Ei, ma ei usu!

Kuigi väidetavalt oli Kreeka filosoofias uskumine kõige madalam tunnetuse vorm, siis on üks asi, millesse ma olen alati võimeline uskuma - selleks on inimeste lõputu lollus. 

Lõpetasin just Adam Kay "Oh sa püha(de) vahetus!" (mulle tundub see sulgudes lisandus mõttetu, kuna minu teada on eesti keeles see hüüatus just mitmuses "Oh sa pühade vahe", iseasi, paljud niimoodi tänapäeval hüüatavad üldse, pealkirjas ilmselt soovitakse rõhutada seda, et pühade vahetusi oli mitu, mitte ainult üks) ja reedan veidi rõõmu teile (jaa, ma mõtlesin välja sõna spoilerdamise asemele, aga see sobib kahjuks ainult teatud olukordadesse), aga kui siit võib jääda mulje, et tegemist on mingi huumorikogumikuga, siis ärge muretsege, nutta saab ikka ka, sest elu ongi selline. Soovitan enne küll kätte võtta Adam Kay esimese üllitise "See teeb haiget", siis saate paremini aru, miks ta kohati väga üle võlli tundub olevat ja tausta saab ka selgemaks, "Oh sa püha(de) vahetus!" on pigem ikkagi jõulukas ja nišitoode - samas sealne lõpusoovitus - äkki ei topiks vähemalt pühade ajal endale kehaõõnsustesse asju, mis sinna toppimiseks ette nähtud ei ole, sest arstidel on niigi käed tööd täis, tundub igati mõistlik ka praegusel ajal.

Uskumise juurde tagasi pöörates, loen L.-le ette mõned meeldejäävamad lõigud raamatust, no näiteks selle, kus inimene kasutab libestina maapähklivõid, teades samas, et on sellele allergiline, aga eeldades, et allergia kehtib ainult nabast ülespoole jääva keha kohta või siis need geeniused, kes asendavad puuduva kondoomi šokolaadibatooni paberiga (taaskord aktuaalne maskide kontekstis, ega ma ise parem pole, kasutades taskust tõmmatud maski - peaasi, et midagigi!). L. vastab selle peale, et tema küll sellist asja ei usu, see peab olema välja mõeldud. Mina paraku ei usu, et Adam Kay need lood välja mõtles. Ma olen veendunud, et päriselu on paraku šokeerivam, kui fantaasia. Skeptiline tasub muidugi olla, aga inimliku rumaluse osas ma kipun pigem uskuma.

Teistpidi skeptitsism paneb mu ka natuke pead kratsima (ok, mul on JÄLLE vale šampoon ja kõõm peas), näiteks rääkis mu sõbranna, kellel on üks teine rase sõbranna, kes rõõmsalt sushit vohmib, et kuule, ma tean ühte Marcat, kellel nats pahasti läks seoses sellega, sai listeeria ja enneaegse sünnituse. Mille peale too rase siis ütles, et "no ei usu, et see ikka listeeria oli!" Ma kunagi avaldasin enda listeerialoo detailid just selle lootusega, et äkki kedagi paneb mõtlema, aga ma ei tulnud selle peale, et seegi on usuküsimus. Kui nüüd mõtlema hakata, siis enamik siin elus on usuküsimused. Me olemegi üsna madala tunnetusega loomad. Filosoofiaga on ka suhted üsna keerulised:

View this post on Instagram

A post shared by Keiti Vilms (@keitivilms)