Hall aga nahhaalne post-sovjett

Sain eile kokku oma sõbrannaga, kes põikas korraks Tartusse, et näidata enda väliseestlasest sugulasele ka seda Eestimaa kanti. Tema ja sugulase kohtumise lugu oli tegelikult väga lahe, nimelt avastas see Ameerikas sündinud kahe väliseestlase poeg läbi Geni oma Eesti sugulasi ning otsustas foto järgi, et minu sõbranna võiks olla selline sõbralik inimene, kes kohtumisega nõus oleks. Esimest korda käis ta siin viis aastat tagasi ning on nüüd juba pool Eestit läbi sõitnud ning jõudnud kohtuda märkimisväärse osaga oma siinsest suguvõsast. Seegi kord kohtus ta siin nii oma emapoolse kui ka isapoolse suguvõsa liikmetega. Kuna üht liinipidi põlvneb ta Hiiumaal elanud rootslastest, siis ütlesin mingil hetkel, et tegelikult näeb ta hoopis rohkem rootslase moodi välja kui eestlase, kuigi rootsi verd on temas vaid üks kuuendik ning ülejäänud osas on ta nö puhas talumats, kuigi koduseks keeleks oli tal inglise keel ning elanud on ta kogu oma elu heaoluühiskonnas. Ilmselt on päris paljud tähele pannud, kuidas väliseestlased näevad välja...kuidagi rõõsamad ja rõõmsamad kui meie inimesed. Oma peres oli ta kohe 50seks saavana noorim ning vaadates tema õdede-vendade pilte, imestasid kõik siiralt, et tegemist on üle 50ste inimestega.
Mu ema pani seda erinevust tähele kohe kui esimest korda üle piiri Soome sai ning leidis ka kaks põhjust, miks see nii võib olla - esiteks kannavad sealsed inimesed, eriti võrreldes meie vanema generatsiooniga, meeleldi heledaid rõivaid. Eks see on ajapikku muutunud ka, aga kui palju mitte-geisid mehi te teate, kes roosas sviitris ringi käiksid? Eriti talvel on meiemaalastel enamasti seljas justnimelt tumedad vammused. No loomulikult - hele on ju niivõrd ebapraktiline! Läheb ruttu mustaks ja vea seda siis keemilisse kogu aeg. Isegi L. kes on muidu keskmine morn Eesti inimene, pahandas, et poes olid meestejopede valikus ainult mustad värvid. Teine asi, mis isegi esimesega seondub ning millele ma seletust ei oska leida on see, et mu ema väitis justkui oleks "välismaal" puhtam - no ei ole seda tolmu ja läga nii palju. Võib ehk tõesti olla, et tänavapuhastus toimib seal paremini. Vähem tolmu ladestub nii kindlasti ka inimeste näokurdudesse.
Üldiselt saab välimuse järgi mingi rahvuse keskmisi jooni välja tuua - turistigruppi vaadeldes saab kergelt selgeks, kas tegemist on rootslaste, soomlaste või hoopis lätlastega (rääkimata muidugi jaapanlastest või ugandalastest). Välimuse alusel ei kuulu eestlased Skandinaaviasse. Ida-Eurooplastest eristab meid ka miski. Vaadates väliseestlasi tundub aga, et asi ei ole pelgalt geenides - Ameerikas elav väliseestlane on sarnane pigem keskmise valge ameeriklase kui kodueestlasega. Kas me hakkame kunagi kõik sellise heaoluühiskonna inimese moodi välja nägema? Või saab heaoluühiskond enne otsa?
P.S. Ilmselt kõrvaltvaaja teema, aga minu meelest on näiteks rootslased küll keskmiselt ilusamad kui ilusaks peetavad eestlased. Ma nägin Rootsis ikka karjade kaupa teismelisi, kelle näol ei olnud mitte ühtegi ebapuhtust - tekkis kohe tahtmine küsida, et mis kosmeetikat te ometi kasutate.

Ja lõpetuseks loomulikult üks korralik feil ka, ehk siis kuidas endast võimalikult halb esmamulje jätta. Nimelt istusime ühes pubis ning arve tasumise üle arutades tegin ettepaneku, et võtame ühise arve ja pärast omavahel klaarime. Põhjuseks siis säärane kummaline seik, et ühe kliendikaardiga ei olevat võimalik mitmelt arvelt soodustust saada. Petmine muidugi, aga noh. Tänu kliendikaardi allahindlusele olid aga lõplikud summad üsna ebameeldivad - no näiteks maksis õlu 2,38. Arvuta siis seda täissummat kokku, eks. Maksis üks seltskonnas olnud mees, õnneks mitte välismaalane, muidu oleks veel eestlastest halva mulje jätnud. Igatahes olid minu õlu ja kartulid vastavalt 2,38 ja 2,98 ning andsin maksjale 5 eurot, ise mõeldes, et no tagasi pole tal vaja andma hakata. 2+2 on 4 ju. Paarsada meetrit peale seltskonnast eraldumist meenus, et kui sendid ka juurde liita, siis oli arve ometi üle 5 euro. Piinlik, aga noh, elab üle. Kodus meenus, et krt, ma võtsin ju ühe õlle veel. Kuidas saab selline udupea olla! Ja ütle nüüd, et keegi usuks, et ma udupea olen! Loomulikult mõeldakse, et on alles nahhaal. Või siis olen vaid mina ainus, kes seda tähele pani. Ilmselt oleks viisakas ikka sõbrannaga ühendust võtta, et selline asi juhtus ja andku ta tolle meesinimese arvenumber.