Võtame lapsed ära ja anname homodele kasvatada!

Ärge küsige, kust mu informatsioon pärineb. Ma olen inimene, kellele meeldib ühiskonna kloaakides kolada. Igatahes on taas üks imeline vandenõuteooria liikvele läinud - uus perekonnaseadus on tehtud selleks, et saaks normaalsetest peredest lapsed ära võtta ja need siis homodele lapsendada anda. Näiteks soovitab FB mulle lehekülge "Teata kadunud lapsest" vms uus infotelefon see nüüd tehtigi - selle postituse alt sai lugeda mitmeid tõsimeelseid kommentaare, kus pannakse südamele, et sellele numbrile helistades on varsti su lapsed ära röövitud ja kasuperedesse paigutatud.
Haiglas olles õnnestus mul kokku puutuda inimestega, kellega muidu ruumi jagada ei tule. Minu maailmas oli mõni neist asotsiaal, tegelikult aga ilmselt lihtsalt üsna keskmine inimene. No selline ahelsuitsetaja-ropendaja, kelle mees on vangis istunud ning kelle peres käib sotsiaaltöötaja. Huvitav, et sellised inimesed ei varja seesuguseid fakte mitte kunagi, ka oma telefonikõned "kalli abikaasaga" stiilis "nahui, kui sa jälle täis oled, siis siia tule!" peeti täiesti avalikult. Imikule lutipudel käterätiku najal suhu, ise haigla välisukse vahele suitsu tõmbama. Toidusegu seisis tunde laual enne kui seda titele anti. Ma ei hakanud midagi ütlema ka, sest neiu teatas enne, kuidas ta "vihkab, raisk, kõiki, kes teda õpetada julgevad". Pärast tuli muidugi välja, et ta tõepoolest lihtsalt ei teadnud, et nii ei tohi, siis tundsin ennast süüdi, ma ei tulnud ju selle peale, et see pole elementaarne tõde, mida ta lihtsalt pohhuismist eirab. Hirm tuli naha vahele, et päriselt lastakse selline inimene vastsündinuga koju või? Tegelikult tal kodus oli juba üks laps, seega mingil moel oli ta omadega toime tulnud. Mõtlesin, et meditsiinitöötajad ei tunne vist sigaretivingu kui lubavad neiul last rinnaga toita, võiks ju ometi soovitada sellises olukorras vaid toidusegu anda. Kui aga lugeda artikleid sellest, kuidas mõned endale sünnituse ajal narkootikume süstivad, siis ahelsuitsetamine on selle kõrval ikka väike pahe. Samamoodi liikus haiglas ringi jutt ühest teisest noorest emast, kes olevat alles sünnitusel teada saanud, et ta rase oli ning seejärel paari päeva pärast haiglasse tagasi sattunud, sest laps oli laualt maha kukkunud. Ülejäänud emad veendusid üsna kiiresti, et tegemist on vaimselt veidi kerge tegelasega ning nende nõudmisel kutsuti haiglasse sotsiaaltöötaja. Ma ei tea, kas sellest ka mingit kasu oli, ehk sai nimi vähemalt kuhugi registrisse, aga igatahes kojuminekul oli noor ema oma vastleitud boyfriendile (imekombel leiavad sellised endale alati boyfriendi) ohanud "Ei tea, mis ma sellega nüüd peale hakkan?" Teiste emade südamerahuks oli mees veidi teravam pliiats tundunud ning vastanud, et sina ei pea midagi tegema, küll mina ta üles kasvatan. Loodetavasti jagub mehel selleks jaksu.
Ma arvan, et sellised olukorrad šokeerivad iga ema. Tekitavad reaktsiooni, et "lapsed tuleb päästa!" Tegelikkus on see, et lapsed kasvavad igasugustes oludes. Me ei saa kõrvaltvaatajana öelda, et sellised vanemad oma lapsi ei armasta. Nad lihtsalt ei oska teistmoodi elada. Viimases National Geographicus oli lugu sellest, kuidas sarnastest oludest pärinevaid vanemaid USA-s hariti laste kasvatamise teemadel ning kuidas see parandas laste hilisemat hakkamasaamist oluliselt, samuti olid vanemad õnnelikud, et nende lapsed saavad võimaluse õppida ja areneda. Ilma koolituseta ei oleks vanemad osanud oma laste arengut toetada. Sest mõne inimese jaoks ei ole lapsega suhtlemine, raamatute ostmine, mänguasjade kasutama õpetamine jms iseenesestmõistetav.
Vahepeal vist taastati vähemalt osaliselt kord, et mingil ajal peale lapse sündi külastab kodu meditsiinitöötaja. Ma tunnen üht sellist, kes varem seda tööd tegi ja väitis, et ikka päris suur protsent kodusid tekitab küsimuse, kas see on ikka õige koht lapse üles kasvatamiseks - koristamata (isegi mina suudan end võõra inimese külastuseks niipalju kokku võtta, et suurem laga kokku pühkida) kodu, pidžaamas kammimata juustega lapsevanem, tuulutamata ruumid ning üle selle lõugav telekas (mulle ütles haiglas ämmaemand, et minu palatisse tulles tal alati kõrvad puhkavad, sest mul ei mängi telekas 24/7 - kui see juba ämmaka hulluks ajab, siis mida veel sellest vaesest vastsündinust arvata?). Võtame kõigilt sellistelt lapsed ära ja anname homodele?