Viimaste päevade Edgar Jah, Andrus Ei ja vastupidi reklaame vaadates vingusin minagi, et issand kui tüütu ja labane ja saaks need valimised juba läbi. Minu jaoks ongi juba läbi, sest käisin valimas ära (panin oma hääle samasse kasti, kuhu need 2 ametlikku häältemüüjat ja ootan pöidlad peos, et mu hääl ikka arvesse läheks).
Seoses selle pideva üksteise materdamisega tuli meelde aga üks seik varasemast ajast. Nimelt korraldati meil keskkoolis kodanikukasvatamise eesmärgil samuti valimised. Ikka korralikult - olid erakonnad, erakonnaesimehed, valimisplatvormid, reklaamid ja tutvustusüritused. Mina kui edumeelne inimene kuulusin tollal ka ühte erakonda. PPP oli selle nimi, pikemalt öeldes Pidu Pärast Pidu. Loomulikult oskasid konkureeriva erakonna meesliikmed selle nime oma fantaasialennuga ära labastada :) Igatahes oli see üks suur üksteisele kaigaste kodaratesse loopimise üritus. Mäletan, käisin isegi vastaserakonna plakatit maha rebimas...Mitte, et ma neid vihanud oleks või et nende valimiste tulemustest midagi sõltunud oleks. Lihtsalt jube hasart oli. Ja endal oli väga lõbus ning põnev.
Tõelistel valimistel on panused muidugi suuremad, kuid ei tasu unustada, et inimene jääb ikka inimeseks. Ärgem keelakem neile siis seda lõbu üksteist materdada! Meil võib ju tüütu olla aga neil endil on kindlasti hiiglama tore...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar