Lugesin just üht raamatut, millest peagi täpsemalt kirjutan, aga eraldi tahaks mainida üht kohta, kus võrreldi meeldiva laulu esmakordset kuulmist armumisega esimesest silmapilgust. Kuna ma olen ilmselt demiseksuaal, siis armumist esimesest silmapilgust ma kunagi kogenud pole ega loodetavasti ilmselt ei koge ka. Miks loodetavasti?
Kas ma olen ainus, kelle jaoks juba ammu enne seda, kui ma sain teadlikuks seesugusest asjast nagu demiseksuaalsus, tundus see armumine esimesest silmapilgust vägagi ohtliku ja riskantse värgina? No ikka nii, et näpud risti, ma loodan, et mul seda elus ette ei tule?
Kujutage nüüd ette, et te olete toredas suhtes, ehk on teil ühised lapsed ja/või koduloomad, pangalaen, ühine kodu jne ning siis ühel päeval kasvõi toidupoes, kohtate te Teda. Te vaatate tema poole ja saate kohe aru, et Tema see on - teie Elu Armastus! Mis teete nüüd? Kes armastuse nimel ei võitle, on luuser, eks? Võib ju muidugi ka juhtuda, et teie Elu Armastus teie vastu sugugi samasugust tõmmet ei tunne, aga isegi selleks on abivahendid olemas, Kristallkuul valgustab sel teemal. Ok, ilma irooniata, see on ilmselt keerulisem olukord ja enamik inimesi siiski loobub ja lepib, et miski hullus teda keskeas tabas, aga õnneks ühepoolselt ja ta ei rutanudki olemasolevat suhet prügikasti heitma. Aga kui juhtub, et teine pool tunneb sama? Kas te ei võitleks oma elu armastuse pärast? Siis ütletegi oma elukaaslasele, et sorry, kohtasin kedagi teist, tunnete vastu ei saa, ma ju ometi pean imele võimaluse andma? Ma usun, et on isegi neid teisi pooli, kes sellise seletusega lepivad - mis sa ikka ära teed? Võib-olla ehk unistavad isegi sarnasest stsenaariumist. Rahade, kinnisvara, lähedaste ja ülalpeetavatega on muidugi paras jama majas, aga no armastus õigustab ju kõik. Päriselus tuleb sellist asja ikka väga tihti ette. Sageli nimetatakse seda keskeakriisiks, millel on kole naeruväärne varjund. No aga, kes ütleb, et armastus just keskeas tabada ei võiks? Oled ju siis päriselt täis kasvanud, üldjuhul tead, mida tahad, oled tark, elukogenud ja isegi veel ilus.
Mulle stabiilsust hindava inimesena tundub see kõik nii õudne-õudne. Hoiaks miski mind sellise "õnne" eest.
Või toredas suhtes olles esimesest pilgust armumist ette ei tule? Et ikka peab kuskilt king pitsitama enne? Ma küll selles nii kindel ei oleks, mu arust on äkiline armumine samasugune pea kohal rippuv kirves nagu päeva pealt hulluks minemine. Kumba tihedamini ette tuleb?
Kui välja lähed, väldi pilk-kontakti!
Ma ei tea mis seksuaalne mina olen aga sihukest esimesest pilgust armumist täiskasvanuna küll ette ei kujuta. Noorest peast muidugi jäi pidevalt tüdrukuid silma, keda tahaks hoobilt pikemalt mõtlemata krabada aga kunagi ei kaasnenud mingit pikema plaani tunnet. Nagu kuidas seda saakski tekkida ilma mõnda aega koos olemata ja teist tundma õppimata??? Kaasaga oli muidugi see esimene võimas tulelõõm aga võttis ikka veidi aega enne kui hakkasin kaaluma võimalust, et tema see õige on.
VastaKustutaNo ja keskealisena eks ikka leidus selliseid neidiseid ja olukordi, kus kiusatus tekkis aga puht seksuaalne. On esinenud ka paar vastassoo esindajat, kellega jube põnev juttu ajada, aga õnneks seksuaalne tõmme puudus. Mul ikka hullult vedanud et kaasas ühendab ennast armuke ja sõber ja superkokk :D
Tõepoolest oleks ikka hirmus küll kui sihuke armumine peaks juhtuma, õudne mõelda kui palju jama kaasa tooks, ma lihtsalt ei viitsiks :P
Päris hirmus on , kui oma Elu Armastuse leidnu (sealjuures lapsevanem) astub üles teadaandega, et nüüd LÕPUKS on ta oma TÕELISE elu juurde jõudnud. Mõnikord tuntumate inimestega juhtub nii.
VastaKustutaMina armun kergesti ja mõnikord suht lühikese tutvuse peale (kuigi kas nüüd just esimesest silmapilgust...), aga sellise inimesena ei võta ma seda ka teab kui tõsiselt. Tuleb tunne, läheb tunne, lisab elule vürtsi, aga ega ma selle pealt otsuseid ei hakka tegema.
VastaKustutaIlmselt sai see niiviisi kujuneda tänu varasele alustamisele - ajaks, mil ma jõudsin ikka, kus on voli suuri otsuseid teha, olin ma juba kümneid ja kümneid kordi armunud ja ära õppinud, et isegi kui see tundub hetkel kogu maailm, siis tuleb varem või hiljem järgmine samaväärne kogumaailm jälle.
Mhmh, kunagise sariarmujana noogutan kaasa. Kui oled elus ikka 300 korda armunud olnud, ei hakka selle tunde pealt mingeid suuri otsuseid tegema.
Kustuta