Kuule, aga see on päriselt hull ju!

Mõned on siin oma kiiksudest kirjutanud, et uih ja aih, ma nii imelik, onju. Amatöörid. Aga kes siis ikka koera saba kergitab, kui mitte koer ise, kuigi enesekiitust on jube tüütu lugeda.

Teil muidu stigmad on kõigil käte peal või? No need Kristuse haavaarmi jäljendused? Ma enda omadest pilti ei hakka tegema, sest tegelikult on stigmad siiski vaid need haavaarmid, mis uskliku kehal, ma teatavasti usklik ei ole. Mul on sellised paksenenud naha laigud keset kumbagi peopesa, ei, ei ole väga rõve, kaugelt pole isegi näha, mõni on öelnud isegi, et ilusad käed (ongi, loomulikult). Ega ma ei saa siiski seda ka öelda, et need paksendid peopesadesse iseenesliku ilmutusena tekkinud on, ei, ikka mu oma käsi on siin mängus olnud. Ja ei, mitte raske maatöö pole käsi rakku ajanud. Mul on nimelt selline kaunis komme nimeta sõrmega peopesasid kraapida. Varem ma imestasin, et kuidas ometi kõigil kinnastel peopesad nii kiiresti viledaks kuluvad, siis sain aru, et kui ma niisama tänaval kõnnin teevad sõrmed samal ajal seda kraapimistööd, ime ka siis, et augud sisse ei kulu. A miks sa teed nii? A kust ma tean?

Juuste kruttimisest ma olen vist juba kirjutanud? Et mul on paremal pool juuksed lühemad kui vasakul, sest ma krutin nad niimoodi ära, et nad murduvad. Aeg ajalt lõikan vasaku poole järgi, sest no juuksur lihtsalt ei mõista mu sõltuvust. Ma ei keera salku ümber sõrme, see oleks köömes juustele, ma hõõrun juukseotsi sõrmede vahel. Et lõpetagu ma ära, kole ja paha ju? See on alateadlik sundkäitumine, mis käivitub eriti siis, kui ma pingsalt mõttetööd teen, magistrit kirjutades läks pool parukat ära. Ilma naljata. Vahel aitab, kui ma juuksed ära üles panen, aga no ikka mõni salguke kuskilt langeb. See on selline väljapaistev kiiks, mis teisigi häirib, L. annab vahest vastu näppe, aga see ei aita. Suitsetamist maha jätta on lihtsam, sest sa vähemalt paned tähele (vist?) kui uue pläru ette paned, juuste kruttimine tuleb automaatselt. Ja ma üldiselt olen olnud seda meelt, et mina eriti sõltumisaldis ei ole, sest mul organism lihtsalt välistab igasuguse liigtarbimise, halb hakkab, ei saa pidevalt juua-süüa-suitsetada või mis need sõltuvused veel kõik on, aga näe, kiiksudele mõeldes selgub kohe, et hoopis raskemakujuline sõltlane olen...

Te Mikita mitmiktaju mäletate? Ma kirjutasin sellest veidi siin, aga üldiselt mitte päris ausalt. Üldjoontes jah, peab olema mingi liikumine, et mõistus voolama pääseks. Mikital tekitas selle teise dimensiooni mets, mu meelest vabalt võib selleks olla ka autos mööda maanteed kulgemine. Minu jaoks on see kõigutamine. Mismoodi kõigutamine? No hulludest filme ikka olete näinud ju - ikka nii nagu hullud teevad! Mis ma näiteks nädalavahetusel üksi tegin - ei, ma ei läinud šoppama ega spa-sse, istusin kolm tundi diivanil ja kõigutasin ennast, samal ajal tähtsaid mõtteid mõeldes ja toimunut peas katalogiseerides. Seda ma tegin juba lapsena ja õnneks ei peetud kohe hulluks, sest emale meenus, et see on geneetiline, ta olla ka lapsena enda kõigutamist harrastanud. Miks ära tuleks lõpetada, selleks väga mõistlikku põhjendust ei olnud. Ilmselt on see mingi mediteerimise viis, mulle absoluutselt vajalik ja omane ilma milleta ei saa. Vähemalt korra nädalas pead saama niimoodi asjade üle järele "kõigutada", et asjad peas läbi mõeldud saaks ja oma kohtadele asetuksid. Niisama istumine ja mõtlemine jälle pole see, kuigi oleks ilmselt sotsiaalselt aktsepteeritavam. Või mingi ametlik mediteerimine, jooga vms. Aga miks ma pean lihtsalt ebasobiva vormi tõttu endale sobivat praktikat muutma? Ei eks ega L. pole ka sellest numbrit teinud, võib-olla on lihtsalt liiga imelik küsida, et "krt küll, MIDA sa oma arust teed?" Küllap eeldavad, et mingi "naiste värk", mis meestele mõistetamatuks jääb (aitäh, stereotüübid, siinkohal!) :) Ega ma muidugi püüan diskreetselt oma vaimseid praktikaid ajada ka, ei ole nii, et tulevad külalised ja ma siis vaikselt õõtsutan ennast kuskil diivaninurgas. "Kas su naine on....hull?" "Paistab nii!"

Mingeid tavalisi kiikse, nagu näiteks see, et üritad asju alati vaadati nii, et need korralike nurkade alt paistaksid, mingi mustri tekitaksid, ei hakka mainimagi. Lugesin veidi OCD (obsessiiv-kompulsiivne häire) kohta, seda pole mul kindlasti, sest noh, pidev koristamine oleks pigem suur pluss, aga peamine põhjus siiski see, et näiteks seesama kahjulik juuste kruttimine pakub mulle suurt naudingut, OCD puhul inimene oma sundkäitumist ei naudi. Teen, sest meeldib. Lihtsad, odavad ja kergelt kättesaadavad rõõmud? Ilmselgelt lihtsalt loll :)

EDIT: Ühtlasi õnnestus mul paari viimase postituse alt enda kommentaarid kogemata ära kustutada. Tegelikult kustutasin muidugi kõik (kuigi tahtsin ainult mingit hindikeelset spämmi kustutada), aga teised sain tagasi. Ma ei viitsi enda omi uuesti ka kirjutada, arvatagu siis, et mingi salapärane tsensuur on kallal käinud. Taaskord - omaenda rumalus ainult.