kolmapäev, jaanuar 20, 2016

Panna laps eliitkooli või mitte?

Oeh. L. käis eile Mini viimasel lasteaia arenguvestlusel, sest sügisel peaks Mini kooliteed alustama. Arenguvestlus oli igav nagu alati, "nõme, kui probleeme pole" -  L-i väljenduse kohaselt. Ainuke asi, mis kõrva jäi oli see, et kasvataja soovitas tungivalt Mini Härmasse katsetele viia - muidu hakkavat tal tavakoolis igav. Meie piirkonnakool on muidu Reiniku ja vähemalt minu ajal oli see üks paremaid tavakoole Tartus, seega ei olnud meil enne tänast mingit küsimustki, kuhu kooli laps panna. Aga, et kohe nii? Toonitan, et tegemist on siin last tundva inimese arvamusega, kes lisaks sellele on aastaid süsteemis töötanud ja omab ülevaadet ka üldisest pildist, mitte mingi suvalise oletusega.
Poleks üldse teemat, kui Mini veel lugeda ei oskaks või muudmoodi ebaküps oleks, kuid nüüd jääb mulje, et me ise ei hooli oma lapse tulevikust piisavalt, kui ta tavakooli "manduma" saadame. Samas olen ma ise eliitkoolidesse alati teatud halvakspanuga suhtunud, mind ennast üritas ema samuti Härmasse saata (küll alles keskkooliks, algklassideks asus see mu kodust liiga kaugel), aga ma lihtsalt keeldusin, sest tahtsin kogu hingest "pööbel" olla (algklassis poleks seda vastuseisu ilmnenud - seega argument lapse varaselt eliitkooli panemise poolt) . Teisalt jälle olen koguaeg vingunud, miks ma õigesse seltskonda ei sattunud, miks mind piisavalt ei motiveeritud jne. See on ju kõik see keskkonna teema - on palju lihtsam kuhugi jõuda, kui enamik su ümber selle nimel tegutseb, vastupidiselt olukorraga, kus sa oled üks vähestest. Kas ma aga ikka tahan, et mu laps astuks selle "naabrist parem" karusselli peale? Ma ise olen ju kangesti õnnelik oma ambitsioonituses. Mugavuses, võimaluses logeleda. Eliitkoolis seda võimalust nii kergekäeliselt ei anta. Mina näiteks olin niivõrd harjunud sellega, et koolis pole õppida vaja, et kui põhikooli lõpus tekkisid esimesed õppimist nõudvat ained, siis ma lihtsalt loobusin neist. Mina ju ennast ei pinguta! (Taaskord argument lapse varajase eliitkooli panemise poolt). Kas see pole mitte see taunitud "enda ambitsioonide lapsele peale surumine"? Või on eliitkoolist ilma jätmine just vastupidi lapse võimaluste ahendamine? Kes siis ei tahaks, et ta laps miljonäriks saaks ja talle vanaduspõlveks Marbellasse villa ostaks?  :) See selleks, sa ei tea kunagi ette, missuguseks su järeltulija kasvab. Ilmselt ma olin ise ka nii noorena väike tubli tüdruk, kes kohustuste vastu ei mässanud.
Leidsin netist sellise mõttevahetuse Tartu koolide teemal. Teemaväline põnev koht siinjuures on see,  et teemas räägib keegi 67. aastal kooliteed alustanud naine oma esimesest klassijuhatajast. Mul oli sama  klassijuhataja pea 20 aastat hiljem. Ja minu teada andis sama proua veel paar aastat tagasigi tunde...Ei olnud ka minul sooje tundeid tema vastu, kuigi tema mind väga hindas. Oli selline inimene, kes lastel kõvasti vahet tegi, aru saamata sellest, kui paljude süütute laste elud ta niimoodi ära rikub ning koolist kehva maitse suhu jätab. Aga näe, teeneline õpetaja...Ahjaa, teine huvitav vaatenurk asjale veel: Minu arvates peaks kasutama võimalust ja last vähemalt neli klassi kodus õpetada. See ei ole eriti keeruline. Kui päevas tund lapsele ohverdada siis piisab täiesti. Muidugi tuleb õpetada lapsele ka ise õppimist. Tore, kui mõni meist nii enesekindel suudab olla.
Igatahes, nagu ka seal teemas mainitakse, oluline pole mitte kool, vaid konkreetsed inimesed, kes last õpetama satuvad. Seda ei anna aga kuidagi ette ennustada, isegi samadest õpetajatest võivad inimestel erinevad mälestused olla. Minu jaoks olid koolis kõige inspireerivamad tüübid bioloogia ja emakeele/kirjanduse õpetaja. Pole ilmselt kokkusattumus, et ka need valdkonnad mind kõige rohkem huvitasid. Enamik õpetajaid minu koolis lihtsalt andsid oma aine ette, mõni üksik oli ka päris nõid.
Mida ma siis teen? Kui ma Mini Härmasse katsetele saadan, siis ilmselt saab ta sisse. Kui ta sisse saab, tunnen ilmselt kohustust ta ka sinna panna. Et mitte tiibu kärpida või nii. Kui ma teda katsetele ei vii, tunnen end süüdi, et talle võimalust ei andnud. Lõppude lõpuks võidab ikka mu ema, kes saab oma unistuse lapselapse peal ometi kord täide viia :) Kas kõik mu mured lahendaks see, kui Mini lihtsalt sisse ei saaks? Milline ketserlik mõtteviis.
Kõik ratsionaalsed argumendid oleksid justkui eliitkooli poolt, kuid on üks asi, mis mu kaalukausi ikkagi tavakooli poole kallutab - kooli kaugus kodust. Tegelikult on see vahe vaid 10 minutit - Reinikusse kodust 5 minutit, aga Härmasse 15. See ei ole mingi eriline vahe, aga ikkagi läheb sees õõnsaks, kui mõelda, et minu väike 7-aastane peab NII kaugele kooli minema. Reiniku oleks ju nii lähedal. On see enda mugavus (keegi peab ju teda vähemalt alguses sinna saatma), kanaemalik hirm või normaalne hirm? Tegemist paistab ju olevat vägagi kaaluka otsusega lapse tulevikku silmas pidades. Või ei ole seal tegelikult erilist vahet? Kes seda teaks.

45 kommentaari:

  1. Ma olen sellest kirjutnud kunagi pika postituse. Tõsi, aega on mööda läinud, olud natuke muutunud ja Tartu pole Tallinn. Aga inspiratsiooni ehk saad.
    Kuna mu laps on käinud mõlemas koolis- siis peamine vahe on- eliitkooli lapsevanemad on motiveeritud.
    kõik muu on loterii: mõlemas koolis võib, aga ei tarvitse, olla kiusajaid, nõmedaid õpetajaid jne.
    Kas ma täna, nende teadmistega paneks oma lapse sinna kooli? Ei paneks. Sest täna on niipalju muid valikuid. Ja talle oleks sobinud hoopis väike rahulik kool.St riigi/munitsipaalkooli ka ei paneks.

    Toona valikuid polnud Tal oli 11 väga rasket aastat, aga kõik on millekski hea- tal on megahead üldkultuurilised teadmised, süsteemsus, supermälu, rutiinitaluvus, kõikides ainetes ühtlaselt hea põhi, kolm keelt suus (kuigi ka nende klassis oli neid, kes lõpetasid kooli kehva oskusega).Ja tänu sellele koolile on tal eriala, hea tutvusringkond ja ehk pisut kergem oma CVga tööd leida(??). Esimesed töökohad sai tänu sellele koolile.

    http://indigoaalane.blogspot.com.ee/2010/02/laps-eliitkooli-voi-mitte.html

    VastaKustuta
  2. Tuttav teema! Ehkki mul ei ole valikud "tava- või eliitkool", vaid "milline eliitkool" ja ehk ka "kas eliitkooli tavaklass või süvaõppega klass".
    (Kasutan sõna "eliitkool" endale vastumeelselt ja kerge sarkasmivarjundiga.)

    Mul on kaks last Tln 21. koolis, mis on sihuke süvaõppe-poolne ja piirkonnata. Võrdlus tava-kooliga mul puudub.

    Mõned suvalised mõtted:
    1) Lõdvalt on pärast tunde lapsed meie pool ja külmkapp tühi. Miks ei peaks?
    2) Loe Perekooli vastavaid teemasid. Üks iva on sealt see, et tavakooli lapsed õpivad ROHKEM. Miks? Eliitkoolis õpitakse, lapsed saavad asjad tunnis selgeks ja valmis. Õppekava on tavakoolis sama, aga kuna koolis on kõik ligadi-logadi, siis jääb kodus õppida palju rohkem.
    3) 15 min kooli on täpes.
    4) Misasi on "väike rahulik kool"? Kas selliseid on enam olemas? Ma Tartu seisu ei tea, aga Tallinnas minu arust ei ole.
    5) Kool defineerib su lapse tutvusringkonna umbes kümneks aastaks pärast lõpetamist. Kui sa oled oma naabrite (laste) -ga rahul ja arvad, et neist saavad sinu lapsele head sõbrad ja elukaaslased - tore. Kui elad keskkonnas, millest tahad oma lapse välja kasvatada, siis kooli valik on kõige lihtsam viis.
    6) Härmasse saab igalt poolt. Kui sa peaks sealt Reinikult millalgi ära kolima (mul pole aimugi, mis või kus see on), siis võib MHGs käival lapsel olla lihtsam.
    7) Õppimise või logelemise koha pealt ma küll ei tea, kas eliidi või tavakooli vahel on vahet. Kas 2016 antakse tavakoolis võimalus logeleda? Vaatasin nüüd - see Reiniku on ju Vanemuise tänaval, vaevalt seal mingi lumpen käib või õpetab.
    8) Räägi mõlema kooli hiljuti lõpetanud lastega või seal õppivate laste vanematega!
    9) Mu naine on Härmast ja tema räägib nii MHG kui Tartu linna kohta õudusjutte.

    VastaKustuta
  3. Sõprade jutud oma tavakoolides õppivate laste kohta on nii ja naa. Mõni kõlab väga hästi - akadeemilise tuupimise asemel ehitatakse kogukonda ning pannakse lapsed liikuma, pilli mängima ja tantsime. Mõni kirub - huvitegevus puuduvat, õpetajad on vanad ja väsinud, kool peedistab nõmedate reeglitega ja klassikaaslaste pered on paberitega asotsiaalid.

    Ehk, valima pead ise ja konkreetsete valikute pealt, mingit üldistavat kogemust ei ole olemas.

    Tuupimisest teemal tahaks ma üldse pikalt ja tigedalt halada, seda on haiglaselt palju, aga see ei ole antud juhul teema - tuubitakse vist igas Eesti koolis, süsteemivälised (waldorf- jne) välja arvatud.

    VastaKustuta
  4. Nii, võtan teadmiseks ja kommenteerin ainult seda, et see Reiniku, mis Vanemuise tn-l on, on gümnaasium. Algkool ja põhikool asuvad Riia tn-l Pauluse kiriku kõrval (kui see miskit ütleb). Ma ise kolisin siia piirkonda alles hiljuti ja kahjuks ei tunne kedagi siit, kelle laps seal koolis käiks. Samas ära kolida nii pea ei kavatse, kui üldse. Samuti ei tunne otseselt kedagi, kelle laps praegusel ajal MHG-s käiks.
    Väikseid rahulikke koole vist väga valida pole jah. Mõned erakoolid on, aga need asuvad esiteks kuskil pärapõrgutes ja teiseks on neis õppemaks ning kolmandaks tundub Mini mulle vägagi seltsiv ja seltkonda mitte pelgav.

    VastaKustuta
  5. Ma ei ole Tartust, aga ma tean, et reinik on praegu tartu rumalate ja pätikalduvustega laste kool :P
    see "ei pane eliitkooli" on küll puhas valehäbi. me vaatasime kõik tallinna eliitkoolid üle, kui lapse koolipanek oli. inglise kolledžisse ma ei tahtnud, sest kui ma üritasin sinna pabereid viia, oli õppealajuhataja, kes sellega tegeles, suhtumine nii nõme, et ma eelistasin rohkem selliste inimestega mitte suhelda. hiljem kuulsin, et seal ongi nõmedad õpetajad. see on see kool, kus vanematelt küsitakse palju lisaraha ja kui ei maksa, hakatakse halvasti suhtuma.

    mu laps käib nüüd normaalses koolis. tallinnas on heade ja halbade koolide vahe erinevates asjades. näiteks käib mõnedes koolides (ntx Sõle tänaval) iga nädal või tihedamalt politsei kohal, sest tekib vajadus. mu lapse koolis ei teki politsei järgi vajadust.

    kui meil on praegune haridussüsteem selline nagu ta on, siis tasub mängu kaasa mängida, mitte vastuvoolu ujuda, arvan ma.

    VastaKustuta
  6. aga huvitegevust ei ole mu lapse koolis ka ja selleks polegi vajadust, kuna huvitegevust teevad tallinnas spets koolid: muusikakool, spordiklubid jne.

    imelikke lapsevanemaid jagub samuti igale poole. inimesed ongi imelikud, tihtipeale on need püüdlikud lapsevanemad hullemadki kui asotsiaalid, kes niikuinii kunagi koosolekutel ei käi.

    tuupimine on iga lapse eraasi. mu lapse koolist on need lapsed, kes hakkama pole saanud, kas õppimise või käitumisega, koolist viisakalt ära saadetud.

    nende õpetajate ärasaatmisega, kes õpetamisega hakkama pole saanud, olen ma ise isiklikult kaasa aidanud.

    VastaKustuta
  7. Ei, tuupimine pole eraasi, see on süsteemi (haridusmin ja -amet, õppekavad ja õpikud) kaudu kõigile peale pandud sund.

    VastaKustuta
  8. Kui sul on loosiga võidetud kergesti seltsiv laps, siis on mitu asja palju lihtsamad. Näiteks soovi korral pärast esimest paari aastat kooli vahetamine. Näiteks lisaks koolile huviringid, kust laps võib kooliväliseid kontakte saada.
    Intervjuud tavakoolis ja uhkes peenes koolis käinud tuttavatega - tavakoolis on kiusamine labane vägivaldne otsast juba ohtlik ja kool ei sekku; uhkes koolis on lapsed veidi väärikamad ja peenemad oma kiusamistes ja koolil jagub ressurssi sellega tegeleda.

    VastaKustuta
  9. Iibis peaks Tartu koolidega kursis olema?

    VastaKustuta
  10. Mul 3 last Tartu 5 erinevas koolis käinud. MHG-s ega Reinikus pole käinud.
    Olen koole vahetanud mitmel korral ja minu meelest taandub siiski algklassilaste puhul asi klassijuhatajale. Halb klassijuhataja algklassides võib õppimisisu ikka nii ära rikkuda, et 1.klassi lõpus laps ei näe mingit mõtet kooli minna, kuigi ise on tohutult kooli oodanud lasteaia lõpetamise järel. Hinded võivad kõik sealjuures puhtad viied olla, aga kui õpetaja ei viitsi tegelda klassi sisekliima loomisega, suhete hoidmise, silumise jms-ga, jääb väga vähe järgi.

    Ühe lapse tõstsin väikesesse rahulikku kooli - Tartu "pool-eliitkoolist" ja ühe suurde rahulikku kooli. Kolmas laps jäi edasi piirkonnakooli, kuna tema õpetaja nägi klassi kasvatamisega vaeva. Rahuliku väikekooli laps on väga rahul siiani oma koolis, kuigi see on Tartust väljas; suures rahulikus koolis käinud laps läks HTG-sse edasi ja kuigi see pidi õppimiskallakuga kool olema, ei ütleks, et ta eriti palju rohkem õpib kui põhikooli ajal. Mõnikord ma isegi märkan, et ta õpib.

    Seega - uuri, kes lõpetavad 4.klassidega ja hakkavad esimeste klasside klassijuhatajateks - mõlemas koolis. Otsi nimepidi kasvõi, räägi tuttavatega, perekoolist jookseb kevadeti ka palju õpetajate nimesid läbi.

    Sellest, kuidas kooli sisekliima mõnel juhul lapse IQ-d vähendab, kirjutasin ma siin: https://piparmyndi.wordpress.com/2016/01/13/korraks-ajudest-ja-iqst/

    VastaKustuta
  11. Mis minu tuttavad on rääkinud:

    ühel käib laps Reinikus ja temal on hästi, sest on sattunud toredate lapsevanematega klass (nt ühe asja, mis ähvardas süstemaatiliseks kiusamiseks kujuneda, lõpetasid just lapsevanemad ära, mitte kiusatava omad, vaid hoopis kolmandad, kes võtsid teema koosolekul üles, nii et ka kiusaja vanemad said asjast teada - ning noodki olid õnnekombel küllalt toredad, et mitte hakata ise ohvrit süüdistama).

    Ühel käis laps Härmas, talle sobis, aga temalt kuuldu põhjal võib öelda, et kui lapsele ei sobi VÄGA konkureeriv õhkkond, siis parem sinna mitte panna. St ma kuulsin tema käest, et enam-vähem iga aine oli justkui võistlus ja seda, kes ei olnud üheski aines parim (mitte lihtsalt hea), peeti luuseriks. Mõni laps võib sellises õhkkonnas läbi põleda.

    Ühel tuttaval oli laps Descartes'is ja põles rangete nõudmiste all peaaegu läbi. Läks tavalisse kooli ja hakkas surve lähenedes hoopis rohkem ja hoolsamalt õppima.

    Indigaalasele nii palju, et mälu headus-halbus on üldiselt kaasa sündinud; kui su lapsel on hea mälu, on geenidel selles suurem teene kui koolil. Sama kehtib intellektuaalsete võimete kohta üleüldse.

    VastaKustuta
  12. *Indigoaalasele* muidugi. ja surve *vähenedes*.

    VastaKustuta
  13. aa. ja see, et nt koolivägivalla juhtumite puhul kool sekkub ja eemaldab probleemse lapse koolist, võib olla kahe otsaga asi. vabalt võib juhtuda, et probleemseks lapseks peetakse hoopis kiusatavat, eriti kui kiusajad on küllalt intelligentsed, et korraldada asjad just nii, et too viimaks õpetajate silma all kellelegi virutab. aga vahel pole isegi seda vaja.

    VastaKustuta
  14. Ma kaldun arvama et vastupidiselt üldlevinud arusaamistele on normaalse arenguga lapsel eliitkoolis kergem kuna õpetajad tasemel ja koolikaaslased enamasti samuti. Tugeva isiksuse korral ei tähenda millises koolis oled, sest suudad end maksma panna ega lähe kaasa üldise vooluga. Ise läksin 9 klassi Gustav Adolfisse ja tundsin end seal hästi, sest leidus ka teisi sarnaste huvidega kaaslasi. Tütar käis tavakoolis ja õpib edukalt ühes maailma tippülikoolis, ehkki esimesel kursusel oli raskevõitu ilmselt just seoses keskkooli veits nõrgema tasemega.

    VastaKustuta
  15. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  16. Mina käisin nn eliitkoolis ja õpetajate tase oli ausalt öeldes kõikuv. Mõni oli väga hea, mõni keskpärane, mõni lihtsalt loll. Arvaks, et umbes sama, mis suvalises koolis - et kuidas koolil konkreetse õpetajaga jopanud on.

    Ma ei ole tglt ühegi eliitkooli kohta - peale Treffneri, ja see on juba keskkool, seega nagunii täiesti teine teema - kuulnud, et nad ekstra õpetajaid valiks. või neile rohkem palka maksaks kui tavakoolis (mis võiks paremiku kohale meelitada).

    VastaKustuta
  17. Ma tahaks oma lapse eliitkooli õpetaja regulaarselt lastest hästi kaugele saata. Kuu peale kosmonaudiks. Panka osakonnajuhataks. Kuhutahes. ÄRA!!!!

    (hetk tagasi end kooli peale järjekordselt siniseks vihastanud lapsevanem)

    VastaKustuta
  18. Notsu, mis aastal ja mis vanuses umbes Su tuttava laps oli, kes Descartes'ist lahkus? Suudan praegu ette kujutada ainult paari kolleegi, kes lapsi "läbi põletavad" ja neist omakorda paar - hm, midagi ei jäägi järele? - on mujale tööle liikunud. Praegu on meil lähenemine enamikul juhtudel isegi liiga inimlik.

    Algklassiõpetajatega on nii, et omavahel peavad sobima laps, klassijuhataja ja lapsevanem. Muidu on raske. Põhiline õppekava on igal pool samasugune, aga eliitkoolis on tõenäoliselt võimalik tunde põnevamaks teha ja lisamaterjale anda, sest klassi rõhuv enamus saab tunniteema kiiresti selgeks.

    Koolivägivallaga on minul lapsevanemana kogemus, et eemaldada tuli kannatanud laps, vägivallatseja käib seal koolis süüdimatult edasi - ei ole piirkonnakool, last tohiks välja visata küll; minu laps ei olnud ainus ohver.

    Soovitaksin MHG-sse katsetele minna. Näeb ehk õpetajaid, üldist suhtumist ja saab koolimaja õhku nuusutada. Võib-olla lapsele üldse ei meeldigi? Kohusetundest lapse ühte või teise kooli panemine, kui enda sisetunne sellele vastu räägib, võib päris koledate tulemusteni viia. Kõhunahka tuleb usaldada, aga kooli kaugus pole küll mingi argument. Kui tekivad sõbrad, kellega on ühine kodutee, venib ka 5 minutit kahetunniseks. Mäletan, et mina lapsena haletsesin omas mõttes klassikaaslasi, kes elasid kohe kooli lähedal - võeh, neile meenub kool ka suvevaheajal! :)

    VastaKustuta
  19. Descartes'i õpilane: praeguseks juba kooli lõpetanud, paar aastat tagasi lõpetas.

    VastaKustuta
  20. (mul lippavad need aastat praegu üsna märkamatult, aga oletan, et see koolivahetus võis nii kümmekond aastat tagasi juhtuda.)

    VastaKustuta
  21. Kas pole õõvastav, et arutledes teemal " milline koolitüüp on parem" me räägime eelkõige sellest, kus on vähem ja leebem kiusamine...

    kurb, et kooli peab valima õpetajate ja keskkonna sobivuse, aga mitte näiteks anatava hariduse kvaliteedi järgi.

    VastaKustuta
  22. Ma ise selle kiusamise teema peale ei mõelnudki, sest see tundus selline, noh "normaalne koolielu osa" vist, mis igalpool eksisteerib vähemalt mingis vormis...Ilmselt jah see üldine keskkond valitud lastega koolis parem, meil omal ajal oli kenasti näha, kuidas terve klassi motivatsioon langes kui vanemast klassist üks "kloun" meie klassi istuma jäi. Kõik mõtlesid, et milline julge ja kammitsemata laps, tahaks ise ka selline olla ning naersid rõõmuga, kuidas tüüp õpetajaid ükshaaval hulluks ajaks :)

    VastaKustuta
  23. Nojah, hakkasin nüüd seda soovitatud Perekooli lappama ja selle järgi otsustades ei paneks oma last küll mitte ühtegi kooli :P Seal väidetakse, et MHG-s on algklassides õhtune vahetus. Ma ise käisin ka omal ajal alates teisest klassist õhtutit, aga ma hästi ei kujuta seda logistilist poolt niimoodi ette...

    VastaKustuta
  24. MHG-s käib sel aastal küll esimene klass õhtuses vahetuses, oleneb muidugi, mida see õhtune vahetus tähendab, ilmselt mitte kella seitsmeni õhtul koolimajas passimist.

    Notsu: Sinu tuttava lapsi õpetasid sel ajal ilmselt eiteakes, enamik olid tööl tõenäoliselt enne minu ja praeguse õppealajuhataja aega. Koos õpealajuhatajaga eeee kümmekond aastat tagasi vahetus ka päris suur seltskond pedagooge ja mõned tasahaaval hiljem. Mõned rrrranged prouad on muidugi ka pensionile läinud, nii et vähemalt kahes esimeses kooliastmes domineerib meil peamiselt inimlikkus.

    Kiusamine ei ole normaalne koolielu osa! Küll aga on olemas õpetajad, kes klassi suhetega intensiivselt tegelevad ja õpetajad, kes selle teemaga üldse ei tegele. Mõnesse klassi lihtsalt satuvad kokku nii erinevad isiksused, et konfliktid on kerged tekkima. Mõnesse klassi jällegi satuvad lapsed, kes sobivad omavahel väga hästi. Puhtalt vedamise asi.

    VastaKustuta
  25. Sain Perekoolist aru, et õhtune vahetus tähendab 12.30-16.30, mis iseenesest oleks tehtav, kuna saaksin hommikupoole kodus töötada. Täiskohaga koju töötama kohe kuidagi ei suudaks jääda. Tunnid võiks 17.00 lõppeda, oleks ideaalne.
    Minu kooliajal vist ei olnud üldse sellist teemat, et ükski õpetaja oleks klassi suhetega kuidagimoodi tegelenud, nüüd see teema ilmselt rohkem fookuses.

    VastaKustuta
  26. @indigoaalane kurb, et kooli peab valima õpetajate ja keskkonna sobivuse, aga mitte näiteks anatava hariduse kvaliteedi järgi.

    ee... õpetajate ja hariduse kvaliteet on ometi ju lahutamatult seotud. või igatahes on mul raske ette kujutada, mismoodi peaks antama kvaliteetset haridust keskpäraste või kehvade õpetajatega; ja samamoodi, kuidas veenda häid õpetajaid halba haridust andma.

    Nii palju, kui koolil õpilaste õpitulemustele ja võimetele üldse mingi mõju on (valdavalt kipuvad õpitulemused korreleeruma õpilase IQga, mida saab keskkonnaga mõjutada suht vähesel määral - st arusaadavalt avalduvad vaimsed võimed paremini, kui õpilane üldse saab haridust, aga paistab olevat õige vähe vahet, milline on metoodika), pidi mõju avaldama just õpetajaskond. Riikides, kus õpetajaamet on prestiižne ja sinna pääseb tööle läbi tiheda sõela, on ka parimad PISA-tulemused, kusjuures väga erineva kultuuritausta ja õpetamistraditsioonide juures.

    VastaKustuta
  27. keskkond võib üldisemas mõttes nii palju mõju avaldada, et väga ebaturvalises keskkonnas ei saa õpilased õppimisele keskenduda. see mõju vaimsetele võimetele peaks vanemaks saades taanduma, iseasi, et psüühilised kahjustused ei pruugi nii kergesti kaduda. ühesõnaga, võimekaid inimesi võib tulla ka haige keskkonnaga koolist, aga nad on tõenäoliselt neurootilisemad, neil on raskem sõpru ja partnerit leida jne.

    VastaKustuta
  28. a mis koolivalikusse puutub, siis minu arust oleks klassikomplektide suurus päris hea näitaja, mille järgi valida. mida vähem raskestikontrollitavaid lapsloomakesi üks õpetaja korraga taltsutama peab, seda rohkem võib loota, et ta sellega toime tuleb. Keskkool on iseasi, seal hakkab lastel juba mingi enesekontroll tekkima, aga me räägime praegu ju alg- ja põhikoolist.

    Kas nn. eliitkoolidega ei ole üks häda, et nad teevad tüüpiliselt seaduses ettenähtust (24 last) suuremad klassid? või noh, ilmselt teeks seda kõik koolid, sest riik annab palgaraha selle arvestusega, et klassikomplektis on _keskmiselt_ 24 last, tähendab, kui mõni klass on väiksem, peab mõni teine suurem olema, kui kool rahahätta ei taha jääda. ja eliitkoolidel, kuhu on suur tung, on kiusatus täistuubitumad klassid teha suurem.

    Õhtune vahetus oli lemmik, kui ma laps olin! ei pidanud vara ärkama, niipea, kui meil põhikoolis õpe hommikusse vahetusse läks, algas minu pikk unevõlaperiood, mis kestis keskkooli lõpuni - pmst magasin ma 4.-12. klassis koolinädala ajal keskmiselt 5-6 tundi ööpäevas, nädalavahetusel sai natuke järele magada. Koolis käisin ise, algul Meriväljalt bussiga kesklinna, hiljem Nõmmelt rongiga (ja ei olnud selles asjas mingi erand, kõik lapsed käisid) nii et selle sobimine vanemate tööajaga oli irrelevantne.

    VastaKustuta
  29. klassikomplektide suuruse küsimusest oli kunagi muuhulgas Pehkind priimula blogis juttu.

    VastaKustuta
  30. (Linnakoolil) näitab klassi täituvus vanemate hinnangut koolile.
    Klass on täis == kooli peetakse heaks.
    Klass pole täis == on mingeid probleeme.

    Nii et klassi suuruse / täituvuse pealt saab valida ainult ühtepidi: peab võtma punnis täis kooli. Kahjuks.

    VastaKustuta
  31. Ma käisin ka õhtuses vahetuses, aga seda alates teisest klassist ning samal ajal oli mul kodus vanaema, kes nö silma peal hoidis.

    VastaKustuta
  32. Kaur, see eeldab, et lapsevanemad, kes täituvuse määravad, teevad ratsionaalseid otsuseid. Sama eeldusega on ka börsil korduvalt alt mindud.

    VastaKustuta
  33. ja ma kahtlen siiski sügavalt, kas üle 30-lapselises kollektiivis (mis koosneb seitsmeaastastest) on võimalik normaalselt õpetada ja õppida. ükskõik, kui tublid lapsed seal ka on.

    kamoon, ma peaks ju teadma, ma käisin eliitkoolis, klassis 39-42 last (neljandas klassis tuli mõni juurde, mõni läks ära, nii see arv kõikus). mälestused, kuidas joonistamistunni ajal klassis üksteist guašipottidega loobiti või kuidas tugevamad tunni ajal võisid nõrgemate kooliasjad ära võtta, ei räägi suure klassi kasuks.

    VastaKustuta
  34. mis aga õppimisse ja arenemisse puutub, siis konkreetselt õppimise jaoks ei pruugi intelligentsete vanemate algkooliealisel lapsel üldse kooli vaja minna. ma olin algkoolis kuu-poolteist ninaluumurruga koolist ära, päevas kulus KOGU ÕPPIMISELE (sellele, mida teised tegid tunnitööna pluss koduste ülesannetena) üks-kaks tundi ja ma ei jäänud absoluutselt maha.


    (tglt isegi põhikoolis, kus ma vahepeal kaks kuud poppi tegin ja sel ajal üldse ei õppinud, vaid raamatuid lugesin, ei jäänud ma tolle popitegemise pärast teistest maha. ja see, et koolil ei tekkinud sel ajal vähimatki huvi, miks mind koolis ei ole, nii et mul õnnestus edukalt vanematele nägu teha, et ma lähen iga päev kooli, näitab ühtlasi, kuidas suures karjas lipsavadki sellisedki asjad läbi.)

    niisiis on kool algkoolieas pigem lastehoiuasutus ja teiste lastega tutvumise koht. lastehoiuasutuse puhul on tähtis, et seal oleks mõistlikult turvaline, teiste lastega tutvumiseks on samuti kasulik, kui mõni täiskasvanu silma peal hoiab. need mõlemad asjad töötavad paremini siis, kui on rohkem täiskasvanuid per laps. kusjuures see toimiks ka suurte klassidega, aga sel juhul oleks vaja rohkem kui üht õpetajat klassi peale.

    VastaKustuta
  35. lapsevanemate otsustest veel - need põhinevad sageli muudel faktoritel kui lapse heaolu. nt üks, keda ma tean, pani oma lapse ühte konkreetsesse eliitkooli, sest kõik nende peres on seal käinud, ei saa peretraditsioone rikkuda. kuigi laps oli seal erakordselt õnnetu, kuna kool ei tegelenud absoluutselt koolivägivalla probleemiga.

    õnneks jäi ellu (see konkreetne kool pidi juhtima mitteametlikku õpilasenesetappude edetabelit) ja nüüd on kool juba läbi.

    VastaKustuta
  36. a konkreetse teema juurde tagasi tulles - Tartus paraku vist normsuurusega klassidega kooli muidu ei leiagi, kui erakooli ei pane. :(
    Lugesin praegu perekoolist lapsevanemate muljetamist, sealt jäi silma, et 1) vägivalda on nii Härmas kui ka Reinikus, mõnel on olnud kasu ühtepidi üleminekust, teisel teistpidi; 2) Reiniku tase on küllalt kõva, et sealsed lõpetajad saaks lõdva randmega Treffnerisse sisse. (Raatuse kooli peeti üldse kehvaks.)

    http://foorum.perekool.ee/teema/reiniku-voi-raatuse-kool-tartus/

    ja Härmast eraldi räägivad ka:
    http://foorum.perekool.ee/teema/miina-harma-algklassid/

    VastaKustuta
  37. Notsu:

    - Mu arust on ammu kokku lepitud, et sina oma mälu ja asjadega oled normist nii väljas, et "mina õppisin vaid tund aega" ei ole kuigi abiks argument.

    - Samas olen nõus, programm on vahtu sajaga täis. Mul laps täna joonistas kella pildi õpikust vihikusse ümber. "Tehke täpselt selline nagu leheküljel x, aga vihikusse". MIKS??, küsis laps; "mul pole halli aimugi" oli mu ainus aus vastus. Ja sellist jama sajab sisse iga issandama päev. Kell võttis vähemalt vähe aega ja hommikul lapsele kogemata ostetud mall (mida tegelikult hakatakse õppima alles neli aastat hiljem) läks kohe kasutusse.

    - Kuna KÕIK normaalsete koolide klassid on maksimaalselt täis, on alatäidetud klass selge signaal, et midagi on halvasti. Küsimust "kas 30 last on okei" ei teki lapsevanemal üldse. Tähendab, tekib, aga koolivalikul pole see oluline.
    See on, ütleme, sama, kui sa valiks meest ja sul on 10 töönarkomaani ja 2 joodikut. Ja rohkem valikut pole. Kuna sa joodikud välistad, siis küsimus "kas töönarkomaan on ikka hea mees" lihtsalt ei ole laual.

    - Eliitkooli vägivalla puhul on sul variant võtta toru ja helistada vägivallatseva lapse vanemale ja tal tõenäoliselt EI ole ükskõik. Tavakooli korral on kuulda õõvastavaid lugusid, kuidas purjus LAPSE vanemale helistades tuleb torust "mis see minu asi on?" vms.

    Marcat see jauramine vist eriti ei aita.

    VastaKustuta
  38. noh, nagu ma juba mainisingi, Tartus ja Tallinnas ei olegi vist selliseid koole, kus lapsi üle normi sees ei oleks. valida on selle vahel, kas klass on _natuke_ ületäidetud või _väga_. ainsad alternatiivid ongi erakad. need lihtsalt ei võta rohkem vastu, neil ei ole ka kohustust oma linnajao lapsed vastu võtta.

    Mis vägivalda jms õhkkonda puutub, siis tasuks ehk maad kuulata, kui palju kool üldse vanematega suhtleb - teiste selle kooli laste vanemate käest. Ma ei ole praegu päris kindel, mis helistajast sa rääkisid, kui mainisid, et on variant helistada vägivallatseva lapse vanemale - kas see helistaja oli murelik lapsevanem või keegi koolist. Selleks, et lapsevanem üldse saaks helistada, on vaja, et talle koolist infot tuleks. Selleks, et koolist helistataks, on vaja, et see kooli piisavalt huvitaks.

    Meenutan, ma ju käisin eliitkoolis, ja isegi kaks kuud põhjuseta puudumist ei olnud asi, mille pärast kool vanematega suhtleks.

    VastaKustuta
  39. Jah, eks meid kõiki kujundavad meie oma kogemused ja isiklik ajalugu.

    Nii, Marca, mis sa siis otsustasid? :)

    VastaKustuta
  40. Noh, rääkisin mehega, tema pooldab Reinikut, sest MHG-s õhtune vahetus ja kauge esimese klassi lapsel üksi käia. Autoga läheks logistika segaseks, kuna see jääks üldisest sõidutrajektooris eemale ja lisaks teine laps, kes käiks siis lasteaias hoopis teises suunas. Rääkisin lasteaias lapse sõbranna emaga, too pidavat ka Reinikut eelistama - ei omavat ambitsioone (nii ütleski), eelistavat, et lapsel jääks lapsepõlv, küll hiljem jõuab valida. Selle sõbrannaga oleks minu lapsel ka mõnus ühine kodutee. MHG-s seda kellegagi olla ei pruugi (asi, mida mina oma algklassides kõige enam kahetsesin - teised läksid kambakesi koju, mina pidin alati üksinda minema).
    Ma nüüd ikka mõtlen ka, et kuna Mini on muidu tubli, siis ilmselt ei rikuks need algklassid teda nii palju ära, et ta peale üheksandat enam kusagile sisse ei saaks. Valik oleks justkui turvalise ja tuttava keskkonna (kodulähedane kool) ja võimaliku "suuremate võimaluste" vahel. Mu meelest vähemalt paar esimest aastat see suhtlusringkond väga last mõjutada ei suuda (väikestel lastel pole justkui veel neid huvide põrkumisi a la tahan pidutseda vs tahan õppida ning eluaegset tutvusringkoda samuti nii vara ei kujune). Vähemalt juhul, kui ta tõesti päris jubedasse klassi ja ignorantse õpetaja alla ei satu. Seda konkreetsete õpetajate asja veel uurin.

    VastaKustuta
  41. Need notsu antud lingid kinnitavad mulle üldiselt seda, et 1) MHG pole vähemalt algklasside osas, midagi nii erilist, et oma last sinna iga hinna eest panna 2) Reinikut küll sajatatakse seal Perekoolis, aga pigem paistab tegemist olevat mingite isiklike ebasümpaatiate ja "keegi rääkis"-tüüpi juhtumitega, õppimise taset ei sea eriti keegi küsimärgi alla.

    VastaKustuta
  42. Nii, klasside suuruse kohta Reinikus kirjutas keegi, küll aastal 2012, aga vast pole muudetud: "RK miinuseks on see, et tegemist on suure kooliga, igal aastal alustab 4 paralleeli. Samas on aga klassid väikesed (max 24 last). Ma ütleks, et see on igatahes parem, kui Tallinna eliitkoolide 33 lapselised klassid?"

    VastaKustuta
  43. Kaur:
    Mina töötan koolis, kus klassid on vägagi alatäidetud. Kõik on hästi. Enamasti on kõik isegi väga hästi, aga meil on see õuuuuudne kohustuslik prantsuse keel. Minu vanim laps ootas aasta aega, millal ometi prantsuse keel algab! Kui mu lapsed käiksid igapäevaselt koolis, siis oleks prantsuse keele õppimise võimalus minu jaoks väga tugev argument kooli kasuks, aga näe, enamik inimesi arvab teisiti. Tartu-suuruses linnas peab olema kool, kus saaks lausa esimese keelena õppida prantsuse keelt, ja kool (võivad olla samad), mis ei sunni õpilastele peale ainsatki tundi vene keelt. Paraku asume me vales linnajaos ja koolimaja näeb ausalt öeldes päris rääbakas välja. :( Tegelikult on lastele parem, kui klassis on vähem lapsi.

    Teemasse. Tuttav laps käib MHG-s, esimeses klassis. Tema ema on klassi lastega mõnevõrra tuttav ja ütleb, et MHG-sse valitakse lapsi, kes suhtlevad vabalt täiskasvanutega - tal on vanemate lastega veel kahe erineva kooli kogemus.
    Algklassid ei riku reeglina lapsi ära, nii et nad pärast põhikooli kuhugi sisse ei saaks. Algklassides ära rikutud last olen ma umbes neli korda näinud - ja ma olen näinud palju lapsi -, kahe puhul oli tegu sobimatu õpetajaga ja kaks on ise natuke nagu erivajadustega lapsed. Pange laps sinna, kuhu süda ütleb ja perekonnanõukogu otsustab, vahetada jõuab alati.

    VastaKustuta
  44. Jah, eks me kõik usume, et väikesed klassid on nii õppimise kui laste suhete mõttes paremad. Ma lihtsalt märgin, Tallinnas pole selle teadmisega suurt peale hakata. Kui just erahariduse poole ei kiika.

    Ma olen sajaga koolis vene keele sundusliku õpetamise poolt. Aga see, KUIDAS seda hetkel tehakse, on 1) õõvastav 2) täiesti kasutu. Sest lapsed lihtsalt ei saa seda selgeks. Siin lähevad idee ja implementatsioon omavahel täiesti risti.

    VastaKustuta