Mul on ikka õige tore jõulukalender, eile rääkisin haigustest, täna tuleb juttu vaesusest.
Millisesse majanduslikku segmenti te oma leibkonna paigutaksite? Ma olen harjunud end keskklassiks või isegi kõrgemaks keskklassiks pidama, sest noh, ei ole ju nagu väga kurta millegi üle. Hiljuti lugesin aga uudist sellest, kuidas absoluutses vaesuses elavate leibkondade arv on üha suurenenud ja avastasin sealt samast artiklist, et minu tase vastab hoopiski suhtelises vaesuses elavate normile. Nojah siis, tore teada. Keskmise kisuvad muidugi alla need kaks muidusööjat, kes ise ei panusta, aga ma ei oska öelda, et me seepärast mingit puudust kannataks. No vaene on ju see, kellel katus laseb läbi, kõht on tühi, riided seljas auklikud ja elekter välja lülitatud?
Tegelikult vist mitte. Pangas töötav sõbranna rääkis, et levinud võlgniku tüüp on pigem selline, kel uhked riided, naistel kunstkaunistused, uusimad tehnovidinad näpus, aga makstakse oma üle-üleeelmise telefoni järelmaksu, igast pangast on tarbimislaenud ja krediidivõimekus ammu punases. Selle kõige juures teenitakse täiesti arvestatavat tulu, aga lihtsalt kulutused on veel suuremad. Kas võib siis öelda, et ei osata majandada või siis pigem osatakse? Suva ju need laenud, mida tagasi maksta ei kavatsegi!?
Mingi erilist odavat hiina saasta parseldav netipood reklaamib end mulle hüüdlausega: "Šoppa nagu miljardär!". Ilmselt mõtlevad nad seda, et nende poest oste tehes ei saa arugi, et raha kuluks, aga ma mõtlen ikka selle peale, et palju miljardärid tegelikult üldse mingit träni hunnikute kaupa kokku ostavad? Vaese mõttemall on see, et oh, oleks raha, ostaks palju asju! Rikkaks sellise mentaliteediga ei saa. Vähemalt mitte miljardäriks ja pikaks ajaks.
Kui mingi asi on ebamõistlikult kallis, siis ma ei mõtle, et tahaks endale seda lubada, ma mõtlen, et ainult loll ostaks sellise hinna eest. Isegi see paabulinnusabaefekt, et uhkeldamine ebamõistliku asjaga näitab, et indiviid on niivõrd vitaalne, et saab sellist priiskamist lubada, ei päde inimeste puhul mu meelest nii väga, sest sageli on see äärmiselt lühiajaline värk ega ütle midagi indiviidi edasise maksejõulisuse kohta. Vana raha omanikud ei käi ringi firmamärgid rinnal.
Eile nägin linki ühele Ekspressi artiklile, mis oli siis pila ja stiilis "Eestis on elu hullem kui põrgus ja kes selles süüdi on" ning 98% seda linki kommenteerinutest ei olnud aru saanud, et tegu on pilaga. Kui sul on arvuti/nutitelefon ja vaba aega, et selle taga istuda ning riiki kiruda, siis ilmselt on sul veidi kummaline arusaam põrgust.
Kas seda võtsid arvesse, et alaealised muidusööjad lähevad 0,3 kordajaga arvesse? Aga kui seda arvesse võttes ikkagi numbrite järgi vaesuse all peaksid kannatama, siis on ilmselt asi selles, et sul naabrid veel vaesemad, sest statistikaamet ütleb seda ka et suhtelises vaesuses elav inimene võib küll hästi teenida, aga kui näiteks tema naabril või kolleegil on veel suurem sissetulek, tekib ebavõrdsus.
VastaKustutaNii et koli jõukamasse naabruskonda ja hakkad kohe ennast vaesena tundma nagu norm ette näeb;)
Ei võtnud seda arvesse, ole sa tänatud teavitamast :)
KustutaOn inimesi, kes saavad hästi hakkama väikese sissetulekuga ja on inimesi, kes suure sissetulekuga pidevalt rahahädas. Tore oleks näha kuidas nood 98% hädaldajatest kommentaatoreid nõuka aja viljastavates tingimustes mõnuleksid, mida paljud neist taga nutavad :D
VastaKustutaMa ei ole süvenenud, kui palju sellistes kalkulatsioonides olemasolevat vara arvesse võetakse? sest mu arust on suur vahe, kas ütleme 500 per nase leibkonnal on omaenda ja ilma võlgadeta kodu / turvaline lepinguga üürikas, kus omanik ei saa meelevaldselt hinda muuta ega lambist välja visata - või suure laenumakse/üüriga elamine, mis neelab suurema osa sissetulekust.
VastaKustutaMa ei viitsi praegu kalkuleerida, aga tundub suht tõenäoline, et puhtalt sissetuleku järgi oleme ka meie suhtelises vaesuses. Aga kodu, kust ei saa välja tõsta ja suhteliselt väike laenumakse (mille hüpoteek ei ole ka selle kodu peale) ning asjaolu, et meil on keskmisest rohkem ka vaba aega muudab pildi oluliselt roosilisemaks.
VastaKustutaSee vaba aja tegur tuli mulle praegu haigena eriti reljeefselt kätte. Nädal aega kodus passinud; tööd teinud suht vähe, nii et võiks öelda "sissetulekud langesid".
Aga ma pole see nädal otsa poes käinud, A. kah käis ja tõi neid tavalisi asju, mida tema ikka toob, mitte rohkem kui muidu. Tegin kodus vedelevatest varudest (mul on harjumus soodukaga oa- ja tomatikonserve tagavaraks osta näiteks) süüa. Minu väljaminekud toidu peale on sel nädalal täiesti nullis olnud.
Ja ei saa ka öelda, et noh, nüüd sõin osa varusid ära ja pärast pean kulutama nende täiendamiseks. Kui ma väljas rohkem ringi traavin, siis tunnen ka rohkem vajadust n.ö kosutuskulude tegemiseks - osta "midagi head", pluss ei jõua enne kõhu tühjaksminekut koju ja olen sunnitud midagigi väljas sööma. See ei ole mingi oakonservide ostmise suurusjärk.
Too arvutus oli jah puhtalt sissetuleku põhjal ja nagu näha, suutsin ma sedagi valesti teha.
KustutaMuus osas nõus sinuga, ka selles osas, et haige olles, eriti kui on selline mõttetu haigus, mille jaoks ravimeid ei kulu, on kokkuhoid ilmne.