Ilusad inimesed

Õppetund, mille sa arvad, et sa saad: lõpuks ometi oled sa 40. eluaastaks võimeline jooma paljast viina ilma pealevõtukata. (Muide, ma olen veendunud varalahkunud Jüri Pino teoorias, et viinale ei peaks mitte peale jooma, vaid peale ampsama. Ja tegelikult suutsin ma viina ilma pealevõtukata juua ka siis, kui mul oli kunagi see üldine maitse- ja lõhnatundmatus, ammu enne koroonat. Aga see on seisund, mida ei soovitaks vaenlaselegi, kui mul neid oleks.)

Õppetund, mille sa tegelikult saad: ei tasu juua vedelikke, mida ingellikult ilus noormees (= ägedalt ekstreemselt tätoveeritud ja neete täis), keda su sõbrad näivad tundvat, sulle klubis hõlma alt plastpudelist valab. Hommikul on tunne, nagu keegi puuriks su kuklasse trelliga auku.

Ma ei tea, miks ma sellega üldse alustasin (ammu kaine olen), aga välja jõuda tahtsin sinna, et ilu on paganama suhteline. Üritasin vaadata Sally Rooney romaanil "Normaalsed inimesed" põhinevat samanimelist seriaali ETV2-st, aga üle poole esimese osa ei suutnud. Raamatus on peategelased ilusad, ka seriaalikirjelduses korratakse seda, aga kui sa vaatama hakkad, siis nad ei ole kohe üldse ilusad. See häirib nii koledasti, et kui veel meenub, et tulemas on tonnide kaupa seksi, siis sa lihtsalt loobud, sest ei taha ennast traumeerida. Ja nad ei ole ainult keskpärase välimusega, nad on ka vanad, et mängida keskkooliõpilasi. Vaatasin Wikist järele - üks peaosatäitja on hetkel 25, teine 23, seriaal tehti 2020. Nooremana selline asi nagu ei häirinud. Vana see Luke Perry oligi, kui ta Beverly Hillsis kooliõpilast mängis? Või Rosa Garcia? Raudselt üle 30ne? Aga siis ma olin ise noorem ja kõik vanemad olidki vanad, see oli ok. Nüüd ma ei usu enam, et keskkooliõpilane vana saaks olla, sest ma ise ju ei olnud. "Normaalsetes inimestes" tundusid mulle meespeategelane ja tema ema enam-vähem üheealistena. Ok, guugeldasin, olidki põhimõtteliselt, ema mänginud näitleja on hetkel 37-aastane. Igatahes, ma ei suutnud seda seriaali vaadata, sest mu oma peas on tekkinud selge ettekujutus, millised raamatutegelased olid ja see seriaal on minu ettekujutusega liiga suures vastuolus. Huvitav, et E. Ferrante Napoli raamatutel põhineva "Minu geniaalse sõbranna" seriaaliga mul seda probleemi ei olnud. Väga ootan kolmandat hooaega!

Seejärel hakkasin vaatama dokki "Rasvarinne", hetkel saab seda veel ETV2-st vaadata. Uuriv ajakirjanik nagu ma olen (nali oli see), hakkasin vaatama, et miks väidetakse, et film on neljast naisest, tiitrites on neli peategelast, reklaamplakatil on neli naist, aga ühte neist mina mujal kui korra ühes episoodis ei näinud. Mida ma avastasin? Film on miskipärast tsenseeritud ja lühemaks lõigatud, vähemalt see versioon, mida ETV2st vaadata saab. Ametlikult on filmi pikkuseks 1h 28 min, ETVs on filmi alla tunni! Väga kahtlane. Me näeme Helenet, Paulinet ja Martet, aga Wilde Siemi lugu meile miskipärast ei näidata. Mis minu jaoks ühendas neid kolme nähtud naist - nad kõik olid väga ilusad inimesed hoolimata paksusest. See ETV2 reklaampilt naistest on õudselt ebaõnnestunud, seal nad küll kenad ei paista jah. Teema ise on väga vastuoluline ja ma võin ainult õnnelik olla, et mul ei ole söömisega ebatervet suhet. Filmist jäi siiski mulje, et seesugused häired on tingitud ebakindlusest noorte inimeste elus - Pauline isa kommenteeris tema toitumist ammu enne seda, kui tüdruk paks oli ja Helenel oli raske lapsepõlv, kus ta alkohoolikust isale pigem ise lapsevanem olema pidi. Kas sellest nõiaringist mingi väljapääs leidub või ongi ainuvõimalik püüda end mitteaktsepteeritud kehas hästi tunda, kuivõrd see üldse võimalik on, seda ma ei tea.