neljapäev, mai 06, 2021

Amfiibinimest* siit ei saa

Inimese suurim organ on nahk. Mul on sellega kummalised lood.

Vaatasin üht veebiküsitlust, kus taheti teada, kuhu inimesed peale piirangute lõppu esimesena tormata soovivad. Üheks enimvastatud variandiks olid ujulad ja spaad. Tervis läbi vee? No mul ei tule. Käisin kunagi kolm kuud vesiaeroobikas, rohkem ei saanud, sest keha hakkas sügelema. Ikka nii hullult, et öösiti kratsisin ennast läbi une siniseks. Pidin enne uinumist Xanaxi sisse võtma. Minu ainuke kokkupuude kurikuulsa Xan-iga...Nahaarst soovitas kloorivett vältida. Kui ma käin spaas, siis pärast seda on mu nahk kaetud valge ketendava kihiga, kisub, sügeleb ja selle leevendamiseks pean end kõvasti kreemitama. Kus see ilu ja tervis siin on, ma küsin? Iga kreem ei kõlba ka, poeomadest ainult Body Shopi võided, need kõige rasvasemad, ülejäänud on nagu hane selga vesi või tekitavad ise uue ketendava kihi naha peale. Mäletan, et mu vanaemal olid ka jalgadel kuivusest suisa soomused. Ilmselt pärilik värk.

Hiljuti olin hädas sama murega peas - kasutasin üht kiidetud looduslikku soolašampooni, mulle mõjus nii, et kraabi või pea verele pärast. Häda leevenduseks proovisin kõigepealt teist kiidetud ökošampooni Nurme rosmariini, pidi aitama spetsiaalselt sügeleva peanaha vastu - ei läinud paremaks. Pea sügeles kohe peale pesemist hullupööra. Kahtlustasin juba täiu. Vihaga ostsin mentooliga Head & Shouldersi. Mitte midagi. Kuu aega pea sügelemist. Lõpuks registreerisin end apteeki peanaha uuringule (hetkel Rimi kaardiga 2 eurot, teen tasuta reklaami täitsa) ja soetasin selle tulemusena Eucerini apteegišampooni. Sain muidu teada, et ma ei tohiks kasutada rasvaste juuste šampoone vaid rasvase peanaha omi. Peale Euceriniga pesemist pea kohe ei sügelenud. Praegu (pesin eile), no natuke sügeleb, aga mitte võrreldavalt varasemaga. 

Mu ema viib pool palgast apteeki, ma pean vist ka sinna rajale astuma. Näiteks näokreemid olen ma juba ammu ainult apteegiomade vastu vahetanud. Varem arvasin, et mul on ketendav nahk ka näol, pärast apteegikreeme selgus, et nahal on lihtsalt kallis maitse. Siiski nägu veega pesta - nalja teete! Kohe ketendab, kisub, punane - peale duši all käimist esimese asjana pean kreemi näkku viskama. 

Ma ei saanud pikka aega aru, et teised inimesed võivadki ilmselt veeprotseduure nautida, minusuguse nahaga inimene ilmselgelt mitte. Mõnele meeldivat vannis käia näiteks. Ulme! Mul vanemate juures on mullivann, mitte keegi ei kasuta seda. Algul ma kohusetundest käisin. Kõrvalpõikena - neil on ka näiteks nõudepesumasin, remondist saati, vist nii 20 aastat seisnud valamu all, kokku ühendamata, sest ema ei taha. 

Aga ujumine looduslikes veekogudes? Mõtlesin selle peale ja sain aru, et minu jaoks on selle juures ainsaks tõmbenumbriks eneseületus - "nii tehtud, käidud, üks number statistikas juures". Aga et oleks mõnus iseenesest? No ei tea. Justkui peab lihtsalt. Mees on nii tüütu, tahab alati suvel igasse lompi sisse karata, kus aga tee peale jääb. Miks? Ujumine on raske ja väsitav, ma ilmselt ei oska seda õigesti. Samas, ühed minu elu kõige imelisemad kogemused on olnud snorgeldamised Punases meres ja ma tahtsin nii väga sukelduma õppida, aga siingi tuli füüsis vahele  - kõrvad ei kannata rõhku, sain isegi sukeldumiskoolituse raha tagasi, ei anna sihukest santi koolitada. 

Mu lapsed on Kalad ja Veevalaja, muideks.

* A. Beljajevi samanimeline jutustus oli mul lapsena suur lemmik. Sarjast "Seiklusjutte maalt ja merelt"

36 kommentaari:

  1. Heh, ma ka absoluutselt ei armasta vett. Mitte naha pärast (ehkki see kipub ka kuivama ja sügelema), aga lihtsalt. Vesi on MÄRG. Ebameeldiv. Fuhh. Ma ei saa aru, miks ma peaks tahtma vabatahtlikult vette minna?

    Ujulas käisin viimati põhikooli kohustuslikus ujumistunnis ja spaas pole iialgi elus käinud. Kuna ma olen üles kasvanud jõe kaldal ja mere lähedal, siis ma natuke ikka ujuda oskan, aga ma ei näe põhjust, miks ma peaks.

    Mis on ka loogiline, sest ma olen Lõvi tähtkujust ja lõvi pole suurem asi veeloom.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma olen ka Lõvi tähtkujust :P

      Kustuta
    2. =D
      Ma olen kaljukits ja aint vees elakski. Kunagi iidaegadel oli mul ühes foorumis kasutajanimeks kah "Saarmas", sest no ma hingamiseks õhku vajan jah, aga mul on lihtsalt hea olla, kui vesi ümber on =D
      Päikesemärgiga vis ikka asja ei seleta :D

      Kustuta
  2. Mul sõltub. Sooja dušši all vedeleda võin lõputult.
    Aga vannis ja saunas on liiga palav ( ok, siin on temperatuuri süü, mitte vee) ja ujumine... :) ma käisin eelmisel aastal Eestis juulikuus meres ujumas!!! ma olen nii uhke. Siin taas on probleemiks vist temperatuur, oleks 37 kraadi. Ujuks :)

    ( no näed. Tasus kirjutada, sain enda jaoks selgeks. Mitte vett ma ei armasta, vaid külma :))

    Aga ma ei armasta laevasõitu, ega ujumist iseenesest.
    Ja mina olen õhumärk.

    VastaKustuta
  3. Minul on veega sarnane tulemus. Kui sporti teen võin vahel 3 korda päevas pesus käia ja see kuivatab jõhkralt, ei pea kloorivette ronimagi. Mul aitab juba see, kui ma pestes kasutan Dove geele ja seepe, teistega läheb kohe käest ära ja täpselt nagu kirjeldad, kratsi või verele. Lisaks ei meeldi mulle üldse ka kreemitamine ja teengi seda ainult nende samade Body Shop võietega, sest siis mul piisab kord nädalas kreemitamisest. Losjoonid on eriti kasutud, jätavad sellise kleepuva ja vastiku tunde. Kergematest meeldib kehajogurt, seda kasutan tihedamini, eriti pärast trenni on mõnus, siis ei pea ootama, kuni kreem imendub. Näonahk ketendab mul ainult talvel, kuid vaikselt ka läinud üle apteegikosmeetikale, sest tulemus on hoopis teine. Kaalusin samuti Eucerini šampooni soetamist, mitte et mul pea sügeleks, aga ehk on nahale parem.
    Tore postitus. 😊

    VastaKustuta
  4. Mul on PADI teise taseme sukelduja tunnistus, aga ainsad sukeldumised ongi olnud need PADI tasemeõppe omad. Kõrvad ei kannata rõhku. Esimesel korral panin selle külmetuse süüks, aga teisel korral oli sama jama. Ninast tuli verd peale sukeldumist ja kolm nädalat pärast sukeldumist olin poolkurt. Mu esimene sukeldumisinstruktor ütles, et ta kasutab enne sukeldumist retseptiravimit, mis takistab kõrva-ninaneelu läbikäigu blokeerumist. Mingi allergiaravim vist.
    Kõige hullem on see rõhu tasakaalustamine alla minemisel. Instruktor ja ülejäänud grupp on juba allpool ja ootavad, sina samal ajal kügeled ülalpool ja neelatad nagu jaksad. Kui
    oled all, siis palvetad, et nüüd samal sügavusel püsitaks kasvõi mõnda aega.
    Aga see on vist jah osadel inimestel nii. Sest juba lapsena ma ei saanud aru, kuidas inimesed sukelduvad meres karpide järele kolme-nelja meetri sügavusele ja ei kaeba valu üle kõrvades.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma üritasin ka head nägu teha alla minemisel, aga instruktor sai kohe aru, et midagi on valesti, küsis, et "valus, jah?" ja kupatas mu välja.

      Kustuta
    2. Minu instruktor ütles alles pärast viimast sukeldumist, et kuule, kui sul ninast verd voolab, siis sa ei peaks sukelduma. Aga selleks hetkeks olid mul kõik tasemeõppe sukeldumised tehtud. :)

      Kustuta
    3. Mina ei saa jälle selili ujuda. Võimatu. Käisin trennis, hankisin ninaklambri, lasin sõbral oma asendit vaadata (lisaks treenerile) - ei, ei ole võimalik. Ma tehniliselt oskan nii käte kui jalgade tööd. Aga nii kui vesi üle nina voolab, on kõik, lõpp!! Vesi tungib hetkega ninna ja
      siis ma olen tükk aega täiesti teovõimetu. Ja hirm selle olukorra ees ei võimalda ka klambriga normaalselt ujuda.

      Vaatan basseinis selili ujujaid ja neid, kes teevad basseini servast jalgadega pöörde ja on vahepeal vee all, nägu ülespoole. KUIDAS SEE VÕIMALIK ON ÜLDSE??? Sama hästi võiks läbi laava ujuda.

      Olen oma võimetusega leppinud.

      Kusjuures ilma käte tööta, käed keha kõrval võnkumas, võin ma selili ujuda kuitahes palju ja üsna kiiresti.

      Minusuguseid on veel.

      Kustuta
    4. Vesi ninna on vastik tõepoolest, samas olen probleemi vähemalt osaliselt lahendanud nii, et vee ninna tungimise ohu ajal hingan välja. Alati muidugi ei õnnestu.

      Kustuta
    5. Kaur igaühel voolab ninast vesi niiviisi sisse, selleks et vesi ninasse ei satuks tuleb pead hoida sellise kalde all, et vesi voolaks sealt välja mitte sisse teiseks käed peavad keha turja tõstma vee peale mingi valemiga ei satu vesi ninasse, kui satub, siis sa ei uju vaid supled sellili. Kloori vesi satub ninna on igalühel rõve, elleks peabki õppima vee all välja hingama kui oht tekib.

      Kustuta
    6. Pakud eratundi? Ujulad on lahti, ma võtaks küll.

      Kustuta
    7. Mul ei ole ka vee all välja hingamisest kasu, ikka oskab mingi kogus vett ninna sisse jääda. See ei suuda mind siiski päris peadpidi vee all käimisest võõrutada, sest huvitav on ikkagi.

      Kustuta
    8. võib-olla on asi selles, et nii kaua ei jaksa keegi välja hingata, kui kaua mina n.ö vabasukelduda tahan. Kuigi lauluharjutustest võiks selle oskuse treenimisel tglt kasu olla, peaks proovima vette hingata nagu laulu-hingamisharjutusi tehes.

      Kustuta
    9. :)ei, soovitan hoia lõug vastu rinda ja kätelabadega reguleerides ennast veepeale tõsta ja hoog peab ka sees olema, muidu ongi oht vee alla vajuda.

      Kustuta
    10. Aitäh, et jagad oma tarkust, oo Ox. A nagu mainitud, käisin ma alles üsna hiljuti täiesti reaalses ujumistrennis, mis oli veidi-veidi tehnilisem kui "hoog peab sees olema", ja isegi sellest polnud abi.

      Kustuta
  5. Lõvi, kes ei oska ujuda, aga vannis vedeleks, duśi all ka ja jalgupidi solberdaks meres meelsasti kui on soe.
    Mis aga pidev probleem on, on võõras kohas vesi. Ühikad, hotellid, külalismajad jne. Kogu aeg tunne nagu must oleks, sest vesi ei ole see. Ilmselt vett puhastatakse millegiga, mida meil siin ei kasutata ja nahk reageerib. Kiheleb või on mul siis tunne, et polegi nagu pesus käinud. Kreemidega on ka ikaldus, isegi apteegi omad ei lähe, va dr haushcka omadest mõned üksikud (kindel kätekreem jms). Ja ma nagu ei pea end allergiliseks, lihtsalt olen omale teadmiseks võtnud, et nahk ei taha midagi.
    Vahel mõni tester tekitab oma lõhna ja meeldivusega tunde, et soetaks... :) Ja siis see potsik seisab vannitoas seni, kuni enam ei kõlba.

    VastaKustuta
  6. Aga see lause - et pesin eile ja täna natuke sügeleb - tekitab kadedust. Mul ei püsi pea üldse kauem puhas kui õhtuni. Õnneks on kodukontor :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sul on vale šampoon.Jätka uue otsimist. Mul oli varasemalt max 2 päeva. Kuniks avastasin British Hair sarja. Mul on õudne mõelda, mis mul Amazonist tellides pudeli hind on, sest Eestis lõpetati müük ära. Aga päriselt. Laupäeval pesin. Eile käisin selle peaga puugisüsti tegemas :)

      Kustuta
    2. Tundub uskumatu... ma hetkel testin Bionike tooteid, sh kuiva shampooni, aga see pole ikka nagu see...

      Kustuta
  7. Mina olen hüljes. Päris talisuplejat ei ole minust saanud ainult logistilise tülina tõttu - külmas vees suplemine ise on mõnus, aga pärast vees käimist kuivab mu ihu jube aeglaselt, selle poolest ei tahaks pärast vähemalt pool tundi eriti midagi selga panna, aga külma ilmaga ei lähe ju enam-vähem öösärgi väel kilomeeter maad koju.

    Kusjuures pesemise peale hakkab ka mul nahk kergesti kiskuma, aga see ei suuda mind veest eemal hoida. Selle asemel olen loobunud pea kõigist pesuainetest peale šampooni ja kareda jalaseebi, millega on mõnus tallaaluseid kratsida. Duši all käimine tähendab mul lihtsalt loputamist. Reeglina külma veega - oletan, et ka see viib nahalt loomulikku rasva vähem minema -, sest ma ei viitsi iga väikese lobistamise pärast boilerit kütta.

    Iga kord, kui süüa tehes käed või või õliga kokku saavad, vaatan hoolega, et see ka käeselgadele jõuaks. Ja kui on kohe eriti võised, tõmban ka sääre esikülje üle. Ma ei ole seni veel paremat rasvast kreemi leidnud kui puhas või - imendub hästi, ei jää kihina naha pinnale. Ainult et pärast lõhnan nagu meierei, enne väljaminekut ei saa hästi pruukida.

    See veelembus käib siiski ainult kodus dušitamise ja looduslike veekogude kohta, kloorilõhn on ebameeldiv, ujulate rahvarohkus kah. Looduslikud veekogud on nii mõnusad, et mul polnud Tolkieni mütoloogiat lugedes üldse raske uskuda, et põhiline pooljumal, kes inimestega suhelda viitsis, oli vetevana, vees käimine on tõesti nagu kontakt jumalikkusega.

    VastaKustuta
  8. Mingi 70% maakera pinnast on veega kaetud, patt oleks seda osa ignoda. Igatahes kui mina koos tütrega (tema pealekäimisel) PADI sukeldumise paberid ära tegin mõtlesin, miks küll verem selle peale ei tulnud.

    Soojas meres korallide vahel skorkeldamine on ikka nii super kaif, et puhkusereise valin selle järgi. Öösel ookeanis ujumine selline mõnusalt natuke õudne närvekõdistav kogemus. Korraliku maski ja lestadega võib tundide kaupa suvalt meres solistada, tekkib tunne, et kuidas üldse võimalik ära uppuda. Eestis käisin jahedamate oludega meres õhukese kalüpsoga, ilma hakkab pikalt vees olles külm. Plaanis ka talvel jää all sukeldumise kursus võtta.

    Soolasest veest välja tulles tavaliselt ei viitsi end loputada dushi all, kuivades nats soolakord kisub aga see tunne kaob kiirelt. Ainus nahaprobleem on vastikustunne igasugu kreemide vastu, sest need on ju rasvased ja teevad naha ligedaks. Isegi päikesekreemi pealemäärimine on suur eneseületamine, kaasa naerab kui ettevaatlikult üritan ühe näpuga kreemi nina peale hõõruda :P

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kusjuures ma olen oma elu ainukese ja tõsiselt rõveda põiepõletiku saanud Punases meres kalüpsoga ujudes. Oli pikem ujumine ja tundsin, et see ca 23 kraadine vesi hakkab pikapeale ikka jahedana tunduma.

      Kustuta
    2. Nojaa, eks külmatunne on väga personaalne. Teatava piirini suudan seda tõrjuda aktiivsema füüsilise tegevusega. Aga ma olen ka külmalemb ja kuumapelg kui saun välja arvata😁

      Kustuta
  9. JÄRELEPROOVITUD , allergiliste laste, sügeleva peanaha puhul- veits aromaatne, aga aitas..
    https://www.apotheka.ee/torva-shampoon-250ml-pmm0101640ee

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kunagi kasutasin, aga peale hea lõhna muud efekti ei andnud. Siis mul küll vist pea ei sügelenud, oli lihtsalt kergelt rasvaseks minev.

      Kustuta
  10. Avavees ujumine - sooja veega meres või järves - on täielik kaif.

    Aga sellest aru saamiseks läks mul 20 aastat aega.

    On täiesti okei, et osad inimesed on alles "veel ei mõista, küll jõuab" faasis.

    Ujuda saab ainult ujumisprillidega. Kõik muu on... eee... enesepiinamine.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ujumisprillid või mask muidugi. Lestad annavad liikumisele kergust, kiirust ja mugavust nagu ratas maismaal.

      Kustuta
  11. Ma lingin siia ühe artikli jaapani traditsioonilisest ujumisest, mille ma tänu Kitty blogile välja guugeldasin:

    https://kogenbudo.org/guest-blog-nihon-eiho-its-swimming-but-not-as-you-know-it-by-anthony-cundy/

    Mulle meeldis kirjelduse põhjal sellepärast, et nii pragmaatiline. Mitte mingi kiiruse peal väljas, vaid et saaks vees vaikselt ühe koha peal seista (et luurata) või püsti ujuda, et oleks hea mõõgavõitlust pidada või vibu lasta. Või et jaksaks lihtsalt hästi kaua.

    VastaKustuta
  12. Veel ja veel on vahe. Ma ei tea, kuidas Tartu kraaniveega praegu on, aga 90-ndate keskel käisin mingil perioodil väga intensiivselt trennis, lausa 6x nädalas ja loomulikult iga kord pärast duši all. Sa jeerum, ma pole elu sees niimoodi sügelenud! Ja teised trennikaaslased muidugi ka. Mingeid kehapiimasid-võideid-kreeme kulus ikka liitrite kaupa. Niipea, kui liigne dušitamine lõppes, sai nahk korda. Mina ei tea, millega seda linna vett mürgitati. Oma kaevu veega pestes ei ole iial sellist jama olnud. Ja looduslikes veekogudes mulistades ammugi mitte.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See vesi seal ei ole mürgine, vaid väga mineraaliderikas. "Katlakivi TARTUS" on eraldi teema, mida mina keilakana ei mõistaks üldse, kui mul poleks häguseid mälestusi Tartus elamise ajast, mil teekann regulaarselt ummistus.

      Kustuta
    2. Oojaa - meil on jõhkralt katlakivi! Ma olen ilmselt seespidiselt kivist juba ammu, kassi kaussi ei saa isegi äädikaga puhtaks, selline kivikiht põhjas. Meie Põhja-Eesti suvilas puudub see probleem täielikult. Kusjuures olen avastanud, et kass joob seal oluliselt rohkem vett kui kodus.
      Aga..see peaks Tartus kõigil olema, mitte ainult minul ja nahaprobleeme see teistel massiliselt ei tekita ju.
      Veest rääkides oli mul just Tallinna veega häda seal elades, sest kloorihais ja maitse. Isegi läbi tee või puljongi tundsin seda, ilmselt kohalikud harjunud.

      Kustuta
    3. ma arvan, et see on ka põhjus, miks (vähemalt Tartu) kassid eelistavad juua seisnud vett - katlakivi on juba osalt põhja ära sadestunud ja vesi on pehmemaks läinud.

      Ja see on kindlasti põhjus, miks mul siin ei ole võimalik ilma sidrunhappe abita juukseid puhtaks loputada.

      Aga Tartus ei ole igal pool päris ühesugune vesi. Kare on ta siin tõenäoliselt igal pool, aga kesklinna mingites kohtades ja isegi orust väljas, näiteks Hurda pargi kandis, on veel ka mingi imelik paha maitse, mida mul Raadil ega sõbrannal Karlovas ei ole. Natuke sinnakanti maitse, mida vanasti oli Viljandis ja Pärnus.

      Kustuta
    4. Tallinna selle osa vesi, mis tuleb Ülemiste järvest, on JUBE. Jah, maitseb halvasti, lõhnab halvasti ja iu.
      Ma olen Nõmmelt, meil oli puurkaevuvesi, VÄGA hea.

      Aga no naha asjus: inimesed ei ole ju ühesugused =) Mõnele mõjub üks asi nii, teisele naa, kolmandale kolmandat moodi =) Lihtsalt et vesi pole "vesi", vaid lisaks H2Ole veel asju ja igal pool erinev, on lisafaktor, millele üks ühtemoodi, teine teismoodi jne reageerib ja ooo, kui palju variatsioone!

      Kustuta
    5. eri inimeste kõhtudega on sama lugu. Seesama Tartu kare vesi on ühele eriliselt mõnus, sest pmst mineraalvesi ju, teisele võimatult kare ja seiskab seedimise.

      Kustuta
    6. Vesi on omaette hullult lai teema. Nõmme puurkaevu vesi oivaline, Tallinna omaga harjusin lapsepõlves ja ikka elan, Tartu kohta ei oska kommenteerida aga Pärnus oli omal ajal isegi kohalik õlu soolasevõitu, kraaniveest rääkimata.

      Kustuta