Tegelikult on halva filmi nägemine üsna haruldane asi, vähemalt tõeliselt halva filmi nägemine. On küll võimalik näha kellegi meelest halbu filme, kuid mitte selliseid, kus süžee tõeliselt lonkab. Sellised õnnetukesed tavaliselt kinodesse ei satugi ja kõrvaldatakse juba enne videolevisse. Kui nad USA-s ehk isegi linastuvad, siis meile nad ikkagi ei jõua. Halbu filme näidatakse meil tavaliselt telekast, aga ka seal on enamasti komöödiad, mis mõnele kindlasti meeldivad, "Major Payne" tuleb siinkohal millegipärast meelde.
Igatahes eile sai nähtud Selverist 35 krooni eest soetatud "The Tenants". Omaette huvitav on, kuidas see film üldse balti regiooni DVD-le sattus. Ma ei ole küll lugenud filmi aluseks olevat novelli, kuid see oli kas väga kehv, nii kolmese kirjandi tasemel (mida Pulitzeri-võitjalt ometi eeldada ei saa) või oli käsikirjaga totaalselt puusse pandud. Film oli kohutavalt stereotüüpne, ilma igasuguste üllatusteta, kõik inimestevahelised suhted nämmutati veel ka vestluses üksipulgi üle, et ikka kõik aru saaksid, miks keegi midagi tegi. Tegelased puuduvad - on ainult näitlejad, kes oma ridu loevad ning Snoop Dogg, kes iseendana käitub. Ma tahtsin küll poole pealt kangesti magama minna, kuid vaatasin elamuse mõttes ikkagi lõpuni. Plaanitud efektne lõpp osutus tõeliselt naljakaks - no mismoodi see kirves ikka inimesele nõnda kõhtu kinni lüüakse?
Hea puänt on see, et filmi kodulehel on lingi Awards all "coming soon...". Dream on...
Me vaatasime sõbrannaga eile õhtul filmi L`Ultimo Capodanno ehk Pidu jääb ära. Itaalia film ja kui Monica Belucci roll ja osatäitmine välja arvata, oli see lihtsalt liiga ebahuvitav. Kuigi terve film oli täiesti kreisi, nii et võiks ju arvata, et superpõnev ja hüperlahe. Aga ei olnud. Ma pool aega ootasin seda momenti, et need tüütud 99 minutit ometi kord läbi saaks.
VastaKustuta