Viimasel ajal on silma jäänud, et blogijatel on magamisega probleeme (ja ainult Indigoaalase probleemid on minu omaga sarnased, lihtsalt mina ei pea probleemiks seda, et võiks lõputult magada) ning ka FB-s jagati uneteadlase artiklit, kus ta paneb ette, et lõunauni on mõttetu ning kool võiks alata hiljem.
Mul on mõned mõtted sel teemal, mis puudutavad aspekte, millest ma väga märganud pole, et räägitakse. Alustangi sellest viimasest artiklist siis. Ma ise pole lasteaias käinud, ma ei tea, kas ma seal maganud oleks, aga pakun, et mitte. Samas leian, et täiskasvanuna on lõunauinak absoluutselt tore ja kiidetav asi. Aga kas te magaksite ühes suures ruumis paarikümne võõra inimesega? On neid, kes magaks, mingid seljakotimatkajate paarikümne voodiga ühismagalad on ju kellegi jaoks olemas, aga pakun, et enamik igapäevases olukorras mitte. Mind ei sega magamast valgus ega kellaaeg või ka tuttavad hääled kõrvaltoas, aga ma pean tundma ennast magades turvaliselt. Võõrad hääled on kindel ei turvalisusele. Neis lasteaia-debattides vaadatakse sellest aga kuidagi mööda mu arust.
Üks asi, millest veel mööda vaadatakse, on kooli algusaja puhul kooli ja kodu vaheline kaugus. Tuleb 6.45 ärgata, et kaheksaks kooli jõuda. Mina ärkasin omal ajal 7.40 ja jõudsin ikka kaheksaks kooli. Ok, mõni armastab hommikuti molutada, aga mulle oli uni tähtsam, seega, mida vähem kohustuslikku teel olemise aega, seda parem. Mulle tundub, et enamik inimesi ei arvesta sellega üldse kolides kuhugi linnalähedasse eramajade magalasse ja toonitades, kui tore on lapsel oma aias üles kasvada. Minu jaoks on esmane asukoha puhul järele uurida, kui kaugele jääb sellest kool, töö, lasteaed, toidupood. Ma saan aru, et kõik ei saa seda arvestada, aga enamik neid "kaks maasturit peres" lähivaldade elanikke ju saavad. Inimesed arvestavad vaikimisi sellega, et kõikjale tuleb minna autoga. Ulme minu jaoks. See võtab ju nii palju aega! Muidugi, kõik ei saa elada kõigest jalutuskäigu kaugusel, aga mulle tundub, et enamik ei arvagi, et see üldse võimalik võiks olla.
Üldisest magamatusest rääkides siis minu meelest on see teatud elustiili puhul paratamatu. Ma mõtlen siin ameteid, kus määramatus on igasse päeva sisse kirjutatud. Mitte, et meil kõigil ei oleks mingil määral, aga no ma mõtlen siin igasugu vastutajaid, korraldajaid jms. Ma ei saaks iial teha sellist tööd nagu samuti olla ka nt raamatupidaja, kus ma vastutan mingite numbrite eest, mille üle pool ööd pead murda, et "kas ma ikka panin sinna kaks nulli või sai äkki kolm?" Enamik inimesi magab kehvasti ja ärevalt enne suuri sündmusi, aga kui su terve igapäevaelu on täis väikesi sündmusi, mille eest sa vastutad, siis pole ju ime, et aju seda kogu aeg töötleb ja ette planeerib. Vähemalt minu kogemust mööda magavad paremini need inimesed, kes pärast tööpäeva ukse enda järel sulevad ega pea vabast ajast töömõtetega oma pead vaevama. Eks need inimesed saavad selle võrra vähem palka ka tavaliselt, aga noh, igal heal asjal on oma hind.
Ei pruugi olla elustiilis kinni. Mul on perioode, kus on rahulik ja ma panengi "ukse kinni" kell 17. Pigem võib see olla ka ealine. Mul polnud kuni 50ndateni mingit probleemi, hoolimata stressist või mõtetest teemal "mitu nulli" :) Aga nüüd peab unereźiimile ekstra mõtlema ja tundub, et skeem "hommikul vähemalt 30minu jalutust, mitte liiga hilja süüa ja vähem ekraani õhtul" - kuidagi toimib. Hormonaalne kaos ilmselt või midagi sarnast.
VastaKustutaKusjuures väga rahulik päev pigem tagab katkendliku une kui kiire ja tegus. Unerežiim võib elu jooksul muutuda.
Ma olen enda puhul just seda märganud, et väga rahulik päev toob kiirema une, sest kiire ja tegus päev eeldab enne uinumist mingit läbihekseldamist aju poolt.
KustutaOma kogemuse põhjal nõustun su väite esimese poolega täiega, mitte aga teise poolega:
VastaKustuta"Magavad paremini need inimesed, kes pärast tööpäeva ukse enda järel sulevad ega pea vabast ajast töömõtetega oma pead vaevama. Eks need inimesed saavad selle võrra vähem palka ka tavaliselt."
Olen kogu elu töötanud sellistel töökohtadel, kus peale ukse sulgemist (või natuke enne) enam töö peale ei mõtle aga palka saanud ikka keskmisest mõnevõrra rohkem. Selliseid töid on, lihtsalt tuleb leida. Praegusel töökohal pool ajast ei mõtle töö peale ka tööl olles :D
Ma mõtlesin ses mõttes, et kui sina töötad ametis, kus vastutus puudub ja saad korralikku palka, siis ilmselgelt saab selles firmas see tüüp, kes päriselt vastutab, veel rohkem.
KustutaSedand küll kuid minu jaoks too vähene lisa ei kaalu absoluutselt üles vastutuse kasvu ja mis veel hullem inimeste probleemidega tegelemist.
KustutaMinu meelest ei ole see, kas töömõtted võetakse ka voodisse kaasa või mitte, seotud mitte ametite vaid inimtüüpidega. Ärevad ja ülemõtlevad tüübid (mina kaasaarvatud) kipuvad asju oma peas pidevalt ketrama ja seda eriti maha ei keera....
VastaKustutaAga hilisemat koolipäeva algust ma ome pere situatsioonis ei poolda. Lapse kooliks on piirkonnakool, kus käivad lähikonna lapsed ehk siis kaugelt tuleku probleemi olla ei tohiks. Lapsuke on hommikuinimene ja varajane ärkaja ning veel hilisem hommik tähendaks, et ta peaks hommikul mitu tundi endale kodus tegevust leidma. Seega mulle ja lapsele meie praegune 8.15 sobib hästi.
Meil ka piirkonnakool, aga direktor kunagi väitis, et ca 40% on väljastpoolt piirkonda ja mõlema mu lapse klassis on rahvast, kes tuleb kooli maakonnast. Üks elab suisa üle tee oma maakonna koolist ja kui mu laps imestas, et miks sa ometi seal ei käi, siis sai vastuseks, et see polevat nii hea kool. Ma omal ajal kaalusin ka last meie linna ainsasse piirkonnata ja katsetega kooli, aga mõtlesin ümber just seetõttu, et piirkonnakool on lähedal ja kuidas ta sealt kaugemalt õhtuti pimedas tuleks (seal oli algklassides õhtune vahetus, sest nõudlus on suur ja kõik ei mahu muidu ära).
Kustutamõlgutan vahel siiamaani, et huvitav, kui suurt rolli mängis selles, et mul hakkas alates kolmandast klassist koolis igas mõttes üha halvemaks kiskuma, õhtusest vahetusest hommikusse üleminek.
VastaKustutaSee meie hommikune oli muidugi eriti hardcore, kool algas 7.45 (et koolilaste tipptund ühistransas ei langeks kokku tööleminejate tipptunniga) ja seda Moskva aja järgi, mitte meie enda ajavööndi. Päike tõusis talvel millalgi kolmandaks-neljandaks tunniks.
Hmm, kui Moskva aeg kehtis kuni 1989, siis pidin minagi esimeses klassis selle järgi kooli minema. Ma eeldan, et ka umbes kaheksaks. Esimene klass oli meil lasteaiaga samas majas, mis asus oluliselt kaugemal kui hilisem kool ja mäletan tõesti seda hommikust pimedas marssimist Maarjamõisa haiglast mööda, kus ainult öölambid särasid. Meil algas õhtune vahetus teisest klassist suures koolis, täpselt ei mäleta, kaua see kehtis.
KustutaMida vanemaks, seda ulmelisem tundub see, kuidas ma suutsin käia rongiga Tallinnasse kooli. Kool algas 7.45 ja ma elasin jaamast 2,5km kaugusel... Rong sõitis ca 35min...
KustutaPraegu ajab isegi täpselt kellaajaks kuskile minek hulluks :D
vaatasin just, mis kell jaanuaris päike tõuseb - 9 paiku - ja arvutasin, et kui Moskva aja järgi elades tõusis ta 10 paiku, siis ilmselt jah oli koidik kuskil 3. koolitunni keskel. Pmst pool koolipäeva enne koitu.
KustutaMul pole elus olnud luksust (või oli see hoopis varjatud eelis?) käia koolis samas piirkonnas, kus elan. Lasnamäe pilgeni täistuubitud bussis vene vanamuttide vahel hommikuti pimedas kooli sõitmine on veel väga selgelt meeles. Oli tõesti jäle.
VastaKustutaSiis võtsid mu vanemad kätte ja kolisid linnast välja depressiivsesse asulasse, kust tuli hakata rongi ja trolliga kooli käima. See võttis pmselt terve igaviku.
Olen alati mõelnud, et kui mul oleks lapsed, saadaksin need tirinal kodulähedal asuvasse kooli. Mu meelest ei kaalu algklassides mitte ükski eliitkool üles lapse asjatut solgutamist või ühe vanema elukutseliseks autojuhiks olemist.
Ja ise ma olen oma täiskasvanu elu veetnud just nagu Marca - elades paikades, kus ma saan ka ilma autota hõlpsasti liigelda. Maasturi-elustiil pole ilmselgelt minu rida.