Kott pähe!

Kuna Ritsikut huvitas, mis mul kosmeetikakotis leidub, üritasin pilti teha ja no ausõna, püüdsin, aga välja tuli täpselt sama jube nagu need pildid, mida L. oma peegelkaameraga teeb. Ta nimelt ostis kunagi bitcoinide eest fotoka (nüüd saaks nende eest ilmselt maja...), mille ma puruks viskasin (ikka juhtub...), ostsin siis uue, kingiti veel fotograafiaõpik ka lisaks, aga tema süüdistab endiselt, et lihtsalt fotokas pole tasemel...Mõtlesin puhtalt trotsist pildistamise ära õppida, aga no see tõesti absoluutselt ei huvita mind (miks, oo, miks see kõiki teisi huvitab? Mu meelest rikub kaamera taga olemine igasuguse ürituse ära ja ma tahan ikka kogeda vahetult, mitte pärast piltidelt kaeda). Parimaid pilte teevad jätkuvalt meie peres telefonid (mitte küll kahjuks minu Nokia), seejärel mina oma seebikaga (need konkreetsed siin lihtsalt ei õnnestunud) ja kõige kindlam altminek on Nikoni väljavõtmine.

Aga kosmeetikakott siis. Kõigepealt tegelikult külmkapp, sest kreeme hoian ma siiski seal.

Vasakult silmakreem, Yves Rocheri oma, ema kinkis. Ma muidu kasutan Dermoshopi Q10, see praegune on selline keskmine - ei kuiva väga kiiresti (kui ma tahan kohe meikima hakata, siis see on natuke segav) ja üks rullikutest lasi ka tuubi küljest jalga. Muidu peaks jahutama küll, aga mul õnneks kottis silmaalustega probleemi pole. Kuigi eelmisel nädala ärkasin hommikul silm täitsa kinni paistetanud - põhjuseks kulmu alla tekkinud hiiglaslik valus mädapunn. Nii imelikus kohas polegi veel punne näinud.
Keskmine on mu talvine näokreem, mida hetkel peale sauna ja öösiti kasutan, kah Dermoshop. Ma tellin seal päris palju, sest tooted sobivad ja on hea hinna-kvaliteedi suhtega. Ema kolleegid tellivad minu kaudu ja siis saan sageli osa asju üldse tasuta. Igatahes oli mul aastaid see teema, et kevad-talvel läks nahk nii kuivaks, et meiki oli pea võimatu peale panna, nahk ketendas otsa eest võimatult, igasugu kreeme sai proovitud, aga see kombo Dermoshopi öökreemist, Bionike päevakast ja L'Oreali CC kreemist oli ainuke, mis mu naha korras hoidis, nüüd olengi kahel viimasel talvel nende juurde jäänud.
Paremal siis ongi päevakreem Bionikelt (Defence XAge),  see on apteegikosmeetika, tõeliselt hea kreem ja kui nad just teda tootmisest maha ei võta, siis jään selle juurde. Ega ma üldiselt ei tea, mida reklaam selle kreemi kohta lubab, mulle on oluline ainult see, et ta ei jäta nahka kestendama.
Seerumit, D'difference (vana nimega Domina Elegans) oma, kasutasin kriitilisemal talveajal ka, seda müüdi vahepeal soodukaga, hetkel on ka, aga ainult suur pudel ja see on päris krõbeda hinnaga. Paistab, et see konkreetne läheb tootmisest maha (nagu kõik, mis mulle sobib). Miks kasutasin? Lootuses, et niisutab sügavuti ja ennetab kuivust.

Kosmeetikakott siis, seal mul tegelikult mingeid imetooteid pole (peale ühe) ja üldiselt ma väga ei vali ka, kogemuse põhjal peaks meigipõhi korralik olema, muud vahendid erilist vahet ei oma. Sama tõde oli ka kirjas raamatus "Ausalt ilust" - kreemide, puhastusvahendite jms juures on kvaliteet oluline, muude toodete peale pole alati mõtet raha raisata, odavam kärab ka. Meie poodides on mulle üldse tunduma hakanud, et kallimad tooted (ripsmetuššidega selline kogemus) jäävad letile liiga kauaks seisma ja võivad ostes hoopiski kuivanud või aegunud olla.

See ainuke asendamatu on siin pildil see L'Oreali CC kreem - imeline kerge nahatooni ühtlustav toode. Ja nagu ikka, see asendati nüüd mingi "uudistootega". Sama firma BB kreem näiteks oli ülim saast, mida ma kunagi proovinud. See müügilt kadunu oli ka üks väheseid, mille kohta teistelgi inimestel ainult kiidusõnu jätkus, aga loomulikult tuli L'Orealil töötavat lahendust parendama hakata, sest rahvas nõuab muudkui uut. (Ja üldse, ma ei taha väga L'Oreali kasutada, nende loomkatsete teema on kahtlane).

Vasakul Maybelline mingi läikevastane pulk, sain tasuta kingiks, kasutan hoopis peitepulgana. Käib kah, etem kui need vedelad peitjad, mis tavaliselt liiga tumedad ja paksud. Mida peidan? Punne ja tumedaid silmaaluseid.

See väike must tuub on Germaine de Cappuccini huuleõli, väidetavalt suurendav, sellepärast ema selle mulle ära andiski, ta kardab sääraseid asju. Mul huuled piisavalt suured, kasutan lihtsalt niisutava läikena, sellena toimib hästi. Huuli suurendab muuseas alati see, kui ülemise huule kohale (keskele üles, noh, olen jube hea kaardilugeja) veidi läiget kanda, vahet pole, millist.

Päikesepuuder on Manhattani oma, võtsin poest nimme kõige odavama, pole mingit vahet neil mu meelest. See pole vähemalt kohatult sädelev.

Kõige ülemisem must pulk on Dermoshopi lauprimer, mul nii rasvased laud, et päeva peale kulub maha.

Järgmine must on Art Deco lainer. Must ja veekindel. Olen andunud lainerdaja (korralikku lainerijoont ei oska siiski siiani teha) ja tahan, et lainer oleks pintsliotsaga, mitte vildikaotsaga. Vildikale tuleb ju peale vajutada ja minu silm hakkab küll sellest võbelema.

Läikiv pulk on Art Deco ripsmetušš. Ühtki head ripsmetušši pole ma veel elu sees kohanud, vähemalt minu ripsmeid miski paremaks ei tee. Samas varjab lainer mul ripsmed niikuinii, seega vahet pole.

Eks mul on muid tooteid ka, aga neid ma igapäevaselt ei kasuta. Huuleläiked on tüütud, juuksed ja kärbsed jäävad neisse kinni, huulepulgad kuivatavad kõik suud. Lauvärvid vajuvad laiali. Silmapliiatsiga ei oska ma midagi teha (kuigi terve teismeea toimetasin agaralt). Kulmud on mu au ja uhkus, need on pähe tätoveeritud, ei pea nendega mässama ja piisavalt mustad on ka. Mis niiditamistehnika, mis loomulik tulemus? Mu jaoks on just oluline, et loomulik ei oleks.

Kunagi ülikooliajal keegi küsis, et kus ma meikima õppisin? Ma ei saanud hästi aru, et mis mõttes "kus"? Kodus, oma toas, peegli ees? Tuli välja, et osa inimesi maksis pappi ja käis koolitustel, kus õpetati "õigesti jumestama"! Päris jube kontseptsioon mu arust. Ma tegin alati nii nagu mulle meeldis, vahet pole, kas see sobis mu näoga või mitte. Eks seda nägu pidid ju ikka teised vahtima, mitte mina! Professionaalsest jumestusteenusest olen siiani edukalt eemale hoidnud. Kellelegi teisele pole ka kunagi meiki teinud ega tahtnud teha. Mind saab süüdistada ainult oma enda elu ära rikkumises.