Suveks saledaks ja palju muid haigusi

Ma olen alati kaastundlikult ohanud selliste inimeste peale, kes loobivad mõtteteri nagu "iga asi juhtub põhjusega"; "kui kusagil sulgub uks, siis teisal avaneb aken"  -  halvas hea nägemine mõjub vist positiivselt vaid siis, kui see halb su endaga juhtub. Igatahes seekord said meie unistused teoks - L. on viimase nädalaga 6 kilo alla võtnud ja mina kõigest 3, aga asi seegi. Meid tundes võib arvata, et ilmselt tabas kõhugripp, kuid see on siiski vaid valdkonnaga täppi panemine, mingi viirus meile sealt Pärnust kaasa haakis (lätlased, ma ütlen), mis L.-l on nüüdseks kulmineerunud kahepoolse kopsupõletikuga. Mina, vana umbrohi, tundsin vaid eelmisel reedel, et nüüd oleks see koht, kus ma kunstliku kooma üle tänulik oleksin. Oli selline üldine valu, millest ükski valuvaigisti jagu ei saanud. Mu organism on ka ses osas pohhuist, et tema ei viitsi palavikuga jändama hakata  - milleks ressursse raisata. Nii ma siis peale paari köhatust ja natukest nohu kohe terveks saingi. Lastega läks enam-vähem sama kenasti, aga L. piinles 5 päeva 39-kraadise palavikuga, mille tulemusena ta siin mingi päev kokku hakkas kukkuma ja pidin isegi kiirabi kutsuma. No vot, pea siin siis niimoodi arvamusblogi, kui elu täiega sisse sõidab. Elublogi, ma ütlen. Igatahes on L.-l nüüd keelatud põhimõtteliselt kõik peale magamise ja söömise, loodetavasti ta seda viimast nii tõsiselt ei võta, maastleitud figuuri ei saa ju niisama raisku lasta.
Minust muidugi omastehooldajat ei saa, ilus oleks valetada, kuidas ma hea samariitlasena siin mehe eest hoolt kannan, aga tegelikult mõtlen vaid, et "saa, krt, juba ükskord terveks" ning mingi hetk mõtlesin, kuidas võiks oma pangaarve lihtsalt tühjaks teha ja nelja tuule poole jalga lasta. Haigelt inimeselt ju ei nõuta kodulaenu välja, eks? Mis raskeid hooldamiskohustusi ma siin siis täitma pean? Aa, no ei, ei midagi, poes käin vahest ja lihtsalt, köhimine ajab närvi....
Kass on ka lolliks läinud. Iga päev ajab nimelt oma veekausi kummuli. Meil on veel selline raskem portselanist kauss, nii et ta peab jõudu ning osavust rakendama, aga see teda ei takista. No mida? Jätan ta saabuvaks suveks veeta või? Ta vist ei aima, et kui mind kodus ei ole ja ta kohe hommikul kausiga üks-null teeb, siis uut vett ei saa ta enne seda, kui mina tagasi tulen. Võib-olla on tal oma allikad, ei tea. Kas kassidele ei tehta mingit jootmisnõud nagu a la lehmadele, et vett niriseb vaid siis kui ninaga tonksad? Sellega, et ta veekraani õpib lahti tegema (ja lahti jätma) ei taha ma arvestada.
Kui juba füsioloogiliste protsesside kirjeldamiseks asi läks, siis anname aga hagu juurde, mis elublogi see muidu on ilma eluliste tunnusteta. Mehed ei pea edasi lugema, ausõna, juttu ei tule tissidest (sattusin siin kuidagi auväärt tissiblogijate eesotsa ju ka). Igatahes, naised, mida te teete esimese asjana, kui selgub, et on väljasõitu oodata? Loomulikult te arvutate välja, ega teil ometi sel ajal päevi ei hakka. No mu Barcelona väljasõiduga kukkuski see jackpot sülle ja kuna muid meetodeid pole kahjuks leiutatud (peale tahtliku rasestumise, aga tänan, ei), lasin endale selleks puhuks pillid välja kirjutada. Nüüd on nii, et päevad on üle päeva. Juba nii nädala jagu ja paar päeva lisaks. Jääbki nüüd nii või? Vihma käest räästa alla, ma ütlen. Mõnus laudlina suurune infoleht kõrvalmõjudega oli ka. Loomulikult ei viitsinud ma seda läbi lugeda, sest olin ju ometigi hea 8 aastat või rohkemgi pillide peal. Silma hakkas aga seesugune diagnoos nagu "vasomotoorne riniit" ehk siis teadmata põhjusega nohu. Mul oli see ju aastaid! Kas tõesti võib olla, et see oli pillidega seotud? Toona nagu seda kõrvalmõjude alt ei mäleta. Ometigi sai see mingi hetk läbi ja see mingi hetk langes sinna aega, kui ma enam pille ei võtnud. Sellise vihje sain ka, et üle keha sügelemine võib viidata maksa üles ütlemisele. Muidu olen kuulnud, et mul võiks urtikaaria olla - taas üks tore erinevate põhjustega häda. Mul tekivad need punnid ja sügelus näiteks peale tööd koju jõudes või magama heites, muul ajal harva, eriti tihti aga seoses sellega,  kui teiste inimestega räägin. Võimas. Võib-olla ei olegi siis närvid krussis vaid hoopis maks läbi.