Avastasin umbes aasta tagasi imeliku seaduspärasuse - töölt koju tulles ja aktiivsemalt suheldes (tööl ma püsin vait üldiselt), hakkas nahk jubedalt sügelema. Eriti näiteks nõusid pestes, kui käed märjad ja ennast sügada ei saa. Umbes poole tunniga see jama kadus. Teine pooletunnine hoog saabus õhtul magama minnes - aju hakkas jälle aktiivsemalt tööle (mul vähemalt on nii, kohe kui voodisse heidan, tulevad kõik need "head mõtted", mida peaks tegema) ja nahk sügelema. Niisama ta ei sügelenud, nõgeslööve tuli iseenesest peale, mõnikord näiteks justkui piitsaarmidena - pikad sirged punased nahast kõrgemad triibud. Selgitasin siis välja, et tegemist on urtikaariaga, millel tuhat eri põhjust - umbes tomatisöömisest vähini, kõige iseloomulikum aga lausa "teadmata põhjusega urtikaaria". Muuseas, taaskord peamiselt naistel (ok, täpsustatult "keskealistel"...) esinev häda. Kuigi mu emal on meespatsient, kellel kontakturtikaaria seljakotile (raudselt tegemist matkahuvilisega...)
Kuna lõpuks viskas see värk ikka ära, hakkasin allergiarohtu võtma, korra võtan, aitab paariks päevaks, seejärel uuesti. Muuseas, tavalist allergiat mul pole ei ühegi allergeeni vastu ega ka toiduallergiat. Mulle endale tundus, et mu urtikaaria ongi närvidest - selle vallandab aktiivne ajutöö. Täiesti napakas diagnoos, aga see on ainus asi, millega oskan lööbe tekkimist seostada.
Igatahes, nüüd siis avastasin, et lisaks sellele on mul tekkinud ka üks väga harva esinev urtikaaria vorm, nimelt päikeseurtikaaria (Esineb harva. Sagedamini haigestuvad naised). Piisab kui ma lähen viie minutiga kontorist poodi, kui mu katmata käsivartele tekib nahast kõrgem erepunane valusalt sügelev lööve, tunne on selline nagu päikesekiired torgiksid nahka sõna otseses mõttes. Lugesin, et üldiselt annab see päikesega harjudes järele. Samas Nendel patsientidel (kellel on päikeseurtikaaria) on oht haigestuda teistesse füüsikalise urtikaaria
vormidesse, näiteks külmaurikaariasse, mille puhul reaktsiooni tekitab
madal temperatuur. Ok, ma saan aru, et soojamaareis keset talve on minu jaoks riskantne ja ma lepin sellega, aga madal temperatuur - see on meil ju oma 9 kuud jutti!
On ikka nahk küll! Lisaks sellele on ta ju mul veel lubivalge, ketendavalt kuiv ja metsikult sünnimärke täis. Nahk on meie suurim organ, muide. Õnn ja rõõm. Kui kasutada seda teooriat, mis väidab, et haigused tahavad meile midagi öelda, siis ma pakun, et mu nahk soovib mulle öelda, et ma püsiks toas teki all ega suhtleks inimestega. Ma põhimõtteliselt seda teengi, aga paistab, et talle pole ikka küllalt...
Väljasviibimisest ja nahast veel - igasugu mutukad ja sääsed äestavad mind ka korralikult. Hetkel olen ma peale kahte grilliõhtut punaseid punne täis, ühelgi teisel samadel üritustel viibinud inimestest mingeid selliseid probleeme pole. Ma ei usu, et hammustajad valivad oleksid, pigem ei teki teistel säärast reaktsiooni. Mul tekivad kublad ca 24 tundi peale hammustust (st jõuan veel õndsalt ohata enne, et näe, sääski polnudki) ja sügelevad seejärel oma nädalakese. Sellised kaunid punased jurakad mööda valget ihu laiali. Suht nutune värk ühesõnaga. Mina olengi see printsess herneteral.
Sääskedega on mul teooria, et inimesed harjuvad kodukoha sääskede mürgiga ära. Lähed külla ja istud õhtul väljas ja sügeledki mitu päeva. Kohalikud vannuvad, et neil pole mingeid sääski, need pinisevad olevused lõkke ümber on... eee... varblased, kes kedagi iial ei hammusta.
VastaKustutaKui samad tüübid tulevad sulle suvilasse, on vastupidi. Nemad ei jaksa end ära kratsida ja sinu lollakat sääsepõrgu asukohta ära kiruda, sul pole nagu midagi. Sest resistentsus.
Mul oli ka ca3aastat see see dermografismiurtikaaria tekkis peale mingi salvi määrimist, kui nahka puudutasid tulid triibud ja puudutades paistetasid sõrmeliigesed kooli lõpusõrmus tuli pooleks saagida sest seda oli võimatu kätte saada, aga soojas vees vannis oli kõik normaalne ei tekkinud mingeid jooni nahale. Loodus on imeline. :)
VastaKustutaPäikeseallergiat tean mina, käeseljale ilmuvad kevadeti kublud. Mis kaovad mõne päeva pärast. Ahet urtikaaria, kena kuulda.
VastaKustutaLisaks on mul rosaatsea, mis puhkeb ka esimese kevadise päikese peale õide, hiljem taandub. Kui kasutan kogemata kord aastas miskit meiki, siis ilmub ka selle ärritaja peale punaste kipitavate sõlmedena, seetõttu loen ma teie meigipostitusi kui ulmet. Mis mõttes igal hommikul värv näkku...
oo, selgub, et meil on veel midagi ühist:) :) mul on päikese ja tuuleallergia. Ja sääsed leiavad mind üles igas maailma otsas.
VastaKustutaHeateada, et selnon vähemalt nii äge nimi ja diagnoos :) :)
Mul on nii päikese kui külmaallergia. Suve alguses on alati hull. Pärast harjub ära ja läheb tagasi. Vanasti oli see igal pool, praegu on ainult kätel. Ühesõnaga see muutub ajas ja sellega kannab elada. Külmaallergia ei vallandu lihtsalt talvise külma peale. Mul tahab see lisaks tuult või siis peaks külmale lisaks niiske olema
VastaKustutaMa laiendaks Kauri teooriat ka vanuse peale. Nimelt lapsena tekkisid pirakad sügelevad punnid suht kergelt, noorukina veidi vähem. Viimasel kümmekonnal aastal pole probleemi, sisuliselt ei märkagi sõltumata hooajast või kohast. Võimalik, et olen seoses aktiivse "outdoor" eluviisiga eluaegse doosi kätte saanud ja rohkem enam ei mõju. Samas tütred vehklevad sääski peletada rohkem kui lapsena. Kui uurisin miks varem ei kartnud sääski väidavad, et olid siis noored ja naiivsed :D Naiste loogika.
VastaKustutaKevadist esimest päikest mu käevarred ei kannata, sügeleb ja punased põletikulised laigud. Kui kasutan Eucerin (just Eucerin, muu ei töötanud ja hiljem läinud kohe kindla peale sama margiga) päikesekaitsekreemi, siis probleemi pole ja suve poole harjun ära, et niisama õues käia kreem vajalik polegi.
VastaKustutaSääsed purevad, aga punne ja sügelust ei tule. Õel seevastu märgatavad muhud ja sügelevad kaua, veregrupp sama. Parmud närivad mind ka kõvasti, neist vist jääb märk maha ka. Tõesti mine võta kinni seda imelist loodust.