Käisin eile kinos SATC 2 vaatamas, pidavat ilge jama olema nagu mõnest blogist lugesin. Nüüd hakkasin uuesti selle filmi kohta arvustusi otsima ja oma imestuseks ei leidnud eriti midagi. Paar beibeblogi ainult, kus kirjas, et õumaigaad, me läheme homme vaatama. Peaks ju ometi selline film olema, mida kriitikud mõnuga materdavad, Dakil hea postitus sel teemal.
Aga siis filmist. Mina kiidaks kahe käega ja kuna ma üksi nii ei arva, siis julgen selle ka välja öelda. On mainitud, et SATC on üks väljamõeldud probleemidega pillavat elustiili propageeriv reklaamfilm. Ma ei tea, kas ma olen ainus loll, kes samasuguste "pseudosuhteprobleemide" käes kannatab aga kas tõesti mitte keegi pole tundnud, et kunagi ideaalse ja põnevana tundunud suhe taandub millalgi diivanil vaikides telekavaatamiseks? Kui tõesti ei ole, siis tahaks kohe neid nippe kuulda, mismoodi seda vältida saab. Minu arvates on SATC probleem see, et tõepoolest on tegemist keskmisest rikkamate elu näitamisega ja see ilus elu võib nii ära pimestada, et fassaadi alla ei näegi. Minu arust just filmi teine osa näitas, et "ka rikkad nutavad" - ehk siis leidus samastumisvõimalusi küll. Ja kogu see glamuur - eks ta ju reklaam ole aga kes julgeks öelda, et ta vaataks paremini filmi nelja töölisnaise raskest elust? Selliseid filme on ju tegelikult palju rohkem kui ehtsat glamuuri, mis siiski tegelikult enamikule naistest peale läheb. Ma ei taha öelda, et unistuste elu oleks see nätsumulliroosa unelm, kuid ilusaid asju on ikka ilus vaadata ju küll.
Film propageerivat lolle naisi. Hmmm, Carrie suhtepaanika on jah üldiselt naeruväärne (see suudluse osa siis), kuid kui paljud meist ennast armastuse pärast lolliks pole teinud? Pealegi ei saa kuidagi loll öelda naiste kohta, kes iseenda ülalpidamisega hakkama saavad (suur osa ju ei saa...). Või nagu Kerttu Rakke kunagi ütles, et kirjanikuna võetakse tõsiselt ainult naist, kes on paks, rasvaste juuste ja maani takuse seelikuga (mitte sõna-sõnalt nii aga mõte sama).
Asi, mis mind SATC juures häirib on tegelaste vanus - no mitte ei suuda uskuda, et vanusteks on 40smth ja 5 fcking 2. Teemad on ju tegelikult sellised nagu paljudel 20ndate lõpus või, hea küll, 30ndate lõpus, sest selle vanuse mängiksid ka praegused näitlejad välja.
Piinlikud momendid filmist: Liza Minelli laul ja karaoke "Me oleme naised".
Filmi point minu jaoks oligi see, et isegi kui sa üritad ja suudadki luua enda ümber esmapilgul ideaalse maailma: ideaalne abielu, ideaalne kodu, ideaalne töö, ideaalne pere, siis ikkagi ei jää sa kunagi rahule. Tuleb leppida, et igal asjal on plussid ja miinused, sul võib olla kõik olemas, kuid see võib väga kergesti puruneda. Parem leppida sellega, mis on kui taga ajada ideaali, mis tegelikkuses võimalik ei ole.
Mis komöödiat te ootasite? Millal enne see naiste elu lõbus on olnud? :P Nalja sai ju ka päris parajalt, kahju ainult, et suur osa nalju ei olnud tõlgitult nii tabavad kui originaalis.
Ja nüüd tahaks kohe kangesti kuhugi soojale maale ilusasse hotelli basseini äärde kokteili kulistama :) Aga nädalavahetus tuleb hoopiski veeta telgis, alla + 10 temperatuuri juures ning kindlasti sajab ka natuke vihma. Eesti suvi, mis on külm ja vihmane, kuid õnneks lühike.
Mina tunnen alati n2iteks sarja vaadates samastumist. Kuidagi nii h2sti tabavalt naiselikud emotsioonid ja m6ttelaad m2ngitakse v2lja, et aina vaata ja imesta. Ma r22gin praegu sarjast sellep2rast, et sari keskendub nii 6elda "meheotsingule" rohkem kui sellele, "mis tuleb p2rast". Kuna ma ei tea, mis p2rast tuleb, siis ma ei oska ka selle koha pealt kobiseda, kuid meheotsingud on ka p2riselus t2pselt nii v2rvikad kui sarjas :)
VastaKustutaMa olen ka kuulnud, et j6le jama film on, aga tahan sellegipoolest vaatama minna, pole veel j6udnud. Sa oled vist esimene, kes julgustab seda filmi ikka vaatama minna, nii et t2nud selle eest :)