Kolmapäev, detsember 17, 2008

Positiivsust advendiaega

Nii - mida me siis eelmisest postitusest ja kommentaaridest õppisime? Mulle tundub, et kokkuvõtteks võib öelda midagi sellist nagu - naiselikkus on defineeritav kui eneseväärikuse puudumine ning millegipärast on enamik naisi koledasti mehelikud?
Tegelikult on jube kõrini neist "suhteekspertidest", kes igalpool suure suuga sõna võtavad. Ei viitsi isegi mitte erutuda. Kes tahab, võib näiteks seda siin lugeda. Ehk siis vaene väike rikas eesti mees, keda kurjad eesti naised ära kasutavad. Võrratu üldistamisoskus ja traagiline lugu - "lausa pissu tuleb silma" (tsiteerides üht Perekooli dementset, kes nagu hilisemal vaatlusel ilmsiks tuli, pidas pissu all silmas pisarat. Nii nummi.) Vähemalt tore, et elus nii palju huumorit leidub :)
"Millises vaimses seisundis peab olema inimene, kes selliseid asju siia foorumisse kirjutab???" (Pissujutu kohta)
"Tibu on kana laps." (Sarkastiline kommentaar enamlevinud sünonüümile lapse kohta)
"Mina ei taha välja näha nagu poegiv emis." (Inimene, kes peab loomulikuks ka keerulises olukorras kauni välimuse säilitamist)
Nii et ärge öelge, et Perekoolis ainult hullud koos on. Täitsa siiralt kohe on seal ka päris paigas mõistusega tegelasi. Ega lolle siis niisama loodud - ikka teistele rõõmuks!

Kui poleks lollide pöörast armeed, kas tõuseks siis tarku, kes näitaksid teed?
(Singer Vinger - Vastandite ühtsus ja võitlus)

Mina olin juba 15-aastaselt väga erudeeritud ning laia silmaringiga tüüp. Sõbrustasin ainult õpetajatega ja nende hulgast ka ainult valitud helg-peadega. Vaimukused stiilis "julge hundi riist on rasvane" ja "häda ajab härja kusele" olid mulle juba mürsikuna mõeldamatult labased.
(Reijo Roos, tegelane Orkutist)

2 kommentaari:

  1. tänud selle Martini-viite eest. Lugesin, imestasin, vihastusin. Siis lugesin kommentaare ja vihastusin niimoodi, et pidin sealt lehelt ära minema. Kunagi ma kirjutan, mida ma ise sellest arvan. On ikka kaader...

    VastaKustuta
  2. Tead, ma ei viitsinud seda isegi lõpuni lugeda. Intervjuud tolle Martiniga siis, mitte sinu sissekannet. Mitte et ma ilgelt solvunud oleksin or sth, aga juba kusagil kolmanda lõigu juures sain aru, et vaesu ongi tõenäoliselt mingite imelikke otsa sattunud ja seetõttu tembeldab kõik eestlannad ühe värvi ja sümboli alla. Mina ei taha niimoodi tembeldatud saada ja pealegi tunnen ma tervet armaadat Eesti naisi, kes ei ole ei ühest tema poolt kirjeldatud skaala otsast ega ka teisest mitte. Seega vastuvaidlemise kohti oleks nii palju tulnud, et oleksin end loo lõpuks tõepoolest ilmselt seaks vihastanud nagu Marjakas =)

    Seega inspireerituna jõuludest, ei hakka siunama ega manama, las Martin-poiss räägib ja teeb, mida tahab, meie teame, et nii hull see asi nüüd ka pole =)

    VastaKustuta