Kuna ma eile olin just sobivalt ühe postituse avaldanud, siis tuli mõte, et prooviks kah seda jõulukalendri asja. Ma olen sel aastal niikuinii blogimise üsna unarusse jätnud, sest miskipärast jõuan enne kirjutama hakkamist alati küsimuseni: "A mis selle mõte on? On seda kellelegi vaja?" ja kuna loomulikult mõtet ega vajadust pole, siis ei kirjutagi.
Muidu olen tatine. Nii meeldiv on nädal otsa pooles vinnas tööd teha, et nädalavahetuseks haigeks jääda ning siis esmaspäeval taas pooleldi tervena jätkata. Ma isegi ei ole eriti haige, selline kergemat sorti nohu. Õige nohu on ikka selline, kus pea paks ja valutab ning ninast ei tule nuuskamisel tilkagi, ma praegu lihtsalt vahepeal pean nuuskama ja öösel on nõme magada.
Siiski oli plaanis täna ja homme kontsertidel osaleda, mis nüüd paraku nägemata jäävad. Ei taha nui neljaks ennast kuhugi kohale vedada, kui täie raha eest nautida ei saa. Täna esineb tuttav oma bändiga, ma pole neid varem laivis näinud. Bändi nimi on maakeeli pmst Anna Haava, avastasin just. Ei teagi, kas taotluslik või minu avastatud kokkusattumus. Paar itaalia metalbändi oleks ka kavas olnud, neid oleks ka huvitav näha olnud kindlasti. Samas, ma ei tea neist miskit ja tuttava bändi on lootust veel näha. Homsega on asjad nutusemad, sest Genis esineb üks mu kõige lemmikumatest bändidest Metro Luminal ja mingitel segastel asjaoludel ei ole ma neid mitte kunagi laivis näinud. Päris oma lemmikkoosseisus, kus laulab Vainola, nad vist enam üles ei astugi, praegu laulab Rainer Jancis ise ja ega ma ette ei kujuta, kuidas tema ettekandes need lood kõlavad. Vaatasin nüüd, et Youtubes on üks Terevisiooni salvestus täitsa olemas, kus Jancis laulab, eks vaatan seda siis.
Sellega seoses meenus, kuidas juba teist aastat järjest teatab Mini päev enne tähtaega, et tal vaja nüüd ruttu üks eestikeelne luuletus pähe õppida, andku ma mõni luuleraamat. No ja mul on ju neid kolm - Freddy, Villu ja Mait Vaigu oma :) Viimane on iga kord asja ära ajanud. Lihtsalt iga kord mainin, et noh, see on Kosmikutel laul ja see Sõpruse Puiesteel jne.
See jõulukalendri formaat on ses mõttes hea, et saab kirja pannad mingid väiksemad killud, mille peale tavaolukorras postitust ei teeks. Mäletate, mul oli kassi junnidega probleem? Pissinud ta rohkem ei ole, aga korra kuus pani pabulad ukse ette hakkama küll. Nii siis, kui me kodus olime ja kui olin just liivakasti ära puhastanud, seega mul said ideed otsa. Küsisin eelmine nädal loomaarstilt, kui sinna kassitoitu tooma läksin, mida tema arvab, no ja esimese pakkumisega oli ilmselt pihtas-põhjas. "Kas teil teist kassi ei ole majja tekkinud?" No loomulikult, augustis kolisid alumisele korrusele uued üürnikud ja neil on Maine Coon. Kuidas ma ise neid kahte asja kokku ei osanud viia? Arst lohutas, et kord kuus on väga hästi, pole siin midagi kurta. Mis seal's ikka - vaja järjekordsed naabrid majast välja suitsetada, järgmised junnid viin kühvliga nende ukse taha. Aga aww! Minu väike vapper rüütel - loodab, et tema tibatillukesed junnikesed aitavad selle ilvesesuuruse eluka vastu!
"See jõulukalendri formaat on ses mõttes hea, et saab kirja pannad mingid väiksemad killud, mille peale tavaolukorras postitust ei teeks." Just nimelt. Kui mu mälu ei peta, oli see Maarja, kes tõdes, et igapäevane postitamine võtab soorituspinget maha. Muidu on jah nii, et esiteks küsid endalt, et milleks? ja kellele?, ja pikemaks veninud vaikuse korral tunned, et peaks justkui miskit põhjapanevat, sügavat, maailma raputavat kirjutama.
VastaKustutap.s. Ja muidugi "welcome to the club" kah. :)
Kuidas see jõulukalendri formaat käib? Noh, nii, puust ette ja punaseks invaliidile 😅 Tänan juba ette! Kniks ja kraaps!
VastaKustutaIga päev postitus ja siis lugejatel on "mis täna on?" =)
KustutaWhat she said. Ja milleks üldse vaja on? Mina, lugejana, tunnen, et keegi räägib minuga. Räägib minuga eesti keeles, heatahtlikult. Soovib, et ma aru saaksin, kaasa mõtleksin. Jah, kõik see on minu elust puudu. Kui mulle olulised inimesed isegi mu terele ei vasta, siis... Olen väga tänulik Sulle ja Epule ja Maarjale ja kõigele teistele (sajakonnale) mu blogrollis olijatele.
KustutaAitäh kommentaari eest, Mai (ja teised ka muidugi), ma ausalt ei olnud sedapidi mõelnud, pigem ikka kujutanud blogijat hüüdjana kõrbes. Kuigi, ega minu jaoks on ju ka teiste blogide lugemine oluline rõõmu allikas päevas.
KustutaJust! Kui iga pisaratest allika kõrval on olemas ka rõõmu allikas, siis tekib tunne, et ma täitsa jaksan ju! Jaksan teha tänast päeva ja homset päeva ja. Elul on pakkuda uskumatuid kogemusi, lihtsalt tuleb kohal olla.
KustutaKirjuta seepärast et endal lahe. Kassile edukat junnimist, sinna teise ukse taha. Tavaliselt muideks käiks nad märgistamise mõttes vedelat vastu ust pritsimas kui vähegi saaks.
VastaKustuta