegi veel, siis muusika kinni.
Notsu:mul pmst sama, kui vaja süveneda, siis üks kanal korraga, a ju mul on seda niisama tiksumist päevas üsna palju.
KustutaTäitsa teisel teemal - nahkkindad! Magaziinist ostsin eelmisel talvel. Tartus kusjuures. Maksid mingi 10. Muidugi kaotasin ära. Eile ostsin uued Magaziinist. Tallinnas. 14,50 €. Ei olnud kallid. Mustad, kitsenahast. Ülipehmed ja mõnusad. Soovitan :)
VastaKustutaTänan soovituse eest, Magaziin tundub tõesti kohana, kus võiks neid leiduda. Äkki on siniseid ka.
Kustuta