Lapsed käisid nädalavahetusel sünnipäeval. Enne sünnipäeva kõiki testiti, või noh, vähemalt palve oli seda teha, meie näiteks tegime ka. Mikro läks pärast sünnipäeva lõppemist sünnipäevalapse juurde koju edasi mängima.
Öösel algas sünnipäevalapsel nohu, hommikul testisid - positiivne. Nende pere oli sügisel alles kollektiivselt koroonas olnud, küll kergelt, aga perearst arvas, et seetõttu võib sünnipäevalapse vaktsineerimise edasi lükata. Seegi kord paistab, et peale nohu muud väga pole.
Mikrol tundus samuti nina kinni olevat, aga tema test oli esmaspäeval negatiivne. Ta on mul ühe doosi saanud. Jätsin ta koolist koju. Peale seda hakkas riburada neid positiivseid teste klassist tilkuma. Praeguseks nad distantsõppel. Ma Mikrole rohkem teste pole teinud, kuigi kuulen, et mõni teeb igapäevaselt. Ei näe mõtet sellel, teen, kui kooli peab minema. Mikrol nina enam kinni ei ole.
Peale Mikrot päev hiljem läks nina kinni Minil. Test negatiivne. Temal kaks doosi saadud.
Täna läks nina kinni L.-l. Testi pole teinud, kolm doosi. Istub täna kodus.
Mina seisan viimasena. Kolm doosi, testi pole teinud, nina kinni pole, kontoris.
Mida sellest kõigest arvata? Sümptomid on kõigil samad, aga meil testid negatiivsed, mõnedel teistel positiivsed. Me ei oska testida? Peaks rohkem testima? Vaktsineerimise tõttu on test negatiivne? Meil on ikka mingi muu viirus?
Kuna mitte kellelgi meist polnud ühegi doosi puhul mitte mingeid kõrvalnähtusid (va mul oli käsi valus, aga ma olen siuke hädine muidu ka), siis ma leian, et meie vaktsiinid on küll asja ette läinud. Samas, kui ma vaatan, kuidas seda koroonat põetakse praegu (st Omicroniga), siis mulle ei tundu see haigusena, mille vastu vaktsineerima peaks. Teisalt, eile tuli just uudis, et praegu on haiglas siiski valdavalt juba vaid Omicroniga patsiendid. Miks mõned ikkagi haiglasse satuvad?
Mu ema on med.õde, ta puutub selle teemaga tihedalt kokku ja on ka ise hulga inimesi ära vaktsineerinud. Kõige markantsem näide oli üks noor naine, kes kõigepealt põdes raskelt koroonat, sattus haiglasse, seejärel vaktsineeris end...ja sai sel aastal uuesti koroona ja jälle mitte eriti kergelt. Ema väitel olla tegemist naisega, kellega alati juhtub, isegi rutiinsed protseduurid minna tal alati nihu. Ilmselgelt mõjub sel juhul juba ka notseebo efekt (läheb kehvasti, sest eeldad, et läheb), aga kas on olemas mingi eriline ebaõnn või siis ongi mõnel soodumus hädadele?
Nagu filmis "Unbreakable"? Ma teadsin ainult esimest filmi, ei teadnudki, et rohkem osi, aga no esimese idee on siis selles, et kuskil on üks tüüp, kes on nö purunematu - ei jää haigeks, jääb katastroofides ellu jne ning talle vastukaaluks on kuskil teine tüüp, kelle luud on nii haprad, et ta ei saa ilma end vigastamata liikudagi. Lõpus küll selgub, et mingit superkangelase teemat pole, purunevate luude häda on Eestis ju näiteks vürst Volkonskilgi ja selle ebaõigluse mõtestamiseks on haige mees mõelnud välja teooria, et kusagil peab olema tema vastandinimene, purunematu.
Teooriad on kerged tekkima ju ka koroona puhul, kuigi elu näitab, et kahtlaselt palju on neid, kes kuhugi mustritesse ei mahu. Erandeid on maru palju. Kuigi eks see ole vist kõigi elu tahkudega nii, et üldistamine ei tasu end ära. Kas erandid kinnitavad reeglit? Mu meelest pigem mitte, nad näitavad meile ära, kui mõttetud kõik reeglid iseenesest on. Mis ei tähenda omakorda seda, et elagu anarhia, vaid seda, et ei tasu kaagutada, kui miski ei toimi, nagu lubatud. On mingid keskmised, suundumused, tõenäosused, aga ei ole mingit garantiid, et just sina nende alla sobitud.
Vaktsineerimise osas - ei minul ega ühelgi mu lähedasel pole iial, mitte ühegi vaktsiiniga olnud mitte mingeid kõrvalmõjusid, seega mul ei ole mitte mingit põhjust vaktsiine karta. Sellest "ma kuskil nägin, et kellelgi oli" ma hästi aru ei saa, ma otsustan ju ikkagi eelkõige isikliku kogemuse põhjal. Kui kellelgi on kehv kogemus enda elust võtta, ma saan aru, üldisest paanikast mitte.
Mul oli nii teise kui ka kolmanda doosiga üheks päevaks korralik palavik, aga see ei tekitanud ka vaktsiinikartust, võtsin rahulikult midagi peavalu vastu ja mõtlesin "näe, immuunsüsteem hakkas tööle, tubli!"
VastaKustutaMhmh, mul on selline imelik immuunsüsteem, et paistab nagu töötavat, aga palavik oli mul viimati seoses listeeriaga 9 aastat tagasi. Üliharva, kui üldse tekib.
KustutaSama siin, esimese ja kolmandaga viskas palaviku. Sõbrants, kes on arsti tütar kiitis mu organismi ja ütles, et töötab ja hästi :)
KustutaMa vist olen samasugune kui Marca. Ei ühegi vaktsiiniga terves elus pole ühtegi reaktsiooni tekkinud (ei gripi-, ei puugi-, ei teetanuse- ega koroonavaktsiiniga), kusjuures ma olen koroona vastu vaktsineeritud ka mitme eri vaktsiiniga. Ühegagi ei tekkinud midagi.
VastaKustutaPalavik... viimase 20 aasta jooksul oli üks kord paar tundi 37,4. Mis ränk tõbi mind siis tookord tabas, ei mäleta, see oli nii ammu.
Teetanuse omaga ei olnud mul ka. Aga palavik on mul normaalne, 38 kraadi on minu jaoks mõõdukas palavik, kõrge hakkab üle selle, rekord on 40,2 (aga see oli lapsena).
VastaKustutaMinu elu absoluutne rekord on olnud 38,1 :D
KustutaMinu meelest 37C kopkatega ongi täiesti vastik palavik, eriti kui just tõuseb. Ma võiks vabalt magada õndsalt kui on 38 ja peale, aga see vahemik 37 - 38 on õudus kuubis.
VastaKustutaSelle väikesega on ka see häda, et ei saa õieti arugi, et haige oleks, lihtsalt on seletamatult nõme olla, õigemini, maailm tundub seletamatult nõme.
KustutaMul hakkavad kõik kohad valutama ja külm on, talumatult külm. Kui soe hakkab, siis on reeglina palavik kuskil 38 ligi.
KustutaTundub, et pandeemiaga ei saada normaalselt hakkama, sest seda käsitletakse mitte meditsiinilise vaid poliitilise probleemina. Meil Canadas sisuliselt lõpetati korraline testimine, arvud läksid liiga suureks ja laborid niikuinii ei jõudnud teste enam töödelda (kahe nädalane hilinemine vastuse saamisel suurt ei aita kedagi).
VastaKustutaHaiglate koormus saavutas paar nädalat tagasi tipptaseme ja nüüd natuke langenud. Suremus on saavutanud sama kõrge taseme kui eelmiste kahe laine harja ajal. Loogika selles, et nüüd surevad inimesed haiglas lihtsalt kiiremini kui enne ja ei koorma haiglasüsteemi nii hullult (vähem haiglapäevi) - kes teab on siis tegu uue tüve eripära või arstide käitumise muutusega.
Poliitikud leidsid, et kuna rahvas on väsinud ja populaarsus kannatab siis leevendame piiranguid sadagu või pussnuge. Kohapealne teaduskoda ennustab leevendamisele järgnevat nakatumise tõusu. Hiliskevadeks, suve alguseks oodatakse uue laialdaselt vaktsiinresistentse ja kiire nakatavusega tüve väljailmumist.
Kui muud kasu protestimisest pole siis loodetavasti vähemalt kaotatakse varsti reisupiirangud. Milleks neid hoida kui viirus niikuinii igale poole levinud. Mind ausalt üeldes huvitab väga, mis olümpial saab, kas tõepoolest võimalik Hiinakatel Omicron "mullis" hoida. Konspiratsiooniteooria: pakub hea võimaluse oma sportlaste ohtlikud konkurendid rajalt maha võtta. Ma muretsen eelkõige Kelly pärast, ta meie ainus reaalne medalilootus ja samas hiinlanna konkurent.
>Suremus on saavutanud sama kõrge taseme kui eelmiste kahe laine harja ajal.
VastaKustutaSee on siis haiglasse sattunute suhtarvult? Sest nakatunutest satub omikroniga haiglasse väiksem protsent kui varasemalt, niipalju kui ma olen aru saanud.
>Loogika selles, et nüüd surevad inimesed haiglas lihtsalt kiiremini kui enne ja ei koorma haiglasüsteemi nii hullult (vähem haiglapäevi) - kes teab on siis tegu uue tüve eripära või arstide käitumise muutusega.
Seda ma teadsin, et haiglas oleku aeg on lühenenud, aga eeldasin, et "inimesed kosuvad kiiremini". Aga et ka surevad kiiremini, on küll huvitav.
Tasub meeles pidada, et ega see korona ainuke viirusnakkus ei ole. Mul on tütrel RS praegu ja minu meelest pole tal juba neljandat päeva häälepoegagi.
VastaKustuta