"Milleks raha raisata!" ütles üks mees eile selle kohta, et kas ta naistepäeval lilli ka kellelegi ostab.
Ma ei ole selline, kes patja nutaks kui teda meeles ei peeta (tüüpiline ju, et mehed ütlevad:"misjaoks need naised paremad on, kus on meestepäev" jne). Mulle tuletas see meelde üldist kõige rahas mõõtmist. Nojah, tulbikimp maksab lausa 45.-. Lisaks leidub hordides inimesi, kes ei osta plaate vaid tõmbavad neid netist, kes ei käi kinos vaid kasutavad taas netti. Õlut joovad nad ka kodus, sest baaris on kallis. Ma ei mõtle inimesi, kellel tõepoolest raha ei ole vaid neid, kes kõige selle juures üleolevalt irvitavad kui kavalad nad on. Mina ei saa isiklikult aru, kuidas selline kokkuhoid kasulik on. Ma investeerin parem oma raha elamustesse, mida plaadid, filmid (kinos saab kindlasti parema elamuse), raamatud või kasvõi kellegi rõõm kingitud lilledest mulle annavad. Kontole kogunev raha mulle seda elamust ei paku (ehk alahindan ma erinevaid võimalusi elamusteks?). Loomulikult ei tegele ma laristamisega, et ostame aga uue teleka, sest vana tundub kuidagi väike. Minu arvates on selline "kaval" kokkuhoid laiemas plaanis lausa kahjulik - mingi osa minu "raisatud" rahast läheb ju ikkagi uute elamuste loomiseks.
Võib-olla taandub see raha väärtustamine aga lihtsalt võrdlusele "mis sa loll sinna kinno lähed, selle raha eest saame kasti õlut ja kodus arvutist filmi vaadata" (kui see viimane üldse oluline on).
Tegelikult tahaks veel kahte bändi ka soovitada. Tavaliselt ma naishäältega raskemat muusikat väga ei armasta, kuid hiljuti avastasin 2 päris huvitavat "tüdrukutebändi" - Kittie ja Crucified Barbara. Ei, nad ei ole sama "karmid" kui Vanilla Ninja :P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar